Tilburgi ülikoolis on kokku pandud uutel andmetel põhinev majandusteaduskondade teadustöö pingerida, kus muuhulgas saab koostada ka oma valdkonnale vastava pingerea.
Loe edasi ... »
Tag Archive for 'pingerida'
Mõned huvitavad lingid viimasest kuust:
- Kelloggi ärikool on ühele lehele kokku kogunud oma professorite blogid: Kellogg Faculty Blogs.
- Helen veedab suve lugedes Hiinas kolme kursust ja reklaamib, et ülikool otsib õppejõude: Guangdong’i Rahvusvaheliste Õpingute Ülikooli töökuulutus
- Kui õppejõu amet ei paku huvi, siis kuidas oleks Orlando (Florida) reklaamiagendi tööga? Töö seisneb turismiobjektide külastamises ja oma kogemuste kajastamises blogi, twitteri, facebooki jms vahendusel: konkursi kuulutus on siin.
Sel nädalal tuli välja uus U.S. Newsi majandusteaduse doktoriõppeprogrammide pingerida. Esikümne koolid on siin all graafikul. U.S. Newsi edetabelid mõõdavad küsitluste abil USA ülikoolide akadeemilist taset. Et majanduses on teadustöö koondunud USAsse ja Euroopa koolidel ei ole esikümnesse asja, siis tegemist on parimate majandusteaduse doktoriõppeprogrammidega maailmas.
Loe edasi ... »
Seekordses külalispostituses jätkab Ott Toomet diskussiooni välismaal õppimise teemal. Omalt poolt lisaksime ainult ühe täpsustuse õpingute rahastamise kohta. Nagu me eelmisel aastal kirjutasime, on päris mitmed tippülikoolid viimase paari aasta jooksul hakanud pakkuma täisrahastamist kõigile, kelle vanemate sissetulek ei ole väga suur.
Minu kogemused põhinevad peamiselt economicsi õppimisel ja selles valdkonnas töötamisel erinevates ülikoolides. Usun, et mõndagi kehtib ka teistel erialadel. Nõuanded on orienteeritud neile ambitsioonikatele noortele, eriti keskkooliõpilastele, kes soovivad oma erialal kaugele jõuda. Ülikoolis võib käia ka paljudel muudel põhjustel — elada üliõpilaselu, leida omale boy- või girlfriend, kaunistada CV-d … Siin ma palju aidata ei oska 
Loe edasi ... »
… aga majandus- ja ärialaseid tsiteeringuid pole Eestis mitte ühtegi
Nii ütles Indrek Neivelt oma ettekandes Tartu Ülikooli arengukonverentsil. Otsustasime seda väidet kontrollida. Kõigepealt tuleb täpsustada, mida mõelda tsiteeringu all.
Laiemas tähenduses tsiteering on ju iga viitamine ja Google Scholar otsing ütleb, et neid on Eesti majandusteadlastel küll. Aga seda ei saa väga tõsiselt võtta. Näiteks meie blogile viitavad paljud, samuti on tsiteeritud meie konverentsiartikleid ja toimetisi, mis ei tee meist veel tsiteeritud autoreid. Nii et ilmselt ei ole mõtet arvestada suvalise artikli mainimist suvalises teises kirjatükis.
Loe edasi ... »
Maailma Majandusfoorumi 2007-2008 aasta Networked Readiness edetabelis on Eesti 20. kohal. Networked Readiness indeks mõõdab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutust. Meile jäid raportis silma detailsemad edetabelid, kus riikide IKT valmiduses ja kasutuses oli eristatud kolm komponenti.
Loe edasi ... »
Priit Simson küsib Eesti Päevalehes Miks on Eesti kõrgharidus kehvem?
Eesti põhiharidus on maailmatasemel, kuid siinsetest ülikoolidest ei kuulu maailma esikahesaja hulka ainsatki.
Kõigepealt tekib küsimus, et kuidas on ülikoolide edetabelid ja PISA testi alusel koostatud riikide edetabel ühel skaalal võrreldavad. Me ei ole kusagil näinud fakte, mis ütleks, et Eesti kõrgharidus oleks maailma mastaabis Eesti põhiharidusest märkimisväärselt parema ega halvema kvaliteediga. Siiani oleme me arvanud, et mõlemad on oma tugevuste ja nõrkustega umbkaudu arenenud maailma keskmisel tasemel. Aga nii nagu Eestis pole ühtegi ülikooli, mis kuuluks maailma esikahesaja hulka, pole Eestis ka ühtegi põhikooli, mis maailma tippu kuuluks.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid