Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud?

Pilt postitusest: Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud?

Oletame, et Eestit tabab roheline katk, mis tapab kõik haigestunud eriti jubedal viisil—kõigepealt lähevad juuksed roheliseks, siis hakkab inimene välja hingama rohelist õhku ja lõpuks sureb dramaatilise muusika saatel. Õnneks on selle katku vastu olemas vaktsiin, mis üheksal juhul kümnest tagab immuunsuse, ühel juhul aga ei tee midagi.

Vaatleme nüüd ühte küla, mille 101-st elanikust 100 on vaktsineeritud. Üks kangekaelne külaelanik hüüdnimega Keltic aga vaktsiinidesse ei usu ja seega ennast ei vaktsineeri. Roheline katk jõuab külla ja juhtub ootuspärane: 90 elanikku jäävad tänu vaktsiinile terveks, lisaks vaesele Kelticule hakkab katk külge ka kümnele vaktsineeritule.

Kuuldes naaberküla tragöödiast otsustavad inimesed järgmises külas vaadata statistikat, et teha vaktsineerimise osas informeeritud otsus. Ja mis selgub: üheteistkümnest katku surnud inimesest olid lausa 10 vaktsineeritud! See tähendab, et katku surijatest 91% olid vaktsineeritud. Kas see tähendab, et ohutum on ennast mitte vaktsineerida?
Loe edasi ... »

Pühadetervitused


Häid pühi!
soovivad Marit ja Toomas

Happy Holidays!

Jaga:
  • Facebook
  • Twitter
  • email
  • Google Buzz
  • Orkut
  • PDF

Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Pilt postitusest: Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Postimehe artiklis rünnatakse statistikat. Loo moraal tundub olema, kui statistika ei tundu usutav, siis mõtle oma naabrite ja töökaaslaste peale, kas nemad on kooskõlas selle statistikaga. Kui ei ole, siis järelikult on statistika vale.

Teaduses on sellel käitumismustril isegi nimetus: kättesaadavuse viga (availability bias). See kirjeldab olukorda, kus inimesed hindavad mingit tõenäosust või osakaalu elanikkonnas selle põhjal kui kiiresti neile tuleb vastav näide meelde. Et üldiselt suheldakse enda sarnaste inimestega, siis sõpradest tuttavatest koostatud valim üldjuhul ei kirjelda ühiskonna keskmist. Seepärast ei tasu otsida infot keskmise kaalu kohta ei modelliagentuurist ega võimlemisliidust (kuigi trendide kohta saab arvamuse ka sealt).
Loe edasi ... »

Chicago poolmaraton: reportaaz otse rajalt

Pilt postitusest: Chicago poolmaraton: reportaaz otse rajalt

Ja seda sõna otseses mõttes. Võitjatele konkurentsi me küll ei pakkunud, võitis Abdelaziz Atmani ajaga 1:06:03. Jooksjaid jõudis finishisse kokku üle 11000. Ja nagu foto illustreerib, medal anti igale lõpetajale.

Chicago poolmaraton toimub Michigani järve kaldal. Suur osa rajast on kaldaäärsel kiirteel, mis jooksu ajaks on autodele suletud. Rada on täiesti tasane. Sisuliselt nagu jookseks Pirital. Start ja finish on mõlemad kesklinnast lõunas, nii et esimese poole jooksust saab nautida suurepärast linnapanoraami (kui nautimiseks jõudu jätkub).
Loe edasi ... »

Esimene viisaastak

Pilt postitusest: Esimene viisaastak

Viis aastat tagasi kirjutasime siia esimese postituse, mis tähendab et aeg on jälle teha üks väike vahekokkuvõte. Eelmisel aastal võrdlesime erinevatele aastatele iseloomulikke märksõnu. Vaadates peale selleaastastele postitustele leidsime, et sarnaselt Hollywoodi filmitööstusele oleme me hakanud aina rohkem kirjutama mitmeosalisi postituste seeriaid. Eks see ole ajastu märk — lühemad ja isiklikumad tähelepanekud kolivad aina rohkem sotsiaalvõrgustikesse ja blogid on pikemate mõtete avaldamise kohaks.
Loe edasi ... »

Nuputamisülesanne: kann õlut ja n+1 matemaatikut

Pilt postitusest: Nuputamisülesanne: kann õlut ja n+1 matemaatikut

Seekordne nuputamisülesanne on lehelt Math Fun Facts. Kõigepealt on vaja hankida kann õlut, münt ja n+1 matemaatikut. Matemaatikud istuvad ümmarguse laua taha, esimene matemaatik rüüpab kannust lonksu, võtab mündi ja viskab kulli ja kirja. Kui tuleb kull, annab kannu endast vasakule, kui kiri siis paremale. Kannu saanud matemaatik võtab kannust lonksu, viskab kulli ja kirja ja annab jällegi vastavalt vasakule või paremale. Mäng jätkub samal viisil kuni kõik on saanud õlut vähemalt ühe korra proovida. Arve maksab see, kes õlut viimasena proovib. Küsimus: milline matemaatik on kõige tõenäolisem arve maksja ehk kes saab õlut kõige tõenäolisemalt alles viimasena proovida? Teisisõnu: kui eesmärgiks on minimeerida arve maksmise tõenäosust, siis millisel positsioonil oleks kõige parem istuda — kas esimese matemaatiku kõrval, tema vastas või kusagil vahepeal?
Loe edasi ... »

Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse

Pilt postitusest: Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse

Seekordse külalispostituse kirjutab Priit Jeenas, kes annab ülevaate oma kandideerimisest Euroopa parimatesse majandusteaduse magistriprogrammidesse.


Siin on väike ülevaade sellest, mida mina pidin tegema, et jõuda õppima Barcelona Graduate School of Economicsi magistriprogrammi.
Loe edasi ... »

Nuputamisülesanne: aedviljade kõrgem matemaatika

Pilt postitusest: Nuputamisülesanne: aedviljade kõrgem matemaatika

Võtame ühe tomati. Lõikame selle võrdse paksusega viiludeks. Enne võileiva peale panekut uurime neid viile natuke. Oletame lihtsuse mõttes, et tomat on täiesti ümmargune ja koor on väga õhuke. Millisest kohast lõigatud viilu koore pindala on kõige suurem?

Kui see ülesanne tundub liiga lihtne, siis võib ette võtta suurema suutäie — arbuusi. Oletame, et arbuus on täiesti ümmargune ja tal on ühtlase paksusega koor. Lõikame selle ühtlase paksusega viiludeks nii, et viilu paksus on suurem koore paksusest. Missuguse viilu koore ruumala on suurem?
Loe edasi ... »

Chicago Eesti maja

Pilt postitusest: Chicago Eesti maja

Chicago Eesti maja: “… on väike osa Eestist mis asub Des Plaines’i jõe kaldal Ameerika südames Ida ja Lääneranniku vahel.” Meie arvates on see täiesti tabav kirjeldus. Sel aastal tähistasime Chicago Eesti majas koos umbes 250 kaasmaalasega jaanipäeva ja tundsime nagu oleks üheks õhtuks kodumaale sattunud. Rahvamuusika, rahvatants, šaslõkk, suitsuvorstileib, kohupiimakook, Eesti õlu, Kukerpillide repertuaari valdav ansambel, lõke ja loomulikult eestikeelne suhtlus — täiesti ehtne Eesti jaanipäev. Isegi sääski oli eestimaiselt palju, mis oli meile paras üllatus, sest Chicagos pole me sääski praktiliselt märganud.
Loe edasi ... »

Nuputamisülesanne Salemi nõidadest

Jätkame nuputamisülesannete seeriat. Seekord on ülesanne väga lihtne. Salemis on kohtu all kaks külaelanikku, keda süüdistatakse nõiaks olemises. Nõiakütt teatab, et väidet kontrollitakse lihtsa testiga. Nad pannakse eraldi ruumidesse ja mõlemad võtavad kaardipakist ühe kaardi, mida nad võivad soovi korral vaadata või mitte. Seejärel peavad nad arvama teise külaelaniku kaardi värvi, ehk siis valima kas öelda “must” või “punane”.

Kui üks või mõlemad arvavad valesti, siis on mõlemad läbinud testi ja nad on vabad. Kui aga mõlemad arvavad õigesti, siis peab olema tegemist saatana kätetööga ja nad põletatakse veel samal õhtul.

Oletame, et kaks kohtualust saavad enne katse algust oma strateegias kokku leppida, aga pärast eri ruumidesse viimist nad enam suhelda ei saa. Mida nad peaks tegema, et hirmsast saatusest pääseda. Vihjeks: sellel lool on õnnelik lõpp tõenäosusega 1.

Jaga:
  • Facebook
  • Twitter
  • email
  • Google Buzz
  • Orkut
  • PDF