Marit ja Toomas Hinnosaar
Kursust luges Dale Mortensen. Kursuse esimene osa järgis Pissaridese raamatut, teine osa võttis läbi Mortenseni enda raamatu teemad ja kolmas keskendus uuematele artiklitele. Täpsemalt viimases osas olid alles viimastel aastatel avaldatud artiklid, sh Cahuc, Postel-Vinay, Robin (2006) ja Jolivet, Postel-Vinay, Robin (2006).
Loe edasi ... »
Kevadine kursus oli NUs loetavate struktuuriökoomikakursuste viimane ehk kolmas osa. Kui sügisese kursuse põhisisuks oli IO teooria (sellest kursusest kirjutasime sügisel) ja talvise sisuks empiiriline IO, siis kevadine kursus kombineeris neid kahte poolt. Kursust lugesid Igal Hendel ja Mike Whinston, lisaks neile pidasid paar loengut külalislektorid Steve Ryan ja Katherine Ho.
Loe edasi ... »
Majandusteooria eriala talvist kursust luges Ron Siegel. Kursus keskendus peamiselt kahele teemale: mehhanismidisain ja mänguteooria. Mõlema puhul räägiti peamiselt suhteliselt keerukatest tehnilistest küsimustest, mida muudes ainetes ei käsitleta.
Loe edasi ... »
Informatsiooniökonoomika eriala talvise kursuse õppejõud oli Asher Wolinsky (siin ka üks foto). Kursusel puudus õpik, oli hulk artikleid ja põhjalik konspekt. Kursuse teemad olid osaliselt kattuvad esimese aasta mikrokursusega, aga neid käsitleti nüüd põhjalikumalt. Teemad: otsimisteooria; printsipaal-agendi mudel; Bayesi mängud (hulk rakendusi oksjoniteooriast); mehhanismidisain (mehhanismi teostamine domineerivates strateegiates ja Bayesi Nashi tasakaalu abil, avalikustamisprintsiip); globaalsed mängud; informatsioonimudel (informatsiooni formaalne kujutamine, signaali informatiivsus, teadmine ja üldtuntud teadmine ehk common knowledge, nõustumine mittenõustumisega ja spekulatiivse kauplemise võimatus, informatsiooni sünktaktiline mudel).
Loe edasi ... »
Struktuuriökonoomika (inglise keeles Industrial Organization ehk lühidalt IO) on majandusteaduse haru, mis uurib ettevõtete käitumist ja turgude struktuuri. Kõik majandust õppinud teavad rohkem kui sajandivanuseid konkurentsimudeleid (Cournot, Bertrant jms), aga IO alla käivad ka kuumad tänapäevased teemad nagu näiteks interneti ja tarkvaraga seotud majandusteooria.
Loe edasi ... »
Enne uue aasta saabumist on veel viimane aeg anda ülevaade sügisestest kursustest. Majandusteooria eriala sügisese kursuse õppejõuks oli Wojciech Olszewski ja aine põhisisuks korratavad mängud. Muuseas, professor nagu nimest juba järeldada võib, on pärit Poolast, täpsemalt ta on saanud Varssavi ülikoolis matemaatika doktorikraadi ja Princetonis majanduse doktorikraadi.
Loe edasi ... »
Robert Frank kirjutab, et kui inimesed kuulevad, et ta on majandusteadlane, on nad üldiselt pettunud. Miks? Tavaline vastus: “ma kuulasin ülikooli ajal ainet Sissejuhatus majandusteooriasse1 ja seal oli palju hirmsaid võrrandeid ja graafikuid.” Sarnast suhtumist oleme ka ise märganud (Orkuti foorum (Rahva)majandusteooria sakib! kirjeldab seda hästi). Mingil põhjusel ei tundu see kursus paljudele ei huvitav ega kasulik.
Loe edasi ... »
Kevadkvartali ökonomeetriakursust luges Elie Tamer. Kasutades tulemusi sügisesest ja talvisest ökonomeetriakursusest, võeti läbi hulk rakenduslikus ökonomeetrias populaarsemaid mudeleid. Iga teema-mudeli juures küsiti kaks peamist küsimust: mida saab identifitseerida ja kuidas hinnata? Esimene küsimus on loominguline ja sageli uurimisküsimuse spetsiifiline, teine aga matemaatiline.
Loe edasi ... »
Kevadist makroökonoomika kursust luges Martin Eichenbaum ja see jätkas makroökonoomikaga sealt, kus sügisene kursus pooleli jäi — kursuses käsitleti majandustsüklite teooriat, varade hinnakujundust (asset pricing), raha- ja eelarvepoliitikat, neoklassikalist ja uuskeinsistlikku teooriat. Lisaks muidugi kõige selle analüüsimiseks vajalik matemaatiline aparatuur.
Loe edasi ... »
Nüüd on siin kevadkvartal lõppenud ja sellega on läbi ka õppeaasta. Tagantjärgi võib öelda, et üsna kindlasti oli tegemist meie seniste õpingute kõige raskema aastaga. Püüame nüüd anda ülevaate meie kevadsemestri kursustest, mis moodustasid majandusteaduse kraadiõppe baaskursuste viimase kolmandiku.
Loe edasi ... »
RSS
