Tag Archive for 'Tartu-ülikool'

Gustav Kalm: Mida tähendab bakalaureuseõpe Prantsusmaal, USA-s ning Eestis?

Gustavilt ilmus Õpetajate Lehes arvamuslugu (mis on täiendatud versioon tema hiljutisest külalispostitusest), kus ta kirjutab miks kaaluda välismaale õppimist ja võrdleb oma kogemusi Eesti, Prantsusmaa ja USA ülikoolides.

Maailma parimad ülikoolid meelitavad kokku helgeid päid üle maa­muna ja sinna sissesaanutel avaneb võimalus olla akadeemilises keskkonnas, mida ei suuda pakkuda ükski Eesti õppeasutus. Kuid eelised ei ole vaid kõige helgemaile – haridusturu globaliseerumisega on avardunud abiturientide võimalused kõikjal. Tihti pakutakse kusagil sellist programmi, mida Eestis ei leidu.

Samuti ei kehti levinud arvamus, et piiri taga on vältimatult kulukam õppida kui Eestis. Euroopa Liidus ei tohi ükski liikmes­riik nõuda Euroopa Liidu kodanikelt teistsugust õppemaksu, kui ta nõuab oma riigi kodanikelt, ja nii võibki paljudele, kes Eestis peaksid oma õpingute eest tasuma, avaneda võimalus õppida mujal Euroopas tasuta. Muidugi on elamiskulud Eestis allpool EL-i keskmist ja üldiselt on välismaal õppimine siiski kallim kui Eestis.

Külalispostitus: Ülikool ja õppimine mitmel pool maailmas

Sel aastal on Northwesterni eestlaste kogukond lausa kolmeliikmeline, mille üle meil on väga hea meel. Gustav Kalm on viimastel aastatel õppinud bakalaureuseõppes Eestis, Prantsusmaal ja USAs, nii et tal on suurepärane võimalus võrrelda haridussüsteeme ja anda huvilistele ka praktilist nõu. Meil on hea meel, et ta nõustus oma kogemustest siin kirjutama.


Kirjutan külalispostituse siia blogisse, et anda edasi oma akadeemilisi kogemusi siin ja seal.

Olen õppinud Tartus esimese kursuse filosoofiat ja majandusteadust, seejärel kaks aastat Prantsusmaal Sciences Po multidistsiplinaarses Kesk- ja Ida-Euroopa programmis. Hetkel olen vahetusüliõpilane Northwestern University’s Chicagos ja õpin peamiselt riigiteadusi ja majandust. Sügisest jätkan Pariisis Sciences Po rahvusvahelise majandusõiguse magistrantuuris.

Kohtasin Hinnosaari Northwesternis ja olen neilt saanud palju head nõu majandusainete osas ja elust üldisemalt. Hiljuti nad panid mulle ette, et võiksin kirjutada siia väikse postituse, mis võrdleb minu kogemusi Eestis, Prantsusmaal ja USAs. Olen arutanud neid küsimusi ka paljude sõpradega ja teen siin ühe väikese ülevaate eelistest ja puudustest Prantsusmaal ja USAs võrrelduna Eestiga. Ühtlasi võib see artikkel olla nõuks mõnele, kes praegu keskkooli lõpetamas ja kaalub, mida edasi teha. Kuna minu kokkupuude reaalteadustega jäi keskkooli, on siinsest abi ennekõike neile, keda huvitavad sotsiaalteadused.
Loe edasi ... »

Kui annetamine on keeruliseks tehtud…

… siis inimesed ei anneta. Nii et mida peaks järeldama sellest, et Eesti ülikoolid on endale annetamise teinud keeruliseks? Neil on muudest allikatest palju lihtsam raha saada?

Võtame näiteks Tartu Ülikooli Sihtasutuse. Organisatsioon, mis tahaks saada annetusi:

  • paneks oma avalehele suure lingi, kus ühe hiirekliki kaugusel oleks inimesel võimalik annetada,
  • võimaldaks annetusi mobiili abil,
  • võimaldaks annetusi Facebookis,
  • võimaldaks igal inimesel lihtsalt oma sõprade hulgas korralda sünnipäeva-jõulukingi annetuskampaania.

Tartu Ülikooli Sihtasutus praegu ei võimalda ühtegi neist. Sihtasutuse kodulehel on küll suur link “Toeta haridust”, aga see link viib lehele, kus on juhend kuidas asutada oma stipendiumifond. See viitab sellele, et väikeste annetustega tegelemine ei tasu sihtasutusel ära. Kunagi võiski see ju tõsi olla, aga on kahtlane, et see tänapäeval paika peab.

Eestis laiemalt vaadates, on olemas Swedbanki Annetuskeskkond, mis on igati tore ettevõtmine. Ainsaks oluliseks puudujäägiks peame juba üleval mainitud, et inimesel ei ole võimalik saata oma sugulastele-sõpradele link, et palun tahaksin oma jõulu-sünnipäevakingiks annetust näiteks Noored Kooli projektile. Ja lingile vajutades saaks adressaat teha kohe annetuse ja näha palju sünnipäevalaps (lingi saatja) juba annetusi kogunud on.

Oleme näinud, et USAs tudengite hulgas ja ka ülikoolist väljaspool, on sellised kingikampaaniad väga populaarsed (majandustudengite hulgas muidugi ka mikrolaenude vahendajad nagu Kiva). Millalgi kirjutas New York Times, et kingituste asendamine annetustega pidavat koguma populaarsust isegi väikeste laste sünnipäevadel. Oleme selliseid kampaaniaid ka Eestis näinud, aga neid on Eestis palju keerulisem korraldada.

Kõige esimene parandus Swedbanki Annetuskeskkonnas võiks olla lihtsalt see, et konkreetsele projektile oleks võimalik linkida. Swedbankil on küll ilus koduleht, aga praegu see takistab selle keskkonna kasutamist. Praegu peaks saatma emaili annetuskeskkonna lingiga ja ütlema, et mine otsi sealt lehelt mu väljavalitud projekt üles ja tee sellele annetus. (Kusjuures Swedbankil oleks väga lihtne ka see vastav emaili tekst automaatselt genereerida. Ja lisaks sellele, lubada konkreetse projekti lingi jagamist ka twitteris, facebookis jm.)

Eestis on populaarsed ka mobiilisõnumite abil annetused. Aga facebook on Eestis annetuste osas siiani vist veel täiesti tundmatu maa? See on niipidi arusaadav et Facebook on uuem ja selle kasutajaid on Eestis vähem kui mobiili kasutajaid. Aga sotsiaalseid võrgustikke veebis ei tasu siiski päris ära unustada. 1) Seal võib annetuste kogumine olla edukam, sest annetusi teevad inimesed tihti sotsiaalse surve mõjul. Interneti suhtlusvõrgustikus nähes sõpra annetamas, tekib suurem soov ka ise annetada. 2) Väikeseid annetusi, nagu väikeseid ostusidki tehakse hetkeemotsiooni mõjul. Seepärast on annetuste kogujal mõistlik teha annetamine lihtsaks ja minna sinna kus inimesed aega veedavad.

Näiteks USAs on Facebook praeguseks internetilehekülg, kus inimesed veedavad kõige rohkem aega päevas. Nii on loomulik, et annetusi koguv organisatsioon ei oota, et iga annetaja tuleb kohale tema kodulehele, läheb internetipanka, jookseb kolm korda ümber maja ja teeb kukerpalli, seda kõike selleks, et hea eesmärgi nimel anda ära natuke omaenda raha. Vaid siin eksisteerivad facebookis vahendid (näiteks application Causes) mille abil on annetamine tehtud väga lihtsaks, samuti on Facebookis esindatud organisatsioonid, kes tahavad annetusi saada, ja annetada saab otse ilma facebookist lahkumata.

Järeleksamid on mineviku igand

Üks erinevus Eesti ja USA ülikoolide vahel paistab olevat selline nähtus, nagu järeleksamid. Tartu Ülikoolis on igal kursusel vähemalt kaks korralist eksamiaega. Ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam), kokku saab ühes aines saab eksamit teha neli korda.
Loe edasi ... »

Kui on valida Tartu ülikooli ja Harvardi vahel…

Mihkel Kree kirjutas Horisondis huvitava artikli teemal, kas minna õppima Tartu Ülikooli või mujale. Artiklisse kogus ta kokku arvamusi olümpiaadivõitjatelt, kes on läinud õppima Harvardisse, MITisse, Cambridge’i jm. Ta ise Tartu Ülikooli bakalaureuse- ja magistrikraadi omanikuna kommenteeris õpet Tartus. Võib ilmselt öelda, et artikkel on suunatud pigem neile, kel eesmärgiks doktorikraad omandada ja kel on võimalus valida Harvardi ja Tartu vahel.
Loe edasi ... »

Kuhu kaovad naised teadusest?

Marju Himma kirjutab Postimehes soolisest koosseisust Tartu Ülikoolis:

… ülikoolis on 52% tudengkonnast naised. /…/ … teadureid on 474, mehi 236 ja naisi 238, ent aste kõrgemal, vanemteaduri ametikohal, töötab 189 meest ja vaid 80 naist. Muljetavaldavaimad käärid tulevad sisse aga professori ametikohal: 134 meesprofessorit ja vaid 35 naisprofessorit.

Kuhu siis kaovad naised teadusest? Seesama aastaraamat märgib ära, et naisprofessoritest on suurim hulk ehk 18 vanuses 51–60 eluaastat. 10 aastat nooremas rühmas ehk vanuses 41–50 eluaastat on üheksa naisprofessorit. Samast earühmast on muide kõrvale panna 37 meesprofessorit. Noorimas earühmas, kus Tartu Ülikoolist võib naisprofessoreid leida, vanuses 31–40 eluaastat, on kaks nais- ning 15 meesprofessorit.


Loe edasi ... »

Teadusuudiseid saab nüüd lugeda Novaatorist

Pilt postitusest: Teadusuudiseid saab nüüd lugeda Novaatorist

Hiljuti avati uuenenud versioon Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalist Novaator. Tegemist on väga korralikult tehtud teadusuudiste lehega, mida tasub kindlasti vaadata ja silmaringi laiendamiseks jälgida. Kui millegi kallal norida, siis natuke pettumust valmistab see, et vähemalt esimestel nädalatel keskendutakse ikkagi teadussaavutustele, mis saadud kusagil mujal ja TÜ teadlaste tegemisi eriti ei kajastata.
Loe edasi ... »

Külalispostitus: Kraadiõppesse saamine

Alljärgnev on külalispostitus Sander Heinsalult, kes seekord kirjeldab, mida ta pidi tegema selleks et astuda Yale’i ülikooli majandusteaduse doktoriõppesse.


Teise aasta alguses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kutsusid Ott Toomet ja Raul Eamets mind juttu ajama ja küsisid, et kuna ma olen üks helgemaid päid, siis kas ma ei tahaks teadust tegema hakata. Ma polnud varem selle peale mõelnud, aga niipea, kui küsimus oli esitatud, teadsin, et just seda ma teha tahan.
Loe edasi ... »

Külalispostitus: Eliitülikool

Alljärgnev on külalispostitus Sander Heinsalult. Sander on majandusteaduse esimese aasta doktorant Yale’i Ülikoolis ja me palusime tal kirjutada mõned postitused põhjustest miks ta valis Yale’i ülikooli ja muljetest sealse doktoriõppe osas.


Ma ei oska leida piisavaid tingimusi eliitülikooli jaoks. Ma oskan ainult tuua näiteks mõned omadused, mis eliitülikoolil on. Võibolla on need tarvilikud tingimused.
Loe edasi ... »

Õppejõudude tõehetk ja muud TÜ MTK juubeliüritused

Pilt postitusest: Õppejõudude tõehetk ja muud TÜ MTK juubeliüritused

Tõniselt kuulsime, et sel nädalal toimuvad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 70. juubeli tähistamise raames mitmed põnevad üritused. Kahjuks ei saa sinna ise seekord kohale tulla, aga kindlasti soovime õnne kolleegidele Tartus.
Loe edasi ... »