Tag Archive for 'jalgpall'

Tehnoloogia rikub tugitoolispordi?

Ühe tõsise jalgpallifänni jaoks pole mingi probleem kell 6:30 hommikul jalgpalli vaatama asuda. Tööinimestele ja muidu vähem tõsistele tugitoolisportlastele käib selline graafik aga üle jõu. Seetõttu ei jäänud siin mandril viibivatel jalgpallihuvilistel sageli muud üle kui huvitavamaid mänge lindistada ja vaadata neid sobival ajal. Tänapäeva tehnika teeb sellise lindistamise väga lihtsaks ja see tehnika on praktiliselt igaühele kättesaadav. Nielseni raporti kohaselt vaatas kolmandik ameeriklastest käesoleva aasta esimesel kvartalil televiisorit ajalise nihkega.

Jalgpall ühendab inimesi. Jalgpalli üle võib pikalt arutada nii etiooplasest taksojuhi kui ka Lõuna-Kaliforniast pärit professoriga. Ülalmainitud tehnika on seda ühendust rikkumas. Tänapäeval ei tea enam kunagi, kas vestluskaaslane juba teab viimase mängu tulemust või püüab kõigest väest jätta seda mängu õhtuseks nautimiseks. Seetõttu on viisakas mängust rääkides olla väga ettevaatlik või veel parem seda üldse vältida, sest hääletoon ja üksikud väljendid reedavad paljugi.

Nagu Jeff kirjutab on informatsioon nii see mida me kuuleme, kui ka see mida me ei kuule. Kui saada koridori peal kokku Tšiilist pärit doktorandiga ja ta ei ütle midagi, siis on üsna ilmne kuidas Tšiili-Brasiilia mäng lõppes. Nii on spoilereid väga raske vältida. Ainuke viis seda teha oleks ühiskondlik kokkulepe, et keegi ei räägi tulemustest näiteks esimese 24 tunni jooksul. Või siis hüüab enne rääkima asumist kõva ja selge häälega “Spoiler alert!“, et vestluskaaslane saaks seda vajadusel takistada.

Jeff juhib aga tähelepanu sellele, et niisugust informatsiooni paljastumist on võimalik enda huvides ära kasutada. Oletame, et Sa arvad, et Tšiili-Brasiilia mängus on Brasiilia võidu tõenäosus 6/7. Siis on kuuel juhul seitsmest mängu tulemus ootuspärane ja selles mõttes oli tegemist suhteliselt ebahuvitava mänguga. Ainult ühel juhul seitsmest on tulemus üllatav. Kui aga leppida kellegagi kokku, et Brasiilia võidu korral viskab ta täringut ja kui tulemuseks on kuuest väiksem number, siis ütleb Sulle mängu tulemuse. Siis tead Sa mängu vaatama asudes, et on kaks võimalust: kas Tšiili võitis või Brasiilia võitis ja täringuviske tulemus oli 6. Arvutades tõenäosused kokku osutub, et kummagi meeskonna võidu tõenäosus on 1/2, nii et tulemus on palju ettearvamatum. Nii jääb küll osa mängudest vaatamata, aga need, mida Sa vaatad on palju põnevamad.

Lõpetuseks aga üks halb uudis: paraku ei saa niisuguse põnevust tõstva instrumendina kasutada meediat ega asjasse mittepühendatud sõpru, sest nemad räägivad Sulle eelkõige ära just üllatavad tulemused. See tähendab, et kui Sa päeva jooksul kusagilt mängu tulemust ei kuule saab mäng olema kindlasti igav.

Tuntud Eesti sportlased

Tavaliselt elame me siin Eesti sportlastele kaasa omaette ja eelkõige Eesti ajakirjanduse vahendusel, sest spordialad nagu kettaheide ja murdmaasuusatamine ei ületa siinse meedia ega lõunalauavestluste uudisekünnist. Täna kaasdoktorantidega juttu ajades tekkis aga harukordne võimalus Eesti sportlaste üle uhke olla.

Kõigepealt patsutas Jaapanist pärit kursusekaaslane õlale ja õnnitles Baruto saavutuse üle. Tema edu viimasel turniiril ja kiire tõus päris tippu paistab jaapani meedias täiesti silmapaistev teema olema. Kuuldes, et me räägime Eesti sportlastest tuli aga juttu ajama ka üks teine doktorant (ameeriklane), kes arvas, et jutt peab tõenäoliselt olema Joel Lindperest, kes on New Yorki Red Bullsi ridades saanud lühikese aja jooksul hakkama suurepäraste saavutustega. Kõigepealt lõi ta klubi uue staadioni esimese värava (sõprusmängus Brasiilia Santos FC üle) ja siis ka võiduvärava hooaja avamängus (seda kahjuks Chicago Fire vastu mängides). Jalgpall (soccer ehk assotsiatsiooni-jalgpall) on USAs küll tähtsuselt kaugel pesapalli, jalgpalli, korvpalli ja hoki järel, aga sellest siiski räägitakse, eriti veel mõned kuud enne maailmameistrivõistlusi. Tuleb tunnistada, et ega me ise kummagi sportlase karjääriga eriti kursis pole, aga tore on Eestist sellises võtmes kuulda igal juhul. Loodetavasti kuuleme neist tulevikus veel suuri asju.

Ameerika jalgpall: Northwestern vs. Duke

Käisime lõpuks vaatamas ka Ameerika kõige populaarsemat spordiala — jalgpalli. Mäng toimus Northwesterni ülikooli jalgpallistaadionil Ryan Fieldil ja mängisid Northwesterni Wildcats ja Duke Blue Devils. Tuleb kahjuks tunnistada, et selles omamoodi ajaloolise tähtsusega mängus jäid Metskassid Sinistele Kuraditele alla.

See oli meie esimene lähem kokkupuude ameerika jalgpalliga. Olime küll vaadanud Chicago Karude mängu Superbowlil, aga seal olid tähelepanu keskpunktis pigem mängupauside ajal näidatavad reklaamid kui mäng ise. Nüüd siis kulus suur osa mängust reeglitega tutvumiseks ja ega päris selgeks muidugi ei saanudki, sest mäng on päris paljude nüanssidega. Üldjoontes paistab, et tegemist on seguga käsipallist, maadlusest ja malest. Olgugi, et mäng on väga füüsiline, on selle juures oluline just strateegiline aspekt. Enam-vähem kõik 46 meeskonna liiget on mängus aktiivsed (11 mängijat korraga väljakul) ja iga mängusituatsioon käib eraldi mänguplaani järgi. Mõnikord plaan ka õnnestub, aga vähemalt neil kahel võistkonnal mitte just väga hästi.

Pilt: Northwestern vs. Duke jalgpallimäng
Olgugi, et reeglid on keerulised, on kohapeal üsna lihtne aru saada, kas olukord lahenes koduvõistkonnale hästi või halvasti, sest pealtvaatajad elavad omadele väga häälekalt kaasa. Tegemist pole kindlasti ainult spordisündmusega, vaid pigem pereüritusega. Suur osa pealtvaatajaid on pühendunud fännid1, konkreetselt Northwesterni puhul on nad enamasti riietatud lillasse (NU värv) ja üldiselt on riides soojalt, sest Chicago ilm on juba septembris jahe, rääkimata siis hilisematest kuudest (meie hinnangul on tegemist talispordialaga :-) ). Ilmaga seoses on omal kohal kuumad suupisted ja kuum kakao, mida tarvitatakse üsna ohtralt.

Oleme juba kirjutanud, et Northwesterni võistkond ei ole just kõige paremate killast. Täpsemalt on tegemist üsna niru võistkonnaga, kes hoiab enda käes ülikoolivõistkondade pikima kaotusteseeria rekordit — 34 kaotust ehk praktiliselt kolm aastat järjest kaotusi (aastatel 1979-1982). Käesoleval hooaeg algas neil üsna hästi, esimesed kaks mängu võideti, aga nüüd siis kaotati üsna häbiväärselt Duke võistkonnale. Duke võistkond on nimelt samuti üsna kehv ja oli selleks hetkeks juba üsna tõsine kandidaat Northwesterni piinliku rekordi ületamisele, ta oli kaotanud 22 mängu järjest (alates aastast 2005).

Pilt: Orkestrid vaheajal
Natuke veel ka mastaapidest, mis Eestist tulles tunduvad alati natuke uskumatud. Nende kahe suhteliselt tagasihoidliku tasemega võistkonna mängu käis vaatamas umbes 25000 pealtvaatajat ja näiteks mängu vaheajal esinesid orkestrid (marching bands), kokku umbes 1400 muusikut ligi kahekümnest orkestrist. Paremate külalisvõistkondade korral on 49256-kohaline staadion välja müüdud. Üks tuntumaid võistkondi selles liigas on näiteks mõne nädala pärast Northwesterni külastav Michigan Wolverines, kelle oma kodustaadion mahutab 107501 pealtvaatajat ja on sellega maailma suuruselt viies staadion.


  1. Muide, vahepeal tervitati suurel ekraanil fänne kellel sai täis omamoodi juubel — kas siis 50 või 25 aastat järjest hooajapileti ostmist (kokku oli neid paarkümmend). [tagasi]