Tag Archive for 'pingerida'

Kui on valida Nõo ja Rocca al Mare kooli vahel

… siis mine Tallinna Reaalkooli.

Me üritasime aru saada, kuidas peaks keskkooli valima reaalainetest tõsiselt huvitatud noor. Ja umbes sellisele järeldusele me jõudsime järjestades koole reaalainete olümpiaadide tulemuste alusel.

Pingeread on meie arvates väga hea koht, kust alustada valiku tegemist (nagu me siin varemgi oleme kirjutanud). Neil on oma nõrkused, aga nad on emotsioonivabad ja võrreldavad. On siililegi selge, et mõtet on arvesse võtta vaid seda pingerida, mis on konkreetse eesmärgi seisukohalt oluline. Kui tahta saada muusikuks, siis ei sisalda füüsika riigieksami pingerida olulist informatsiooni. Riigieksamite pingeridu tuleb kindlasti vaadata ainete kaupa ja pidada silmas, et need näitavad eksamisooritajate keskmisi tulemusi. Mitte midagi rohkem ega midagi vähem.

Me ei tea, et Eestis oleks tehtud statistikat, mis aitaks keskkooli valida inimesel, kes on huvitatud reaalalade õppimisest suuremas mahus kui tavaline kooliprogramm ette näeb. Selle üle mõeldes leidsime, et kõige sobivam kriteerium on tõenäoliselt kooli edukus reaalainete olümpiaadidel. Riigieksamid näitavad kui edukas on kooli keskmine õpilane, vabariiklikud olümpiaadid aga kui suur osa vabariigi parimatest õpib selles koolis. Need on kaks täiesti erinevat kuigi mitte täiesti sõltumatut kriteeriumit. Kooli edukus aineolümpiaadidel on oluline eelkõige väga andekatele noortele, kes tahavad õppida mingit valdkonda tava programmist suuremas mahus. Sel juhul tasub õppida koolis, kus on palju teisi samasuguseid — seal on õpetajad, kellel on sellega kogemusi ja kaasõpilased, kellega koos on motivatsioon suurem.

Koolide pingerida reaalainete olümpiaadide alusel1

  Kool Matem. 2002– 2010 Füüsika 2002– 2010 M+F 2002– 2004 M+F 2005– 2007 M+F 2008– 2010 M+F 2002– 2010
1 Tallinna Reaalkool 14.4 23.9 17.8 15.5 24.2 19.2
2 Hugo Treffneri G. 23.2 14.2 15.9 19.3 20.9 18.7
3 Tallinna Tõnismäe Reaalkool 14.1 6.1 9 13.8 7.5 10.1
4 Pärnu Koidula G. 4 7.6 4 5 8.4 5.8
5 Viljandi Jakobsoni G. 4.7 6 5.8 4.2 6.1 5.3
6 Narva Humanitaarg. 3.2 7.1 6.9 5.5 3 5.1
7 Nõo Reaalgümnaasium 4.3 4.8 3.7 5.1 5 4.6
8 Narva Pähklimäe G. 5 3 4.6 5.5 1.9 4
9 Gustav Adolfi G. 2.3 2.9 1 2 4.9 2.6
10 Vene G. 2.7 0.9 1.7 3.3 0.5 1.8
>10 Ülejäänud koolid 22.1 23.5 29.6 20.8 17.6 22.8

Mõned kommentaarid ja tähelepanekud selle tabeli kohta.

  • Tippude kontsentratsioon on väga suur. Peaaegu 80% protsenti punktidest läheb kümne parima kooli õpilastele ja sealjuures 50% kolme parimasse kooli. See kontsentreeritus on viimasel kümnendil ajas ainult süvenenud.
  • Loomulikult ei tähenda see, et muudes koolides poleks häid õpilasi, on küll. Üle 20% punktidest läheb tublidele õpilastele üle kogu Eesti. Targad inimesed võivad tulla ka Karjamaalt. Ilma naljata. Karjamaa Gümnaasium on selles pingereas 21. kohal (matemaatikas isegi 15.).
  • See tabel mõõdab korraga õpilaste hulka ja nende edukust olümpiaadil. Et neid tegureid eriastada tegime sama arvutuse läbi ka ainult kooli parima õpilase edukust arvestades ja tulemused ei olnud väga erinevad. Mõned üksikud kohavahetused, aga üldine järjekord jäi samaks.
  • Kõik neli esikümnes olevat venekeelset kooli on viimasel kolmel aastal oma tavapärasest tunduvalt halvemini esinenud. Sellele trendile juhtis juba eelmisel aastal tähelepanu Jaan Kalda, kes mainis ka loomulikku eksperimenti, mis sellele natuke valgust heidab:

    Igatahes pole põhjus eestikeelsete koolide füüsikaõppe paranemine. Seda kinnitab fakt, et tänavusel lahtisel füüsikavõistlusel oli üks ülesanne täpselt sama, mis 12 aastat tagasi Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus, täislahenduste protsent oli aga toonasest märksa madalam. Nii ehk teisiti, tegemist on probleemiga, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel hoolsalt silmas pidada.

Nüüd on aeg selgitada, kuidas me jõudsime pealkirjas sisalduva sõnumini. Paljudel tulevastel keskkooliõpilastel pole praktilistel põhjustel võimalik valida nimekirjast kõige esimesi koole. Igale poole ei pruugi sisse saada või siis on kolimine liiga keeruline. Kui on võimalik valida Tallinna erakooli ja tugeva reaalgümnaasiumi vahel, siis see tähendab, et tõenäoliselt on olemas kõik võimalused Eesti parimatesse koolidesse minna. Kui aga puudub üks või teine, siis tuleb teha kompromiss ja valida madalamalt. Et kõigis suuremates linnades on olemas üks või mitu väga tugevat gümnaasiumit, siis enamikul Eesti tulevastest keskkooliõpilastest pole isegi tarvis kolida (kuigi ega see ei pruugi sugugi halb mõte olla, kui sobivaim kool asub teises linnas).

Siinkohal reklaamime tabeli ainsat kooli, mis ei asu linnas. Nõo Reaalgümnaasium on tugev reaalkool, seal on head õpetajad, kaasõpilased ja lahe ühikaelu. Ka praktilised küsimused on mugavalt korraldatud, internaat tasuta, kaetakse osa transpordikuludest, sööklas saab kolm korda päevas soodsalt süüa jne. Kui tekkis huvi, siis Nõos on sel reedel-laupäeval sisseastumiskatsed.


  1. Tabel on koostatud vabariiklike olümpiaadide tulemuste alusel matemaatikas ja füüsikas. Andmed on saadaval Tartu Ülikooli Teaduskooli kodulehel. Tabelis olevad arvud näitavad, mitu protsenti vastaval olümpiaadidel antud kogupunktidest läks sellesse kooli. See tähendab, et 100 oleks teoreetiliselt võimalik maksimum, see tähendaks, et ükski õpilane muudest koolidest ei saanud ühtegi punkti. Miinimum on 0, mis on igati võimalik näiteks juhul kui ükski õpilane ei pääsenud vabariiklikule olümpiaadile. [tagasi]

Uus majandusteaduskondade publikatsioonide edetabel Tilburgist

Tilburgi ülikoolis on kokku pandud uutel andmetel põhinev majandusteaduskondade teadustöö pingerida, kus muuhulgas saab koostada ka oma valdkonnale vastava pingerea.

Metoodikast: nad on kogunud kokku ülikoolide publikatsioonid 36 parimas ajakirjas aastatel 2004-2008 ja standardpingerida on lihtsalt avaldatud artiklite koguarv nendes ajakirjades selle perioodi kestel. St seal on näiteks Journal of Economic Dynamics and Control ja World Bank Economic Review sama kaaluga mis American Economic Review ja Econometrica. See annab tulemuseks pingerea kus mõned traditsioonilised tippkoolid on suhteliselt taga (nt MIT alles 5. ja Princeton alles 12.), samas kui New Yorgi ülikool on üllatuslikult 3. kohal ja mõned Euroopa koolid on samuti üllatavalt ees (LSE on 8., Tilburg ja Toulouse mõlemad esimese 30 hulgas).

Aga seal on ka pingeridade liivakast, kus igaüks võib ise valida välja ajakirjad, milles avaldamise alusel koole järjestada. Arvestades, et heades koolides professorid peavad oluliseks avaldamisi ainult parimates nn üldhuviga ajakirjades ja oma spetsiifilise valdkonna parimas ajakirjas (ülejäänud artikleid ei võetaks ka töökoha saamisel arvesse), siis võib vabalt koostada ülikoolide pingerea ainult parimate üldhuviga ajakirjade põhjal. Näiteks võtta ainult klassikalised kolm tippu (AER, Econometrica, QJE) või lisada ka Journal of Political Economy ja Review of Economic Studies) ja vaadata, kuidas nimekiri muutub (muutub küll). Lisaks sobib liivakast hästi valdkondade pingeridade koostamiseks: võtta parimad üldhuviga ajakirjad ja lisada neile mingi valdkonna spetsiifilised ajakirjad. Kui olla huvitatud näiteks majandusteooriast, siis JET, GEB, ET.

Hulk huvitavaid linke

Mõned huvitavad lingid viimasest kuust:

  • Kelloggi ärikool on ühele lehele kokku kogunud oma professorite blogid: Kellogg Faculty Blogs.
  • Helen veedab suve lugedes Hiinas kolme kursust ja reklaamib, et ülikool otsib õppejõude: Guangdong’i Rahvusvaheliste Õpingute Ülikooli töökuulutus
  • Kui õppejõu amet ei paku huvi, siis kuidas oleks Orlando (Florida) reklaamiagendi tööga? Töö seisneb turismiobjektide külastamises ja oma kogemuste kajastamises blogi, twitteri, facebooki jms vahendusel: konkursi kuulutus on siin.

  • Skype’i pakub välja stipendiumi andekale reaalainete magistrandile.

    Ka sellel aastal paneb Skype välja 100000 krooni suuruse magistristipendiumi kas reaalainete (soovitavalt IKT erialad) või interdistsiplinaarselt õppimiseks. Stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel, kui juhtimiskogemuste jagamise seminaril Black Box Open Mind, mille peaesinejad olid Skype’i kaasasutaja Niklas Zennström ja üks investoreid Steve Jürvetson, koguti osalejate vabatahtlikest annetustest loodava stipendiumi tarbeks üle 60 tuhande krooni; täiendava raha eraldas Skype.

  • Üks uus majandusteaduse ajakirjade pingerida, autorid nimetavad seda Ambitsioonika majandusteadlase pingereaks: artikkel on siin (pdf).
  • Mismoodi näeb välja selles nimekirjas 21. kohal asuva ajakirja peakontor. Vt alltoodud illustratsiooni — täiesti mittetseremoniaalne.

Games and Economic Behavior

U.S. Newsi uus majandusteaduse doktoriõppeprogrammide edetabel

Sel nädalal tuli välja uus U.S. Newsi majandusteaduse doktoriõppeprogrammide pingerida. Esikümne koolid on siin all graafikul. U.S. Newsi edetabelid mõõdavad küsitluste abil USA ülikoolide akadeemilist taset. Et majanduses on teadustöö koondunud USAsse ja Euroopa koolidel ei ole esikümnesse asja, siis tegemist on parimate majandusteaduse doktoriõppeprogrammidega maailmas.

Suuri muutusi võrreldes varasemate edetabelitega ei paista olema. Princeton on tõusnud võrdseks kolme suurega — Harvard, MIT ja Chicago — nende järel järgmine grupp on Stanford, Berkeley, Yale ja Northwestern, pärast seda Penn, Columbia, Minnesota. Kooli valides tasub kindlasti vaadata ka valdkondade edetabeleid. Vaadates Northwesterni seisu erinevates valdkonnatabelites olime mõnevõrra üllatunud nähes Northwesternit mikroökonoomikas alles kuuendal kohal. Struktuuriökonoomika teine koht oli mõnevõrra ootuspärasem. Positiivsest küljest saab välja tuua selle, et Northwestern on ka nendes valdkondades, mis siin ülikoolis on vähem populaarsed, siiski esikümnes — ökonomeetrias kaheksas, makroökonoomikas kaheksas ja töö-ökonoomikas kümnes.

U.S. News Economics Graduate Program  Rankings, Top 10

Külalispostitus: millist kooli valida?

Seekordses külalispostituses jätkab Ott Toomet diskussiooni välismaal õppimise teemal. Omalt poolt lisaksime ainult ühe täpsustuse õpingute rahastamise kohta. Nagu me eelmisel aastal kirjutasime, on päris mitmed tippülikoolid viimase paari aasta jooksul hakanud pakkuma täisrahastamist kõigile, kelle vanemate sissetulek ei ole väga suur.


Minu kogemused põhinevad peamiselt economicsi õppimisel ja selles valdkonnas töötamisel erinevates ülikoolides. Usun, et mõndagi kehtib ka teistel erialadel. Nõuanded on orienteeritud neile ambitsioonikatele noortele, eriti keskkooliõpilastele, kes soovivad oma erialal kaugele jõuda. Ülikoolis võib käia ka paljudel muudel põhjustel — elada üliõpilaselu, leida omale boy- või girlfriend, kaunistada CV-d … Siin ma palju aidata ei oska ;-)

* * *

RANKINGUD ON OLULISED. Paremad ülikoolid on “paremad”. Tüüpiliselt on hääd ülikoolid tugevad kõigil aladel ja kõigis valdkondades. Esiteks on õpetamine parem — sa õpid rohkem ja kiiremini ning uuemaid käsitlusi. Sa saad targemaks. Teiseks on professorid tuntumad — sa saad soovitused, mis on palju mõjukamad. Kolmandaks on tudengid paremad — sa saad omale targemad ja edukamad sõbrad. Neljandaks on paremates ning rahvusvahelisemates koolides avatum ja meeldivam õhkkond. Viiendaks avab tuntum diplom hoopis rohkem uksi tööturul. Oluline on kus sa lõpetad, mitte milliste tulemustega sa lõpetad …

Seega peaks kooli valides esiteks tutvuma ülikoolide tasemega huvipakkuvatel erialadel. Tuleks tutvuda ka vastuvõtunõuetega ning stipendiumi saamise võimalustega. Vastuvõtunõuded sisaldavad tüüpiliselt mingit võimekustesti (nagu SAT) ning inglise keele testi.

Tasub julgelt üritada. Kui oled lõpetanud ühe parema Eesti keskkooli ühe parema õpilasena, siis võid julgesti üritada astuda top-20 ülikoolidesse. Tuleb aga kohe öelda, et bakalaureusetasemel on stipendiumivõimalused üsna väikesed, küll on tavaline õppemaks. Magistri- ja doktoritasemel on stipendiumi hoopis lihtsam saada. Et nii kaugele jõuda on vaja eelnevad 3-5 aastat sisukalt kasutada.

MILLINE ERIALA VALIDA. Võibolla üllatusena ei ole majandusanalüütiku elukutse alustamiseks kõige parem alustada majanduse bakalauerusest, vaid hoopis matemaatikast (või ka füüsikast). Moodne majandusteadus tugineb väga palju matemaatilistel meetoditel, samas on enamus economicsi programme loodud “keskmisele üliõpilasele”, kes 3-5 aasta möödudes tööle läheb ning iialgi teoreetilisi artikleid kirjutama ei hakka.

Matemaatikas võib spetsialiseeruda statistikale, aga see ei ole väga tähtis. Oluline on saada korralik taust algebras, analüüsis, tõenäosusteoorias ja hulgateoorias. Niisugusest taustast on doktoriprogrammis palju rohkem abi kui sissejuhatavatest majanduskursustest. Matemaatikat võiks täiendada kolme põhilise rahvamajandusainega — mikro- ja makroökonoomikaga ning ökonomeetriaga. Samas on tippülikoolide economicsi doktoriprogrammi sisseastumisnõuete seas majandus sageli üksnes “soovitav”, matemaatika aga nõutav.

Tartu Ülikoolis soovitaksin võtta mikro, makro ja ökonomeetria sellisel kujul nagu neid õpetatakse rahvamajanduse haru tudengitele. Kõrvalaine variandid on nõrgemad, kõrvalaine sisaldab ka palju jutustavaid aineid, millest on hiljem väga vähe kasu.

VAHETUSTUDENGIKS. Paremasse ülikooli edasiminekul aitab kaasa vahetustudengi aasta. Seda aastat peab samuti planeerima tulevast kraadiõpet silmas pidades. Nii saad sa võimaluse võtta tugevad põhikursused (mis on oluline kui õpid Tartus majandust) ning saada soovitused. Seega tuleks valida võimalikest vahetusülikoolidest koht, kus õpetatakse põhiained korralikult ning kus õpetavad inimesed kelle soovitus võiks palju maksta.

Järgmise sammuna on vaja potensiaalse soovitaja kursusel teha väga kõvasti tööd. Ideaalis pead olema grupi kõige parem, niisugune kelle võimete kohta professor võib julgelt kirjutada “exceptional”. Teised ained võivad selle nimel kannatada.

Vahetusprogrammiga natuke analoogiline võimalus on õppida matemaatikat matemaatikateaduskonnas (kui sa seda juba ei tee ;-) ) Võtta oleks vaja võimalikult palju puhta matemaatika aineid. Kõik need ained tuleb teha “A” pääle — sinu ülesanne on vastuvõtukomisjoni veenda, et oled matemaatikas väga tugev.

KUI KÕRGELE SIHTIDA? Selle määravad ära sinu testid (GRE test) ning soovitused. Kui oled GRE teinud maksimumi pääle ning saanud korralikud soovitused, siis sihi ka (aga mitte ainult) top-10 koolidesse.

Ja siis tuleb kandideerida ja kandideerida ja kandideerida … Usu mind, see tasub ära!

Majandusteaduskondade pingeread ja kas Neivelt eksib

… aga majandus- ja ärialaseid tsiteeringuid pole Eestis mitte ühtegi

Nii ütles Indrek Neivelt oma ettekandes Tartu Ülikooli arengukonverentsil. Otsustasime seda väidet kontrollida. Kõigepealt tuleb täpsustada, mida mõelda tsiteeringu all.

Laiemas tähenduses tsiteering on ju iga viitamine ja Google Scholar otsing ütleb, et neid on Eesti majandusteadlastel küll. Aga seda ei saa väga tõsiselt võtta. Näiteks meie blogile viitavad paljud, samuti on tsiteeritud meie konverentsiartikleid ja toimetisi, mis ei tee meist veel tsiteeritud autoreid. Nii et ilmselt ei ole mõtet arvestada suvalise artikli mainimist suvalises teises kirjatükis.

Vaatame siis tsiteerimisandmebaasi, kuhu lisatakse artikleid, mis on avaldatud vähemalt ametlikult teadusajakirjaks liigitatavates väljaannetes. ISI Web of Knowledge andmetel on Maaja Vadil 43 tsiteeringut ja Raul Eametsal 6. Need on ainsad tsiteeringud, mida me TÜ majandusteaduskonna professorite kohta leidsime, aga tõenäoliselt on tsiteeringuid ka teistel Eesti majandusteadlastel. Igal juhul piisab eelpooltoodud väite ümberlükkamiseks ühest tsiteeringust ja seega võib järeldada, et Neivelti väide polnud õige.

Muidugi ei saa välistada võimalust, et ta pidas silmas midagi muud, näiteks majandusteaduse alastes “tunnustatud” teadusajakirjades avaldatud artiklitele viitamist “tunnustatud” teadusajakirjades. Et sellele küsimusele täpsemalt vastata, võtsime aluseks majandusteaduse ühe olulisemate teadusajakirjade nimestiku ja andmed Eesti teadusasutuste teaduspublikatsioonide kohta on Eesti Teadusinfosüsteemist. Leidsime selle kriteeriumi kohaselt kokku kolm “tunnustatud teaduspublikatsiooni” Eesti majandusteaduskondadelt1. Siinkohal peab täpsustama, et arvatavasti on Eesti majandusteadlastel tegelikult publikatsioone rohkem, kõik lihtsalt ei kajastu Eesti Teadusinfosüsteemis. Aga tulles tagasi küsimuse juurde — neist kolmest artiklist ühte (Kaia Philipsi ja kaasautorite oma) on korduvalt viidatud. Nii et ka selle kriteeriumi kohaselt leidub kontranäide postituse alguses toodud väitele.

Eelnevaga seotud on ikka ja jälle üleskerkiv küsimus, kas ja miks Eesti ülikoolid ei kuulu maailma paremikku. Loomulikult on edetabeleid igasuguseid ja vaadata tasub ikka eelkõige neid, mis konkreetsele lugejale midagi kasulikku ütlevad. Meie kui majandusteaduse doktorantide seisukohalt on kõige olulisemad edetabelid, mis järjestavad ülikoole majandusteaduse teadustöö alusel. Üks tuntud selline pingerida on 2003. aastal ajakirjas Journal of the European Economic Association2 avaldatud edetabel (täisartikkel, pdf). Selle edetabeli üldises nimekirjas (tabel 3) on 200 majandusteaduskonda ja Euroopa edetabelis (tabel 4) 120. Nende hulka ükski Eesti majandusteaduskond muidugi ei mahu. Et me olime publikatsioonid juba välja otsinud, otsustasime täpsemalt vaadata, kus Eesti majandusteaduskonnad nendes nimekirjades paikneksid.

Arvutades umbes sama metoodikat kasutades välja Eesti majadusteaduskondade indeksid saime Tartu Ülikooli majandusteaduskonnale numbri 0.34 (kahe artikli põhjal) ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnale 0.15 (üks artikkel). Teistel ülikoolidel on indeksiks 0. Arvutusmetoodika täpsustuseks märgime, et need indeksid Eesti ülikoolide kohta on pisut ülehinnatud, sest võtsime arvesse pikema perioodi publikatsioonid ja arvestasime kõiki avaldamisi, millele ülalmainitud ajakirjade pingerida positiivse skoori andis (artiklis kasutati ainult 30 olulisema ajakirja publikatsioone). Teisest küljest, nagu ülal mainitud, võib olla et me jätsime mõne publikatsiooni arvestamata. Mida me neist tulemustest järeldame?

Esiteks tuleb selgitada ülalviidatud J. of EEA artiklis esitatud indeksit. See indeks peaks kajastama erinevate artiklite olulisust majandusteaduse edasiviimisel. Indeksi koostamiseks hindavad autorid viitamiste põhjal erinevate ajakirjade mõjukust majandusteaduses ja niimoodi saavad siis igale ajakirjale mingi kaalu. Indeksi väärtus 1 tähendaks ühte lehekülge ajakirjas American Economic Review. Econometrica lehekülje kaal on 0.9678. Ülejäänud top-viide kuuluvad ajakirjad on juba oluliselt väiksema kaaluga: Journal of Political Economy on 0.6519, Journal of Economic Theory on 0.5876 ja Quarterly Journal of Economics on 0.5811. Ajakirjade mõjukus ja seega kaal seal indeksis kahaneb üsna kiiresti (mis artikli autorite kohaselt kajastab seda, et majandusteaduses tippajakirjade artiklid koguvad teistest oluliselt rohkem tsiteeringuid). Näiteks üks lehekülg ajakirjas Economic Letters võrdsustatakse umbes 0.19 AER leheküljega ja üks lehekülg ajakirjas Eastern European Economics on võrdväärne umbes 1/2000 AER lehega. Nii et Eesti majandusteadlaste summaarne skoor tähendab seda, et panus maailma majandusteadusesse oleks mingis mõttes samaväärne pooleleheküljelise nupukesega tippajakirjas.

Teiseks on rõõm näha, et Tartu ja natuke vähem ka TTÜ on Eesti majandusteaduse paremikus. Samas kui võrrelda Tartu ülikooli korralike Skandinaavia ülikoolidega, siis vahe on paarisajakordne ja tippülikoolidega on vahe tuhandeid kordi, vt graafikut. Euroopa 120 hulka pääsemiseks on vaja aga ainult 50 korda rohkem/paremaid teadusartikleid. See ei tundu sugugi võimatu.

Majandusteaduskondade pingerida


  1. Kolm publikatsiooni:
    • Lehmann, H.; Philips, K.; Wadsworth, J. (2005). The incidence and cost of job loss in a transition economy: displaced workers in Estonia, 1989 to 1999. Journal of Comparative Economics, 33(1), 59 – 87.
    • Purju, A (1995). Voucher privatisation in estonia. Communist Economies & Economic Transformation, 7(3), 385 – 408.
    • Masso, J.; Varblane, U.; Vahter, P. (2008). The Impact of Outward FDI on Home-Country Employment in a Low-Cost Transition Economy. Eastern European economics, x – x. [ilmumas]

    See ei kajastu küll Eesti teadusasutuste publikatsioonides, aga vähemalt üks samaväärne publikatsioon jäi ka Eesti Panga uurijatelt silma. [tagasi]

  2. Viide: Pantelis Kalaitzidakis; Theofanis P. Mamuneas; Thanasis Stengos, “Rankings of Academic Journals and Institutions in Economics” — Journal of the European Economic Association 12/2003, Volume: 1 , Issue: 6 , Pages: 1346-1366. [tagasi]

Internetivalmiduse ja internetikasutuse pingeread

Maailma Majandusfoorumi 2007-2008 aasta Networked Readiness edetabelis on Eesti 20. kohal. Networked Readiness indeks mõõdab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutust. Meile jäid raportis silma detailsemad edetabelid, kus riikide IKT valmiduses ja kasutuses oli eristatud kolm komponenti.

Kasutuse pingereas oli Eesti asetus järgmine:

  • individual usage: 11. koht
  • business usage: 23. koht
  • government usage: 2. koht

Valmiduse pingereas oli Eesti:

  • individual readiness: 26. koht
  • business readiness: 31. koht
  • government readiness: 8. koht

Seda võib vist lugeda nii, et riigi poole pealt on Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuses esirinnas, aga äris pole lugu sugugi nii hea. Kel rohkem huvi võib vaadata riikide järjestust iga komponendi kaupa mille põhjal see indeks koostati.

The Global Information Technology Report 2007-2008

Hea põhiharidus ja kehv kõrgharidus?

Priit Simson küsib Eesti Päevalehes Miks on Eesti kõrgharidus kehvem?

Eesti põhiharidus on maailmatasemel, kuid siinsetest ülikoolidest ei kuulu maailma esikahesaja hulka ainsatki.

Kõigepealt tekib küsimus, et kuidas on ülikoolide edetabelid ja PISA testi alusel koostatud riikide edetabel ühel skaalal võrreldavad. Me ei ole kusagil näinud fakte, mis ütleks, et Eesti kõrgharidus oleks maailma mastaabis Eesti põhiharidusest märkimisväärselt parema ega halvema kvaliteediga. Siiani oleme me arvanud, et mõlemad on oma tugevuste ja nõrkustega umbkaudu arenenud maailma keskmisel tasemel. Aga nii nagu Eestis pole ühtegi ülikooli, mis kuuluks maailma esikahesaja hulka, pole Eestis ka ühtegi põhikooli, mis maailma tippu kuuluks.

USAs on väga palju ülikoole ja seepärast on keeruline teha üldistusi (neid on isegi Eestis päris palju). Üldistades peaks vähemalt eristama teadusülikoole (kus bakalaureuseõppurite osakaal on väike ja professori peamine ülesanne on teadustöö) ja õpetamisülikoole (kus enamik õppuritest on bakalaureuseõppes ja professori peamine tööülesanne on õpetamine). Näiteks Northwesterni ülikool on teadusülikool ja kuulub paljudes valdkondades tippülikoolide hulka, nii et loomulikult ei saa tema näitel teha järeldusi kogu USA kõrgharidussektori kohta. Seega järgnev on ainult üks näide, mis võrdleb Tartu ülikooli ja Northwesternit.

Meie kogemus Northwesternis õppimisel ja õpetamisel pole kindlasti see, et siin oleks tegemist vähem “konveiermeetodiga” kui näiteks Tartus. Mõned erinevused:

  • Professorid on tunnustatud teadlased ja teadustöö on nende peamine ülesanne. Õpetamine moodustab professorite töökoormusest ainult väikese osa (umbes 2 kvartalipikkust kursust 4 kvartali jooksul) ja nende töötulemuste hindamisel õpetamist sisuliselt ei võeta arvesse. Küll aga oodatakse neilt järjepidevat panust teadusesse.
  • Lisaks professoritele on tööl lektorid, kelle ainus tööülesanne on õpetada ja kes õpetavad tavaliselt bakalaureuseõppe sissejuhatavaid kursuseid. Nad on üldjuhul suurepärased õppejõud ja pühendavad kogu oma aja õpetamisele (alati tudengitele kättesaadavad, üritavad loenguid põnevaks teha, õpivad pähe igal kursusel 200 tudengi nimed jne). Erinevalt Eestist on siin igal õppejõul doktorikraad, kraadiõppurit iseseisvalt kursust lugema ei lasta.
  • Õppejõududel on abiks assistendid (teaching associates, kes on siis meiesugused kraadiõppurid) ja võrreldes Eestiga kaasatakse neid siin hoopis suuremal määral. Nende ülesandeks on kodused ülesanded, hindamine (tavaliselt õppejõud ise kodutöid ja eksameid ei hinda), tagasiside jms.
  • Peamine erinevus on üliõpilastes, kes näevad Eestiga võrreldes palju rohkem vaeva ja õpivad iseseisvalt palju rohkem (meie kogemuse kohaselt Tartus nii majandus- kui ka matemaatikateaduskonnas ei anta nii palju koduseid ülesandeid ja iseseisvat tööd kui siin). Eks see ole osaliselt selgitatav suurema konkursiga ja osaliselt 37000-dollarise õppemaksuga.

Mida võiks sellest järeldada? Võib-olla seda, et riigi väiksus on piiranguks kõrghariduse kvaliteedil. Meile tundub, et probleem on nõudluspoolne. On selge, et õppimiseks peavad olema loodud sobivad tingimused: raamatukogud ja arvutiklassid lahti jne. Aga kui ei leidu õppureid, kes sooviksid head haridust, siis ei pane ei suurepärane professor ega head tingimused inimest õppima. (Samal teemal kirjutas teine Eesti Päevalehe kõrgharidusteemaline artikkel.)