Marit ja Toomas Hinnosaar
… kõlab järgmiselt. Mis on ühist Borodino lahingul ja USA iseseisvuspäeval?
USAs on selline huvitav traditsioon, et iseseisvuspäeva ilutulestiku saateks kõlab tavaliselt Tshaikovski avamäng “1812″. Kuidas selline traditsioon tekkis? Ehk miks mängitakse USA iseseisvuspäeval muusikapala, mis loodi Borodino lahingu auks? Ja mis sisaldab ka Prantsusmaa hümni ja Venemaa keisririigi hümni meloodiat?
Loe edasi ... »
Kursust luges Dale Mortensen. Kursuse esimene osa järgis Pissaridese raamatut, teine osa võttis läbi Mortenseni enda raamatu teemad ja kolmas keskendus uuematele artiklitele. Täpsemalt viimases osas olid alles viimastel aastatel avaldatud artiklid, sh Cahuc, Postel-Vinay, Robin (2006) ja Jolivet, Postel-Vinay, Robin (2006).
Loe edasi ... »
Kevadine kursus oli NUs loetavate struktuuriökoomikakursuste viimane ehk kolmas osa. Kui sügisese kursuse põhisisuks oli IO teooria (sellest kursusest kirjutasime sügisel) ja talvise sisuks empiiriline IO, siis kevadine kursus kombineeris neid kahte poolt. Kursust lugesid Igal Hendel ja Mike Whinston, lisaks neile pidasid paar loengut külalislektorid Steve Ryan ja Katherine Ho.
Loe edasi ... »
USA majandusel ei lähe praegu hästi: majanduskasv on kahanenud nullilähedaseks, räägitakse võimalikust saabuvast majanduslangusest, lisaks veel kinnisvarakriis ja kõrged kütusehinnad. Ja kui ameeriklased ei saa endale lubada puhkuse ajal reisile sõitmist, siis nad nimetavad puhkuse ümber. Nii on selle suve kuum sõna staycation, see tähendab puhkust, mis veedetakse kodus. Meedias annavad spetsialistid soovitusi, kuidas veeta puhkust kodus.
Loe edasi ... »
McDonaldsit on tihti peetud maailma süveneva ülekaalulisuse üheks põhjuseks. Seda on kajastatud meedias, filmides ja muidugi uuritud ka teadusartiklites. USAs on aastate jooksul suurenenud nii inimeste keskmine kehakaal kui ka väljaspool kodu söömise osakaal. Kas siis restoranid panevad inimesi rohkem ja ebatervislikumalt sööma? Tõepoolest enamikus kiirtoidurestoranides pakutav toit on ebatervislik. USA andmetel on leitud, et ka mida rohkem söövad inimesed tavalistes restoranides, seda rohkem kaloreid nad tarbivad. Sellest järelduste tegemisel tasub aga ettevaatlik olla, sest iga korrelatsioon ei ole veel põhjuslik seos.
Loe edasi ... »
Commencement speaker, eesti keeles ülikooli lõpuaktuse kõnepidaja, on tähtis. Sellest me saime aru, kui ülikooli ajaleht oli sel teemal kirjutanud juba nädal aega järjest. Ikka väga tähtis, otsustades selle järgi, et ka Chicago Tribune (peamine kohalik päevaleht) kirjutab sellest juba mitu päeva järjest.
Loe edasi ... »
Oleme varemgi täheldanud, et heas ülikoolis on inimesed mitmekülgselt võimekad. Täna kogesime seda päris kummalises valdkonnas. Lugu oli selline.
Läheme hommikul loengusse, loenguruumi uks lukus, professor ja tudengid ukse taga. Professor läheb uurima, kelle käest võtmeid saab. Meie kaastudeng nokitseb natuke ukseluku kallal ja vähem kui minutiga on uks lahti. Enne professori tagasijõudmist andis ta meile veel ka teoreetilise ülevaate lukkude ehitusest ja muukimise põhialustest. Meie jaoks uksemuukimise kursus 101. Natuke muretsema pani aga asjaolu, et sellised lukud on siinkandis üsna levinud.
Ajakirja Science viimases numbris avaldas hulk prominentseid majandusteadlasi (nende hulgas 3 Nobeli laureaati) toetust ennustusturgudele (prediction markets).
Loe edasi ... »
Vahel saab loengust täiesti praktilisi ideid. Töö-ökonoomika loengus jäi kõrva, et USAs viiakse läbi regulaarset ettevõtete küsitlust, kus küsitakse vakantside arvu, töölevõetute arvu, töökohtade kadumist jms. Tegemist on umbes samasuguse küsitlusega nagu tavaliselt on inimeste hulgas tööturu teise poole kohta. Et ettevõtete pool on tööturu olukorra kirjeldamisel oluline nii nagu tööpuuduski, siis tundub imelik, et selline statistika jääb paljudes riikides kogumata. Nii räägitakse ajakirjanduses tööjõupuudusest eelkõige isiklike näidete varal, aga on praktiliselt võimatu täpselt teada, millistes sektorites ja kui palju töökohti reaalselt kadus, tekkis või täitmata on.
Loe edasi ... »
USA ülikoolides on sisseastumise ja vastuvõtmise aeg ja sellega seoses on üliõpilaslinnakutes liikumas suur hulk tulevasi õppureid ja nende vanemaid. Ülikooli ajaleht kirjutas, et üliõpilaslinnaku ekskursioonid toimuvad 6 päeval nädalas, kahel erineval kellaajal ja korraga on ametis umbes 6 giidi (võrdluseks, talvel külmade ilmadega käis ekskursioonil ainult 1-2 gruppi päevas). Nii et külastajate arvud on suured ja kohati tekib küll tunne elust muuseumis. No näiteks, kui me ülikooli sööklas lõunat sööme ja meie laua kõrvalt jõuab viis mitmekümneliikmelist ekskursioonigruppi mööda kõndida enne kui meil lõunasöök lõpetatud saab.
Loe edasi ... »
RSS
