Marit ja Toomas Hinnosaar
Seekordse külalispostituse autor on Helen Saar. Helen õpib Hawai’i Ülikoolis, Shidleri Ärikolledži doktoriõppes. Palusime tal kirjutada Hawai’i Ülikoolist ja oma õpingutest. Tavapäraselt võib Heleni tegemistest lugeda tema blogist.
Marit palus mul mõni aeg tagasi kirjutada Hawai’il õppimise kohta. Loodan, et järgnev on abiks neile, kel huvi selles erilises paigas oma õpinguid jätkata.
Tihti küsitakse minult, et kuidas üks eestlane nii kaugele on doktorantuuri sattunud? Miks just Hawai’i? Aga miks mitte?
Loe edasi ... »
Sel aastal on Northwesterni eestlaste kogukond lausa kolmeliikmeline, mille üle meil on väga hea meel. Gustav Kalm on viimastel aastatel õppinud bakalaureuseõppes Eestis, Prantsusmaal ja USAs, nii et tal on suurepärane võimalus võrrelda haridussüsteeme ja anda huvilistele ka praktilist nõu. Meil on hea meel, et ta nõustus oma kogemustest siin kirjutama.
Kirjutan külalispostituse siia blogisse, et anda edasi oma akadeemilisi kogemusi siin ja seal.
Olen õppinud Tartus esimese kursuse filosoofiat ja majandusteadust, seejärel kaks aastat Prantsusmaal Sciences Po multidistsiplinaarses Kesk- ja Ida-Euroopa programmis. Hetkel olen vahetusüliõpilane Northwestern University’s Chicagos ja õpin peamiselt riigiteadusi ja majandust. Sügisest jätkan Pariisis Sciences Po rahvusvahelise majandusõiguse magistrantuuris.
Kohtasin Hinnosaari Northwesternis ja olen neilt saanud palju head nõu majandusainete osas ja elust üldisemalt. Hiljuti nad panid mulle ette, et võiksin kirjutada siia väikse postituse, mis võrdleb minu kogemusi Eestis, Prantsusmaal ja USAs. Olen arutanud neid küsimusi ka paljude sõpradega ja teen siin ühe väikese ülevaate eelistest ja puudustest Prantsusmaal ja USAs võrrelduna Eestiga. Ühtlasi võib see artikkel olla nõuks mõnele, kes praegu keskkooli lõpetamas ja kaalub, mida edasi teha. Kuna minu kokkupuude reaalteadustega jäi keskkooli, on siinsest abi ennekõike neile, keda huvitavad sotsiaalteadused.
Loe edasi ... »
Ott kirjutab, et Nobeli laureaatide hulk on mürarikas, aga siiski informatiivne signaal ülikooli taseme kohta.
Mõnikord on ajakirjanduses kõlanud mõtted et Nobeli laureaatide hulk ülikoolis on tudengi jaoks vähetähtis. Tippteadlased tegelevad tippteadusega, õpetavad vähe, eriti bakalaureusetasemel, ja nii on (potensiaalsel) üliõpilasel targem võrrelda õppekavasid kui Nobeli laureaatide arvu.
Loe edasi ... »
Sander kirjutab doktorantuuri astumisest ja vahetusprogrammidest. Veeta paar semestrit mõnes paremas ülikoolis on igal juhul kasulik. Aga nagu Sander kirjutab, võib vahetusprogramm anda võimaluse ka kraadi omandamiseks tippülikoolist.
Yale majandusteaduskonnas on päris paljud olnud kunagi ülikoolide vahetusprogrammis. Parim näide on Mannheimi ülikooli vahetused Yale ja Berkeley ülikoolidega, kus päris paljud osalenud tudengid saavad pärast parematesse ülikoolidesse sisse. Minu kursusel on kaks sakslast, kellest üks oli kaks aastat enne Yale’i sissesaamist seal vahetuses ja teine tegi vahetuse Berkeleys. Yale majandusteaduskonnas on üldse palju sakslasi, igas aastas mõni. Samas pole seal minu teada ühtegi prantslast või hispaanlast, kuigi rahvaarvu järgi võiks ju olla. Ja peaaegu kõik sakslased, keda ma seal tean, on Mannheimi ülikoolist, nii et sakslaste domineerimist peaks Mannheimi vahetusprogramm päris hästi seletama.
Loe edasi ... »
Sander Heinsalu kirjutab seekordses külalispostituses Yale’i majandusteaduse doktoriõppe teise semestri kursustest.
Kevadsemestril võtsin neli ainet nagu sügiselgi. Elu oli selle võrra lihtsam, et üks ainetest oli majandusajalugu, aga pinge oli suurem, sest mikro ja makro tasemeeksamid lähenesid. Teised kevade ained olid mikroökonoomika, makroökonoomika ja ökonomeetria 2.
Loe edasi ... »
Seekordses külalispostituses jätkab Ott Toomet diskussiooni välismaal õppimise teemal. Omalt poolt lisaksime ainult ühe täpsustuse õpingute rahastamise kohta. Nagu me eelmisel aastal kirjutasime, on päris mitmed tippülikoolid viimase paari aasta jooksul hakanud pakkuma täisrahastamist kõigile, kelle vanemate sissetulek ei ole väga suur.
Minu kogemused põhinevad peamiselt economicsi õppimisel ja selles valdkonnas töötamisel erinevates ülikoolides. Usun, et mõndagi kehtib ka teistel erialadel. Nõuanded on orienteeritud neile ambitsioonikatele noortele, eriti keskkooliõpilastele, kes soovivad oma erialal kaugele jõuda. Ülikoolis võib käia ka paljudel muudel põhjustel — elada üliõpilaselu, leida omale boy- või girlfriend, kaunistada CV-d … Siin ma palju aidata ei oska 
Loe edasi ... »
Sander jätkab diskussiooni majandusteaduse doktorantuuri astumise teemadel.
Omalt poolt lisame, et ka meie kogemus on sarnane. Olgugi, et kogu vajaminev informatsioon on kusagil internetis olemas, ei osanud me keskkoolis või bakalaureuseõppes õppides seda leida ja tegelikult isegi mõelda selle otsimisele. Ka meie puhul oli kraadiõppesse astumisel oluline roll mõnel abivalmil inimesel Eestis (teiste hulgas näiteks Karsten Staehril), kes soovitasid meil välismaal õppimisele mõelda ja hiljem juba paaril välisülikoolide professoril, kes olid ise tippülikoolides kraadi omandanud ja soovitasid meil sama üritada. Neile, kel on huvi tippülikoolides majandusteaduse doktorikraadi omandamise vastu soovitame lugeda neid materjale internetis millele me siin postituses viitasime ja küsida nõu. Ja kindlasti kõvasti matemaatikat õppida.
Loe edasi ... »
Seekordses külalispostituses annab Sander ülevaate Yale’i majandusteaduse doktoriõppe esimese semestri ainetest.
Võtsin mikro, makro, ökonomeetria I ja mõõduteooria (Yale’i majandusaineid kraadiõppes näeb http://www.econ.yale.edu/graduate/coursedesc.htm). Proovisin alguses ka matemaatikat majandusteadlastele ja majandusajalugu.
Loe edasi ... »
Alljärgnev on järgmine külalispostitus Sandrilt, kes nüüd kirjeldab oma esimesi kogemusi Yale’i ülikoolis.
Lendasin 31. juulil kolme vahemaandumisega Tweed New Haveni lennujaama, mis on Yale’ile lähim. See on väga väike ja peab regulaarset ühendust ainult Philadelphiaga. Enamasti lennatakse Yale’i New Yorgi lennujaamade kaudu. Lend hilines paar tundi ja pagas kadus.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid