Majanduslangus on vist mõjutanud ka majandusteaduskondi. Northwesterni uus sisseastuv PhD lend on veerandi võrra väiksem kui tavaliselt. Koosseis on üsna tüüpiline, paremini on esindatud loomulikult USA, aga ka Saksamaa ja Argentiina, millegipärast on Aasiast sel aastal ainult üks jaapanlane ja üks hiinlane. Aga teiste hulgas on ka üks ungarlane ja 2 tudengit Venemaalt: üks neist Nottighamist bakalaureus ja nüüd Toulouse’is magistriprogrammis (Toulouse’i IO keskusel on Northwesterni IO keskusega tihedad sidemed), teine Moskvast matemaatika-füüsika bakalaureus, New School of Economics majanduse magister ja nüüd LSE magistriprogrammis.
Tag Archive for 'Northwesterni-ülikool'
Oktoobris toimus siin suur Dalefest ehk Dale Mortenseni Nobeli preemia saamise tähistamine Northwesternis. Kõik on selle saavutusega väga rahul ja uhked.
Tänavune Nobeli majanduspreemia anti otsimismudelite loojatele — Peter Diamondile (MIT), Dale Mortensenile (Northwestern) ja Christopher Pissaridesele (LSE). Otsimismudelid selgitavad sellise turu toimimist, kus ostjatel ja müüjatel kulub aega, et üksteist leida.
Loe edasi ... »
Jätkuks eksamite järeletegemise teemal. Mis põhjusel võib USAs eksamilt puududa? Postimehe kohaselt Euroopa meistrivõistlused selleks üldjuhul ei sobi. Pole ka ime, tulemused väljaspool USAt ju ülikooli jaoks tulu ei too. Aga Postimees kirjutab ka üldisemalt, et sportlastelt nõutakse head õppeedukust ja õpingud on mingis mõttes spordist tähtsamad.
Loe edasi ... »
Üks erinevus Eesti ja USA ülikoolide vahel paistab olevat selline nähtus, nagu järeleksamid. Tartu Ülikoolis on igal kursusel vähemalt kaks korralist eksamiaega. Ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam), kokku saab ühes aines saab eksamit teha neli korda.
Loe edasi ... »
New Scientist kirjutas portreeloo Ernst Fehrist, keda on pakutud tõenäoliseks Nobeli preemia võitjaks. Artiklist saab muuhulgas teada, et ta on olnud Austria meister maadluses ja oma teadusvaldkonna leidis ta tänu ebaõnnestumistele. Fehr on tänapäeval väga erandlik tippteadlane selles osas, et ta läbi ja lõhki eurooplane: sündis ja kogu oma hariduse sai ta Austriast ja oma senise akadeemilise karjääri on hoolimata paljudest muudest pakkumistest veetnud peamiselt Austrias ja Šveitsis.
Loe edasi ... »
Selle aasta noorte majandusteadlaste tööturg on enam-vähem läbi saanud. Oli suhteliselt halb aasta ja turg oli väga aeglane. See tähendab, et kui tavaliselt teeb iga ülikool hulga tööpakkumisi ühe korraga, oodates et suur osa kandidaate lükkab nende pakkumise tagasi, aga arvestades võimalusega, et kõik kandidaadid pakkumise vastu võtavad. Siis sel aastal on paljudel ülikoolidel eelarved rangelt piiratud ja nad saavad tõesti fikseeritud arvu noori professoreid tööle võtta. Mistõttu paljud tegid pakkumisi ühe kaupa — alles siis kui eelmine kandidaat oli pakkumise tagasi lükanud, said nad selle uuele inimesele esitada. Nii võttis see protsess väga kaua aega.
Aga kokkuvõtteid tehes saab öelda, et Northwesterni kaks parimat lõpetajat said töökohad Berkeley’s ja Pennsylvania ülikoolis. Et me nende doktorantide uurimistööst, keda NU kaalus tööle võtta oleme siin kirjutanud, siis räägime ka oma lõpetajatest.
Loe edasi ... »
Tilburgi ülikoolis on kokku pandud uutel andmetel põhinev majandusteaduskondade teadustöö pingerida, kus muuhulgas saab koostada ka oma valdkonnale vastava pingerea.
Loe edasi ... »
Jüri Saar kirjutab vabalogis põhjaliku omnibusspostituse finantskriisist ja majandusteadusest. Seal sisalduvad viited peaksid olema piisavad igaühele, kes tahab midagi teada majandusteadlaste arvamusest finantskriisi kohta.
Loe edasi ... »
USAs on vilistlased oma alma materiga rohkem seotud kui Eestis ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on vilistlaste annetustel oluline osa ülikooli finantseerimises. Teiseks, potentsiaalsed uued tudengid valivad ülikooli selle järgi kui hästi on tööturul läinud kooli vilistlastel. See kokkuvõttes viib selleni, et ülikoolid tegutsevad nagu suured tööbürood abistades oma vilistlasi (ja loomulikult ka praeguseid tudengeid) uute töökohtade leidmisel ja toetades vilistlaste (ja tudengite) professionaalseid võrgustikke. Lisaks sellele nad hoiavad vilistlasi oma tegevusega kursis (veebilehtede, pabermaterjalide, kokkusaamiste jms abil), sest muidu poleks nood nõus ka nii palju annetama. 
Allpool toome mõned näited Kelloggi ärikoolist.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid