… aga majandus- ja ärialaseid tsiteeringuid pole Eestis mitte ühtegi
Nii ütles Indrek Neivelt oma ettekandes Tartu Ülikooli arengukonverentsil. Otsustasime seda väidet kontrollida. Kõigepealt tuleb täpsustada, mida mõelda tsiteeringu all.
Laiemas tähenduses tsiteering on ju iga viitamine ja Google Scholar otsing ütleb, et neid on Eesti majandusteadlastel küll. Aga seda ei saa väga tõsiselt võtta. Näiteks meie blogile viitavad paljud, samuti on tsiteeritud meie konverentsiartikleid ja toimetisi, mis ei tee meist veel tsiteeritud autoreid. Nii et ilmselt ei ole mõtet arvestada suvalise artikli mainimist suvalises teises kirjatükis.
Loe edasi ... »
Tartu ülikoolis on päevakorral küsimus, kas ülikooli ajaleht peaks avaldama reklaami. Siitpoolt vaadates tundub see isegi imelik küsimus.
Northwesterni ülikooli ajaleht ilmub viis korda nädalas umbes sama paksuna kui Postimees ja Eesti Päevaleht. Võrdluseks Tartu ülikooli ajaleht ilmub kord nädalas ja tavaliselt vist nelja leheküljega. Siinne ülikooli ajaleht on täiesti eraldiseisev ülikoolist, ta on isemajandav, elades ainult reklaamitulust. Paberil ajalehte jagatakse tasuta üle linna, tasu eest on võimalik see endale ka koju tellida ja on olemas ajalehe veebivariant. Paberlehe tiraaz on üle 7500. Muuseas Northwesterni ajaleht ongi selle Tartu-suuruse Chicago eeslinna ainuke päevaleht. Ajaleht kajastab peamiselt sündmusi ülikoolis ja linnas, aga on ka lood USA ja välisuudistega.
Loe edasi ... »
Priit Simson küsib Eesti Päevalehes Miks on Eesti kõrgharidus kehvem?
Eesti põhiharidus on maailmatasemel, kuid siinsetest ülikoolidest ei kuulu maailma esikahesaja hulka ainsatki.
Kõigepealt tekib küsimus, et kuidas on ülikoolide edetabelid ja PISA testi alusel koostatud riikide edetabel ühel skaalal võrreldavad. Me ei ole kusagil näinud fakte, mis ütleks, et Eesti kõrgharidus oleks maailma mastaabis Eesti põhiharidusest märkimisväärselt parema ega halvema kvaliteediga. Siiani oleme me arvanud, et mõlemad on oma tugevuste ja nõrkustega umbkaudu arenenud maailma keskmisel tasemel. Aga nii nagu Eestis pole ühtegi ülikooli, mis kuuluks maailma esikahesaja hulka, pole Eestis ka ühtegi põhikooli, mis maailma tippu kuuluks.
Loe edasi ... »
Kursust luges Dale Mortensen. Kursuse esimene osa järgis Pissaridese raamatut, teine osa võttis läbi Mortenseni enda raamatu teemad ja kolmas keskendus uuematele artiklitele. Täpsemalt viimases osas olid alles viimastel aastatel avaldatud artiklid, sh Cahuc, Postel-Vinay, Robin (2006) ja Jolivet, Postel-Vinay, Robin (2006).
Loe edasi ... »
Kevadine kursus oli NUs loetavate struktuuriökoomikakursuste viimane ehk kolmas osa. Kui sügisese kursuse põhisisuks oli IO teooria (sellest kursusest kirjutasime sügisel) ja talvise sisuks empiiriline IO, siis kevadine kursus kombineeris neid kahte poolt. Kursust lugesid Igal Hendel ja Mike Whinston, lisaks neile pidasid paar loengut külalislektorid Steve Ryan ja Katherine Ho.
Loe edasi ... »
Commencement speaker, eesti keeles ülikooli lõpuaktuse kõnepidaja, on tähtis. Sellest me saime aru, kui ülikooli ajaleht oli sel teemal kirjutanud juba nädal aega järjest. Ikka väga tähtis, otsustades selle järgi, et ka Chicago Tribune (peamine kohalik päevaleht) kirjutab sellest juba mitu päeva järjest.
Loe edasi ... »
USA ülikoolides on sisseastumise ja vastuvõtmise aeg ja sellega seoses on üliõpilaslinnakutes liikumas suur hulk tulevasi õppureid ja nende vanemaid. Ülikooli ajaleht kirjutas, et üliõpilaslinnaku ekskursioonid toimuvad 6 päeval nädalas, kahel erineval kellaajal ja korraga on ametis umbes 6 giidi (võrdluseks, talvel külmade ilmadega käis ekskursioonil ainult 1-2 gruppi päevas). Nii et külastajate arvud on suured ja kohati tekib küll tunne elust muuseumis. No näiteks, kui me ülikooli sööklas lõunat sööme ja meie laua kõrvalt jõuab viis mitmekümneliikmelist ekskursioonigruppi mööda kõndida enne kui meil lõunasöök lõpetatud saab.
Loe edasi ... »
Majandusteooria eriala talvist kursust luges Ron Siegel. Kursus keskendus peamiselt kahele teemale: mehhanismidisain ja mänguteooria. Mõlema puhul räägiti peamiselt suhteliselt keerukatest tehnilistest küsimustest, mida muudes ainetes ei käsitleta.
Loe edasi ... »
Informatsiooniökonoomika eriala talvise kursuse õppejõud oli Asher Wolinsky (siin ka üks foto). Kursusel puudus õpik, oli hulk artikleid ja põhjalik konspekt. Kursuse teemad olid osaliselt kattuvad esimese aasta mikrokursusega, aga neid käsitleti nüüd põhjalikumalt. Teemad: otsimisteooria; printsipaal-agendi mudel; Bayesi mängud (hulk rakendusi oksjoniteooriast); mehhanismidisain (mehhanismi teostamine domineerivates strateegiates ja Bayesi Nashi tasakaalu abil, avalikustamisprintsiip); globaalsed mängud; informatsioonimudel (informatsiooni formaalne kujutamine, signaali informatiivsus, teadmine ja üldtuntud teadmine ehk common knowledge, nõustumine mittenõustumisega ja spekulatiivse kauplemise võimatus, informatsiooni sünktaktiline mudel).
Loe edasi ... »
Struktuuriökonoomika (inglise keeles Industrial Organization ehk lühidalt IO) on majandusteaduse haru, mis uurib ettevõtete käitumist ja turgude struktuuri. Kõik majandust õppinud teavad rohkem kui sajandivanuseid konkurentsimudeleid (Cournot, Bertrant jms), aga IO alla käivad ka kuumad tänapäevased teemad nagu näiteks interneti ja tarkvaraga seotud majandusteooria.
Loe edasi ... »
RSS
