… siis mine Tallinna Reaalkooli.
Me üritasime aru saada, kuidas peaks keskkooli valima reaalainetest tõsiselt huvitatud noor. Ja umbes sellisele järeldusele me jõudsime järjestades koole reaalainete olümpiaadide tulemuste alusel.
Pingeread on meie arvates väga hea koht, kust alustada valiku tegemist (nagu me siin varemgi oleme kirjutanud). Neil on oma nõrkused, aga nad on emotsioonivabad ja võrreldavad. On siililegi selge, et mõtet on arvesse võtta vaid seda pingerida, mis on konkreetse eesmärgi seisukohalt oluline. Kui tahta saada muusikuks, siis ei sisalda füüsika riigieksami pingerida olulist informatsiooni. Riigieksamite pingeridu tuleb kindlasti vaadata ainete kaupa ja pidada silmas, et need näitavad eksamisooritajate keskmisi tulemusi. Mitte midagi rohkem ega midagi vähem.
Me ei tea, et Eestis oleks tehtud statistikat, mis aitaks keskkooli valida inimesel, kes on huvitatud reaalalade õppimisest suuremas mahus kui tavaline kooliprogramm ette näeb. Selle üle mõeldes leidsime, et kõige sobivam kriteerium on tõenäoliselt kooli edukus reaalainete olümpiaadidel. Riigieksamid näitavad kui edukas on kooli keskmine õpilane, vabariiklikud olümpiaadid aga kui suur osa vabariigi parimatest õpib selles koolis. Need on kaks täiesti erinevat kuigi mitte täiesti sõltumatut kriteeriumit. Kooli edukus aineolümpiaadidel on oluline eelkõige väga andekatele noortele, kes tahavad õppida mingit valdkonda tava programmist suuremas mahus. Sel juhul tasub õppida koolis, kus on palju teisi samasuguseid — seal on õpetajad, kellel on sellega kogemusi ja kaasõpilased, kellega koos on motivatsioon suurem.
Koolide pingerida reaalainete olümpiaadide alusel1
| Kool | Matem. 2002– 2010 | Füüsika 2002– 2010 | M+F 2002– 2004 | M+F 2005– 2007 | M+F 2008– 2010 | M+F 2002– 2010 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Tallinna Reaalkool | 14.4 | 23.9 | 17.8 | 15.5 | 24.2 | 19.2 |
| 2 | Hugo Treffneri G. | 23.2 | 14.2 | 15.9 | 19.3 | 20.9 | 18.7 |
| 3 | Tallinna Tõnismäe Reaalkool | 14.1 | 6.1 | 9 | 13.8 | 7.5 | 10.1 |
| 4 | Pärnu Koidula G. | 4 | 7.6 | 4 | 5 | 8.4 | 5.8 |
| 5 | Viljandi Jakobsoni G. | 4.7 | 6 | 5.8 | 4.2 | 6.1 | 5.3 |
| 6 | Narva Humanitaarg. | 3.2 | 7.1 | 6.9 | 5.5 | 3 | 5.1 |
| 7 | Nõo Reaalgümnaasium | 4.3 | 4.8 | 3.7 | 5.1 | 5 | 4.6 |
| 8 | Narva Pähklimäe G. | 5 | 3 | 4.6 | 5.5 | 1.9 | 4 |
| 9 | Gustav Adolfi G. | 2.3 | 2.9 | 1 | 2 | 4.9 | 2.6 |
| 10 | Vene G. | 2.7 | 0.9 | 1.7 | 3.3 | 0.5 | 1.8 |
| >10 | Ülejäänud koolid | 22.1 | 23.5 | 29.6 | 20.8 | 17.6 | 22.8 |
Mõned kommentaarid ja tähelepanekud selle tabeli kohta.
- Tippude kontsentratsioon on väga suur. Peaaegu 80% protsenti punktidest läheb kümne parima kooli õpilastele ja sealjuures 50% kolme parimasse kooli. See kontsentreeritus on viimasel kümnendil ajas ainult süvenenud.
- Loomulikult ei tähenda see, et muudes koolides poleks häid õpilasi, on küll. Üle 20% punktidest läheb tublidele õpilastele üle kogu Eesti. Targad inimesed võivad tulla ka Karjamaalt. Ilma naljata. Karjamaa Gümnaasium on selles pingereas 21. kohal (matemaatikas isegi 15.).
- See tabel mõõdab korraga õpilaste hulka ja nende edukust olümpiaadil. Et neid tegureid eriastada tegime sama arvutuse läbi ka ainult kooli parima õpilase edukust arvestades ja tulemused ei olnud väga erinevad. Mõned üksikud kohavahetused, aga üldine järjekord jäi samaks.
- Kõik neli esikümnes olevat venekeelset kooli on viimasel kolmel aastal oma tavapärasest tunduvalt halvemini esinenud. Sellele trendile juhtis juba eelmisel aastal tähelepanu Jaan Kalda, kes mainis ka loomulikku eksperimenti, mis sellele natuke valgust heidab:
Igatahes pole põhjus eestikeelsete koolide füüsikaõppe paranemine. Seda kinnitab fakt, et tänavusel lahtisel füüsikavõistlusel oli üks ülesanne täpselt sama, mis 12 aastat tagasi Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus, täislahenduste protsent oli aga toonasest märksa madalam. Nii ehk teisiti, tegemist on probleemiga, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel hoolsalt silmas pidada.
Nüüd on aeg selgitada, kuidas me jõudsime pealkirjas sisalduva sõnumini. Paljudel tulevastel keskkooliõpilastel pole praktilistel põhjustel võimalik valida nimekirjast kõige esimesi koole. Igale poole ei pruugi sisse saada või siis on kolimine liiga keeruline. Kui on võimalik valida Tallinna erakooli ja tugeva reaalgümnaasiumi vahel, siis see tähendab, et tõenäoliselt on olemas kõik võimalused Eesti parimatesse koolidesse minna. Kui aga puudub üks või teine, siis tuleb teha kompromiss ja valida madalamalt. Et kõigis suuremates linnades on olemas üks või mitu väga tugevat gümnaasiumit, siis enamikul Eesti tulevastest keskkooliõpilastest pole isegi tarvis kolida (kuigi ega see ei pruugi sugugi halb mõte olla, kui sobivaim kool asub teises linnas).
Siinkohal reklaamime tabeli ainsat kooli, mis ei asu linnas. Nõo Reaalgümnaasium on tugev reaalkool, seal on head õpetajad, kaasõpilased ja lahe ühikaelu. Ka praktilised küsimused on mugavalt korraldatud, internaat tasuta, kaetakse osa transpordikuludest, sööklas saab kolm korda päevas soodsalt süüa jne. Kui tekkis huvi, siis Nõos on sel reedel-laupäeval sisseastumiskatsed.
- Tabel on koostatud vabariiklike olümpiaadide tulemuste alusel matemaatikas ja füüsikas. Andmed on saadaval Tartu Ülikooli Teaduskooli kodulehel. Tabelis olevad arvud näitavad, mitu protsenti vastaval olümpiaadidel antud kogupunktidest läks sellesse kooli. See tähendab, et 100 oleks teoreetiliselt võimalik maksimum, see tähendaks, et ükski õpilane muudest koolidest ei saanud ühtegi punkti. Miinimum on 0, mis on igati võimalik näiteks juhul kui ükski õpilane ei pääsenud vabariiklikule olümpiaadile. [tagasi]
RSS
Viimased kommentaarid