Marit ja Toomas Hinnosaar
Stereotüüpne üliõpilane Eestis istub loengus vaikselt ja kindluse mõttes väldib õppejõu pilku. Isegi kui miski jääb segaseks on kindlam endale paberile küsimärk kirjutada ja kodus uurida. Kõige parem variant on kõiketeadvalt kaugusse vaadata ja pärast kaaslastele möödaminnes mainida kui lihtne see kõik on.
Stereotüüpne üliõpilane USAs seevastu osaleb loengus aktiivselt. Küsida võib kõike, alates rumalavõitu aga siiski edasiviivatest küsimustest ja lõpetades läbinägeliku monoloogiga, mis tõestab, et küsija teab materjali tegelikult paremini kui õppejõud. Üldiselt arvatakse, et inimene kes loengus suud lahti ei tee, ei saa tõenäoliselt asjast mõhkugi aru.
Loe edasi ... »
Eestit puudutanud dopingu teema tehnilise poole võtavad hästi kokku Arko Oleski ja Mikk Salu artiklid. Aga küsimus, mis majandusteadlastel teemaga võiks seostuda, on stiimulid.
Esiteks, oluline on tähele panna, et asjaosalistel puudub motiiv dopingutarvitamist tunnistada, sõltumata sellest kas nad on milleski süüdi või mitte. Eitades jääb alati võimalus, et tegemist oli vea või ebastandardsusega ja suurele osale austajatest on selline võimalus lohutus. Tunnistades süüd kaob see võimalus. Olukord oleks teine, kui valetamine oleks karistatav. Näiteks kunagi armastatud sprindikuningannat Marion Jonesi ei pandud vangi mitte dopingutarvitamise, vaid ametivõimudele selle kohta valetamise eest. Me pole kuulnud, et sarnase valetamise eest Eestis kunagi kedagi karistatud oleks.
Loe edasi ... »
Leiva hinna teema on jätkuvalt päevakorral: Leibur teatas hinnatõusust ja Postimees nimetab seda ahneks. Nagu juba teooriapostituses ütlesime, oleme nõus suure osaga leivakartelli puudutavast diskussioonist. Aga järgnevas täpsustame siiski mõnda küsimust.
Loe edasi ... »
Pärast meie leivakartelli postitust, on samal teemal sõna võtnud kõik meediakanalid ja küsimust on kommenteerinud vist kõik asjasse puutuvad isikud. Tore on näha, et üldine majandusteadmiste tase, sh arusaam konkurentsist ja turu toimimisest, on viimase 15 aasta jooksul kõvasti paranenud. Siiski on paar küsimust, mida tahaks täpsustada. Alustame selles postituses lihtsa majandusteooriaga, mis loodetavasti on praeguseks majandusteaduskondades õppinutele standardteadmine, aga teistele võib-olla mitte.
Loe edasi ... »
Oleme mõnikord kuulnud Eestis inimesi rääkimas, et mingi kauba, näiteks piima, hind tõuseb järgmisest kuust x krooni võrra. Üldiselt oleme sellise arvamusavalduse pannud inimese puuduliku majandushariduse arvele. Ja tundnud vajadust jagada baasteadmisi majanduse toimimisest. Oleme siis selgitanud, et seda toodet ei tooda monopoolne ettevõte, vaid piimaturul on hulk ettevõtteid ja need ettevõtted ei koordineeri oma hinnamuudatusi. Kui nad seda teeks, siis oleks tegemist kartelliga ja see oleks ebaseaduslik.
Nüüd aga nägime Eesti Päevalehes pealkirja “Leiva hind tõuseb krooni võrra”. Artikkel vahendab Pere Leiva juhataja kommentaari, mille kohaselt on jahu hind märgatavalt tõusnud ja sellega seoses arutatakse eeloleval nädalavahetusel Leivaliidus, millist hinda leivatootjad tulevikus kehtestavad!
Loe edasi ... »
Tõnu Toompark küsib miks keegi ei kindlusta oma elukohta nullprotsendilise omavastutusega ja mis konks selle asjaga on? Tarbija24.ee kirjutas mõni aeg tagasi, et kindlustuse olemus jääb üldse Eesti inimesele hämaraks. Raske on aru saada, miks maksad ja maksad ja vastu nagu midagi ei saakski. Kui aga ükskord juhtub midagi halba, siis tüütavad nad igasuguste paberitega ja lõpuks tuleb osa kahjusummast ikka ise kinni maksta.
Loe edasi ... »
Sander Heinsalu kirjutab seekordses külalispostituses Yale’i majandusteaduse doktoriõppe teise semestri kursustest.
Kevadsemestril võtsin neli ainet nagu sügiselgi. Elu oli selle võrra lihtsam, et üks ainetest oli majandusajalugu, aga pinge oli suurem, sest mikro ja makro tasemeeksamid lähenesid. Teised kevade ained olid mikroökonoomika, makroökonoomika ja ökonomeetria 2.
Loe edasi ... »
Seekordses külalispostituses annab Sander ülevaate Yale’i majandusteaduse doktoriõppe esimese semestri ainetest.
Võtsin mikro, makro, ökonomeetria I ja mõõduteooria (Yale’i majandusaineid kraadiõppes näeb http://www.econ.yale.edu/graduate/coursedesc.htm). Proovisin alguses ka matemaatikat majandusteadlastele ja majandusajalugu.
Loe edasi ... »
Ökonomeetria erialakursust luges sügissemestril Chuck Manski. Tegemist oli Manski esimese aasta kursuse jätkuga, mis keskendus peamiselt otsustamisele osalise identifitseerimise ja lõpliku valimi tingimustes (Decision Making with Partial Identification and Finite-Sample Data).
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid