Tag Archive for 'statistika'

Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud?

Published on March 5, 2012 in Üliõpilaselu. 2 Comments Tags: , , , , .
Pilt postitusest: Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud?

Oletame, et Eestit tabab roheline katk, mis tapab kõik haigestunud eriti jubedal viisil—kõigepealt lähevad juuksed roheliseks, siis hakkab inimene välja hingama rohelist õhku ja lõpuks sureb dramaatilise muusika saatel. Õnneks on selle katku vastu olemas vaktsiin, mis üheksal juhul kümnest tagab immuunsuse, ühel juhul aga ei tee midagi.

Vaatleme nüüd ühte küla, mille 101-st elanikust 100 on vaktsineeritud. Üks kangekaelne külaelanik hüüdnimega Keltic aga vaktsiinidesse ei usu ja seega ennast ei vaktsineeri. Roheline katk jõuab külla ja juhtub ootuspärane: 90 elanikku jäävad tänu vaktsiinile terveks, lisaks vaesele Kelticule hakkab katk külge ka kümnele vaktsineeritule.

Kuuldes naaberküla tragöödiast otsustavad inimesed järgmises külas vaadata statistikat, et teha vaktsineerimise osas informeeritud otsus. Ja mis selgub: üheteistkümnest katku surnud inimesest olid lausa 10 vaktsineeritud! See tähendab, et katku surijatest 91% olid vaktsineeritud. Kas see tähendab, et ohutum on ennast mitte vaktsineerida?
Loe edasi ... »

Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Published on December 4, 2011 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , , , , , , , .
Pilt postitusest: Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Postimehe artiklis rünnatakse statistikat. Loo moraal tundub olema, kui statistika ei tundu usutav, siis mõtle oma naabrite ja töökaaslaste peale, kas nemad on kooskõlas selle statistikaga. Kui ei ole, siis järelikult on statistika vale.

Teaduses on sellel käitumismustril isegi nimetus: kättesaadavuse viga (availability bias). See kirjeldab olukorda, kus inimesed hindavad mingit tõenäosust või osakaalu elanikkonnas selle põhjal kui kiiresti neile tuleb vastav näide meelde. Et üldiselt suheldakse enda sarnaste inimestega, siis sõpradest tuttavatest koostatud valim üldjuhul ei kirjelda ühiskonna keskmist. Seepärast ei tasu otsida infot keskmise kaalu kohta ei modelliagentuurist ega võimlemisliidust (kuigi trendide kohta saab arvamuse ka sealt).
Loe edasi ... »

Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: dopinguproovi eri

Published on April 29, 2011 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , , , , , , .

Tiit Riismaa avaldab EPLis arvamusartikli dopingu testimise teemal sobides sellega heaks näiteks statistika väärtõlgenduste seeriasse. Chuck Manski õpilastena toetame me igati tema küsimuse püstitust — iga statistilise analüüsi puhul võib ja peab küsima: mida me saaks järeldada kui me teeksime vähem tugevaid eeldusi ja kas me oleme ikka nõus tegema eeldusi, mida testi kasutajad on oma järeldusteni jõudmiseks teinud?

Kõigepealt Riismaa argumendi sisu. Protokolli kohaselt võeti Veerpalult üks kord verd, mis jagati kaheks koguseks: A proov ja B proov. Kummagi prooviga tehti kaks testi, nimetame neid Test 1 ja Test 2. Testi 1 lubatud piir on 1.81, testil 2 1.68. Veerpalu A proovid andsid tulemuseks vastavalt 2.65 ja 3.06, B proovid aga 2.73 ja 2.0. Protokolli kohaselt on kõik neli näitu üle normi, mis tähendab positiivset dopinguproovi.
Loe edasi ... »

Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: miks Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu

Published on March 1, 2011 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , , , , , , , , .
Pilt postitusest: Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: miks Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu

Tarbia24 ja Skeptik vahendavad lugu, kus statistika väärtõlgendus tõi endaga kaasa majandusliku tagasilöögi Eesti ettevõttele. Nimelt reklaamis E-Piim Südamejuustu nimelist juustu argumendiga, et see alandab sööja vererõhku. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) uuris E-Piima poolt esitatud tõendusmaterjale ja leidis, et Südamejuustu mõju tervisele ei ole tõestatud. Sellest on kahju. Aga samas on see ka hea näide sellest, kuidas statistikat ei tohi kasutada. Milles siis probleemid seisnesid?

EFTA aruande alusel väidab E-Piim, et Südamejuust sisaldab kasulikku bakterit, mille regulaarne tarbimine parendab südame tervist vähendades vererõhku. Selle väite kinnituseks esitas E-Piim EFTAle loetelu 38-st avaldatud teadustööst ja neljast nende endi poolt tehtud (avaldamata) uuringust. Rumalal kombel ei uurinud ükski neist 38-st uurimustööst konkreetselt selle bakteri mõju, nii et neid ei käsitletud tõendusmaterjalina. Neljast prof Mikelsaare ja kaasautorite poolt tehtud avaldamata uurimusest kolm esimest olid väikeste valimitega ja need ei olnud juhuslikud eksperimendid (juhuslikud eksperimendid on tänapäeval meditsiinis standard ilma milleta ei pääse ükski ravim müüki). Sellised uuringud sobivad hüpoteeside püstitamiseks, aga ei tõesta midagi, mistõttu neid ei arvestatud.
Loe edasi ... »

Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: väikekoolid ja Vene nimed

Published on January 30, 2011 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , , , , , , , .
Pilt postitusest: Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: väikekoolid ja Vene nimed

Olles juba statistika väärtõlgenduse lainel viitame kahele toredale näitele eelmise aasta lõpust. Andres kirjutas Praxise blogis Delfi kolumnisti Jüri Toomepuu artiklist, kus Toomepuu kurtis, et eestlased on jäämas vähemusse.

Kui midagi ei muutu, on kiiresti kätte jõudmas aeg, mil eestlased jäävad vähemusse oma kodumaal. … Venelaste arv on Eestis jõudsalt kasvamas. … Parim näitaja rahvastiku koosseisu muudatustest on vastsündinute kohta avalikustatud andmed, kus domineerivad juba mitmendat aastat vene nimed.

See viimase aja üks parimaid näiteid sellest kui valesti saab statistikat tõlgendada. Mis mõttes on vastsündinutele pandavad nimed parim näitaja? See on parim näitaja eestlaste levinuimatest nimedest. Rahvastiku koosseisu muutuste parim näitaja on vastsündinute rahvuseline jaotus. Nagu Andres veenvalt näitab, on vastsündinute hulgas eestlaste osakaal pigem ühiskonna keskmisest suurem kui väiksem, nii et trend on Toomepuu murele täpselt vastupidine. Ja need kaks fakti pole üksteisega sugugi vastuolus — osutub, et eestlased panevad oma lastele lihtsalt mitmekesisemaid nimesid.
Loe edasi ... »

100 aastat Chicago Sõnumeid

Published on August 25, 2010 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , .
Pilt postitusest: 100 aastat Chicago Sõnumeid

Meil on rõõm teatada, et täpselt 100 aastat tagasi alustasime siin oma Ameerika tegemiste kajastamist. Nagu kõik endast lugupidavad majandusteadusblogijad, otsustasime ka meie sellist auväärset sündmust tähistada väikese statistikaga.
Loe edasi ... »

Kuhu kaovad naised teadusest?

Published on December 11, 2009 in Õpingud ja majandusteadus. 2 Comments Tags: , , , , , , .

Marju Himma kirjutab Postimehes soolisest koosseisust Tartu Ülikoolis:

… ülikoolis on 52% tudengkonnast naised. /…/ … teadureid on 474, mehi 236 ja naisi 238, ent aste kõrgemal, vanemteaduri ametikohal, töötab 189 meest ja vaid 80 naist. Muljetavaldavaimad käärid tulevad sisse aga professori ametikohal: 134 meesprofessorit ja vaid 35 naisprofessorit.

Kuhu siis kaovad naised teadusest? Seesama aastaraamat märgib ära, et naisprofessoritest on suurim hulk ehk 18 vanuses 51–60 eluaastat. 10 aastat nooremas rühmas ehk vanuses 41–50 eluaastat on üheksa naisprofessorit. Samast earühmast on muide kõrvale panna 37 meesprofessorit. Noorimas earühmas, kus Tartu Ülikoolist võib naisprofessoreid leida, vanuses 31–40 eluaastat, on kaks nais- ning 15 meesprofessorit.


Loe edasi ... »

Reisijateta sõitev lennuk raiskab enim energiat

Published on August 28, 2008 in Õpingud ja majandusteadus. 1 Comment Tags: , , .
Pilt postitusest: Reisijateta sõitev lennuk raiskab enim energiat

Mis oleks keskkonnasäästlikum, kas minna plastikuvabale poeskäigule mootorratta, auto või bussiga? Millega peaksid inimesed sõitma Tallinna ja Tartu vahet? Aga Tartu ja Lissaboni?
Loe edasi ... »

Ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased – müüt või tegelikkus?

Published on August 27, 2008 in Õpingud ja majandusteadus. 3 Comments Tags: , , , , , .

Suvel kui eurooplased pikalt puhkavad, jätab suur osa ameeriklastest oma kahenädalase puhkuse välja võtmata. Nii et kas siis ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased? Tavaliselt vist arvatakse, et see on tõsi. Ja kui vaadata peale töötatud tundide arvu andmetele, siis nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA võrdluse kohta see laial laastus kehtibki. OECD andmete kohaselt oli 2006. aastal keskmine töötundide arv töötaja kohta USAs 1797 ja EU15-s 1625.
Loe edasi ... »

Numbriragistajad

Published on January 19, 2008 in Õpingud ja majandusteadus. 1 Comment Tags: , , , .
Pilt postitusest: Numbriragistajad

Veel üks eelmisel aastal ilmunud majandusraamat või on ta pigem statistikaraamat — Ian Ayresi “Super Crunchers“. See on praktiline, kasulik ja lõbus raamat, mida tõesti igaüks võiks lugeda, et saada aru, mis on statistika ja tõenäosus ja kuidas neid otsustamisel kasutada. Oleks palju kasu, kui see raamat eesti keelde tõlgitaks (aga isegi Freakonomics, mille läbimüüginumbrid on olnud palju suuremad, pole veel eesti keeles, nii et ilmselt pole siis ka sellel lootust).

Loe edasi ... »