Jüri Allik kirjutab Novaatoris artikli teadustöö avaldamisprotsessist. Kuna keskmine Eesti teadlane eriti palju ei suuda oma tööd avaldada, siis on huvitav kuulda kuidas üksikud tipud sellega siiski hakkama saavad.
Teiseks, majandusteaduses senimaani Eesti majandusteadlaste teadustööle ei viidata. Nii oli üllatus suur nähes käitumisökonoomika kursuses käsitletud artiklis viidet Eestist pärit inimesele. Tegemist oli Kanadas elava tunnustatud psühholoogiaprofessori Endel Tulvinguga.
Täiesti hämmastav uurimus sellest, milliseid vigu me inimestena teeme. Näidatakse katsealusele kahte fotot ja lastakse tal valida välja foto, kus tema arvates on kenam inimene. Siis tehakse osav kaarditrikk ja pistetakse katsealusele nina alla foto mille kohta too just otsustas, et seal on vähem kena inimene, ja palutakse tal põhjendada miks ta valis selle pildi. Ja enamik katsealustest ei saa aru, et fotod vahetati ära ja ta ei valinud seda pilti ja põhjendavadki, miks nüüd see foto (mida ta ei valinud) on kenam. Illustratsiooniks vaata videot.
Sellist nähtust nimetatakse valikupimeduseks. Sama katse viidi läbi ka poes mooside ja teega. Lasti inimestel valida kahe moosi vahel. Katsealune valis näiteks kaneeli-õunamoosi eelistades seda greibimoosile. Kui ta siis enda arvates kaneeli-õunamoosi maitses, anti talle tegelikult hoopis greibimoosi. Ja enamik katsealustest ei saanud aru, et oli toimunud vahetus. Sarnaseid tulemusi on saadud ka eksperimentides, kus simuleeritakse veebipoodides ostmist, seda nii sülearvutite kui mobiiltelefonide kui isegi korterite puhul. Nende uurimuste autoriteks on Lars Hall ja Petter Johansson, Lundi ülikoolist.
Viimased kommentaarid