Marit ja Toomas Hinnosaar
Võtame ühe tomati. Lõikame selle võrdse paksusega viiludeks. Enne võileiva peale panekut uurime neid viile natuke. Oletame lihtsuse mõttes, et tomat on täiesti ümmargune ja koor on väga õhuke. Millisest kohast lõigatud viilu koore pindala on kõige suurem?
Kui see ülesanne tundub liiga lihtne, siis võib ette võtta suurema suutäie — arbuusi. Oletame, et arbuus on täiesti ümmargune ja tal on ühtlase paksusega koor. Lõikame selle ühtlase paksusega viiludeks nii, et viilu paksus on suurem koore paksusest. Missuguse viilu koore ruumala on suurem?
Loe edasi ... »
Tiit Riismaa avaldab EPLis arvamusartikli dopingu testimise teemal sobides sellega heaks näiteks statistika väärtõlgenduste seeriasse. Chuck Manski õpilastena toetame me igati tema küsimuse püstitust — iga statistilise analüüsi puhul võib ja peab küsima: mida me saaks järeldada kui me teeksime vähem tugevaid eeldusi ja kas me oleme ikka nõus tegema eeldusi, mida testi kasutajad on oma järeldusteni jõudmiseks teinud?
Kõigepealt Riismaa argumendi sisu. Protokolli kohaselt võeti Veerpalult üks kord verd, mis jagati kaheks koguseks: A proov ja B proov. Kummagi prooviga tehti kaks testi, nimetame neid Test 1 ja Test 2. Testi 1 lubatud piir on 1.81, testil 2 1.68. Veerpalu A proovid andsid tulemuseks vastavalt 2.65 ja 3.06, B proovid aga 2.73 ja 2.0. Protokolli kohaselt on kõik neli näitu üle normi, mis tähendab positiivset dopinguproovi.
Loe edasi ... »
Mõned kuud tagasi kutsus Tiit Hennuste Eestit üles õpikurevolutsioonile. Mõte on lihtne: kaasaskantavad elektroonilised masinad lähevad aina väiksemaks, odavamaks ja paremaks. Laste seljakotid on aga jätkuvalt raskeid paberõpikuid täis. Äkki oleks juba aeg õpikurevolutsiooniks? (Hea kokkuvõte diskussioonist: Sander Säde.)
Loe edasi ... »
Septembrikuus on haridus ja õppimine paljude jaoks kuum teema. Eesti meedias on kajastatud peamiselt küsimusi nagu koolide pingeread, õpilaste hindamine, eksamite vajalikkus. Näiteks Lastevanemate liit soovitab vähem hindeid panna. Toomas Kiho ütleb, et miinimumteadmised matemaatikas on haritud olemise tarvilik tingimus ja mitte igaüks ei pea keskharidust saama. Lisaks sellele on teemaks juurdepääs haridusele. On neid, kes väidavad, et mingit gruppi diskrimineeritakse. Näiteks on hea hariduse omandamine takistatud neil, kellele meeldib lõunani põõnata, kelle vanemad ei väärtusta haridust, kes on õppinud kehvade keskmiste riigieksamitulemustega koolis jne. Laias laastus võib kokku võtta, et diskussioon kipub kangesti meenutama alljärgnevat lõiku Onioni libauudistest.
Loe edasi ... »
Leidsime ühe lõbusa video, mis selgitab lõbusalt ja piltlikult Poincaré hüpoteesi sisu. Poincaré hüpotees on “kõrgeim mäetipp” matemaatikas — rohkem kui sada aastat tagasi püstitatud hüpotees, mida hulk geniaalseid matemaatikuid üritasid tulutult tõestada või ümber lükata. Hüpoteesi tõestas lõpuks 2002/3 a. vene matemaatik Grigori Perelman, kes on ilma kahtlusteta geniaalne matemaatik, aga muidu täiesti veider kuju. Pärast Poincaré hüpoteesi tõestust võtaks iga tippülikool ta päevapealt tööle või siis võiks ta nautida tunnustust ja auhinnarahasid. Aga ta on kõigest sellest loobunud ja jagab töötuna oma emaga korterit Peterburis. Nagu ta ise ütleb: “Ei ole huvitatud ei rahast ega kuulsusest. Ei taha olla väljanäitusel nagu loomad loomaaias.”
Loe edasi ... »
… siis mine Tallinna Reaalkooli.
Me üritasime aru saada, kuidas peaks keskkooli valima reaalainetest tõsiselt huvitatud noor. Ja umbes sellisele järeldusele me jõudsime järjestades koole reaalainete olümpiaadide tulemuste alusel.
Loe edasi ... »
Võileiva struktuuri ja materjali ajakiri1 on
… rahvusvaheline eelretsenseeritud teadusajakiri, kus teadlased ja insenerid üle kogu maailma saavad jäädvustada teaduslikke, tehnilisi ja rakenduslikke tulemusi võileibade valmistamisest.
Seda esimest korda lugedes oleksime peaagu toolilt maha kukkunud.
Loe edasi ... »
Jeff Ely avaldas hiljuti ühe anektoodi, mis on naljakas kõigile, kes on kursis Chicago ilmaga ja matemaatilise analüüsi alustega.
Küsimus: Kas Chicagos oli kevad?
Vastus: Jah.
Loe edasi ... »
Wall Street Journal kirjutab huvitavast edetabelist, mis paneb 200 erinevat ametit paremusjärjestusse. Järjestuse koostamisel võeti arvesse füüsilist ja emotsionaalset töökeskeskkonda, sissetulekut, tulevikuperspektiive (sh tööpuudus, majandussektori kasv, edutamisvõimalused), stressi (sh sellised tegurid nagu tähtajad, konkurents, kiirus, riskid) ja füüsilist koormust. Tuleb välja, et parim amet on matemaatik ja majandusteadlase elukutse jäi napilt esikümnest välja. Tabelist on näha, et suurem osa parimatest töökohtadest nõuab väga häid matemaatikateadmisi ja/või teaduskraadi. Halvimad ametid on lihttööliste omad (näiteks ehitaja) kelle palk on madal ja töötingimused halvad.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid