Tag Archive for 'google'

Google lainel

Saime hiljuti võimaluse katsetada ühte viimase aja internetiavaruste hitti — Google Wave’i. Eks aeg näitab, kas tegemist on mööduva nähtuse või uue kommunikatsioonivormiga, aga päris kindlasti on projekt paljulubav. Kõige parema ja põhjalikuma ülevaate Google Wave’i olemusest ja ambitsioonidest saab sellest tutvustavast videost. Väga lihtsustatult öeldakse, et umbes niisugune oleks e-mail, kui see oleks leiutatud 21. sajandil. Wave ühendab endas e-kirjade, jututubade, wikide, tekstiredaktorite ja paljude teiste tänapäeval kasutusel olevate teenuste omadusi.

Meie arvates on Google Wave väga kasulik teenus ja oleme leidnud vähemalt kaks kohta, kus ta meid juba praegu aitab. Esiteks väikeste asjade koordineerimine. Praegu tuleb selleks tavaliselt saata e-maile või suhelda muid kanaleid pidi. Nii tekib hulk infot ja hiljem on seda raske süstematiseerida ja leida. Google Wave puhul on kõik ühes kohas, kõik täiendused saab teha täpselt sinna, kus sellel kõige suurem mõte on. Teiseks tundub, et teadlastel oleks Wave hea rakendada teadusprojekti koordineerimisel. See on hea viis koos artiklit alustada, koguda materjale, mõtteid ja kirjutada läbi arenemisjärgus ideid. On juba avaldatud arvamusi, et Wave võib sobida kogu protsessiks alates esimesest mustandist kuni artikli retsenseerimise ja avaldamiseni (ja võib-olla sellest edasigi), aga see tundub juba olema kauge tulevik.

Muuseas, nüüd on Google Wave vist juba kõigile saadaval, aga kui on keegi huviline, kel veel pole kutset, siis meil on peotäis kutseid üle.

Pilt: Google Wave logo

Televiisori asemel

Charlie Rose tegi hiljuti intervjuud Google asepresidendi Marissa Mayeri ja juhi Eric Schmidtiga. Kui on vähegi huvi tehnoloogiatööstuse trendide kohta, tasub mõlemat vaadata. Haridusteemast huvitatud võiks vaadata Bill Gatesi esinemist tänavuselt TED konverentsilt. Ta räägib oma praegustest tegemistest, sealhulgas koolihariduse edendamisest USAs, täpsemalt kuidas saada paremaid õpetajaid kooli (vt alates 8:07).

Nii Charlie Rose intervjuud kui ka TED konverentsi esinemised on tihti väga huvitavad ja harivad vaatamised. Kui siia loetellu lisada veel Google seminarid, The Colbert Report ja The Daily Show, siis see ongi umbkaudu loetelu meelelahutusest, mida me viimastel aastatel televiisori asemel tarbime.

Paar huvitavat väidet Marissa Mayeri intervjuust, mida me polnud varem kuulnud.

  • Google tugineb oma otsustes väga palju andmetele. Näiteks uurisid nad regressioonianalüüsi abil oma värbamisprotsessi, et saada teada milliseid kriteeriume tasub inimeste tööle võtmisel vaadata. Tuleb välja, et inimese varasem taust ja soovitajad on kõige olulisemad. (43:30)
  • Google juhid on algusest peale otsustanud, et umbes 25% inseneridest peaksid olema naissoost. (51:30)

Õpi viie sekundiga lugema 41 keeles

Praktiline soovitus igaühele, kes veel inglise, hiina, läti, heebrea, kreeka või mõnda muud võõrkeelt ei oska. Lohista see link oma internetisirvija nupuribale:

Eesti keeles

Nüüd vaata oma uut ilusat nuppu väga hoolikalt. See pole mitte tavaline nupp, vaid Sinu oluliselt suurem keelteoskus. Sa oskad nüüd ühe nupuvajutuse järel lugeda 41 erinevat võõrkeelt. Esialgu mitte just ideaalselt, aga tõlke kvaliteet läheb aja jooksul aina paremaks. Oma paranenud keeleoskuse proovilepanekuks võid minna mõnele võõrkeelsele uudistelehele, olgu see siis inglise, hiina, läti, heebrea või kreeka keeles ja vajutada seal olles oma uut nuppu. Kas pole maagiline?

Taustaks: tegemist on google translate lehelt võetud ühe-klõpsu tõlke nupuga, millele eesti keele tugi lisandus 30. jaanuaril (sellest kirjutasid ka erinevad päevalehed ja blogijad). Sealtsamast lehelt leiab ka selgitused ja muud tööristad — nagu näiteks õpetused kuidas oma kodulehte mitmekeelseks muuta.

Automaatne tõlge inglise keelde otse Google Readeris

Google’i tõlkija on praktiline teenus ja me ootame pikisilmi millal sinna lõpuks ka eesti keelde ja eesti keelest tõlkimise võimalus lisandub. Meie naabrite keeled (soome, läti, leedu ja loomulikult vene keel) on seal kõik olemas, aga eesti keelt siiani veel ei ole. Huvitav, kas varsti on lootust? Vähemalt saab selle abil praegu umbes 30 erinevas keeles teksti ja veebilehti näiteks inglise keelde tõlkida.

Lisaks sellele, hiljuti seoti Google’i tõlkja Google Readeriga. Kes ei ole kursis, siis Google Reader on RSS lugeja, mille abil on mugav lugeda uudiseid ja blogisid. Pooled meist kasutavad seda RSS lugejat, blogide ja uute teadusartiklite jälgimiseks, ja on sellega igati rahul.

Nii et nüüd saab võõrkeelseid blogipostitusi/uudiseid Google Readeris automaatselt endale sobivas keeles lugeda. Kui eesti keel ka ükskord seal kättesaadavaks muutub, siis see võimaldab eesti keeles näiteks hispaaniakeelseid uudiseid lugeda. Eesti keele lisandumine peaks olema tore uudis just paljude blogijate jaoks, kes praegu vaheldumisi inglise ja eesti keeles kirjutavad, et oma mõtteid eri keeltes lugejatele jälgitavaks teha.

Omakasupüüdlikud masinad

Internetis ajavad oma asju väga paljud erinevad masinad, alates kohvimasinatest ja lõpetates suurte serveritega. Lisaks sellele, et nad on väga erinevad, on internetti ühendatud masinatel üks huvitav omadus. Nad kuuluvad erinevatele inimestele. Iga masina omanik on eelkõige huvitatud sellest, et tema asjad saaksid aetud võimalikult hästi, nii et kokkuvõttes suhtleb internetis palju omakasupüüdlikke masinaid. Kuidas sel juhul töötada välja võrgustandardeid? Kui palju maksab olümpiamängude näitamine internetis ja kui palju selle eest tuleks raha küsida?

Niisugustele küsimusele vastamiseks läheb vaja teadmisi nii arvutiteadusest kui ka mikroökonoomikast. Noam Nisani loeng Google Tech Talk seeriast annab sellest teemast päris hea ülevaate. Tegemist on eelkõige arvutiinimestele suunatud sissejuhatusega mehhanismidisaini, mis ei nõua eelteadmisi majandusteooriast. Noam Nisan on üks algoritmilise mehhanismidisaini loojatest, ta on arvutiteaduse professor (Hebrew University of Jerusalem) ja praegu külalisprofessor Google’is. Muuseas Northwesterni majandusteaduskonnas- ja ärikoolis tegeleb selle valdkonnaga hulk professoreid, nii et tegemist on aktuaalse uurimisvaldkonnaga ka majandusteadlaste jaoks.

Vihjeks neile, kellel teema vastu suurem huvi: raamat Algorithmic Game Theory on mitteprinditava pdf failina täiesti tasuta allalaetav.

Virtuaalne jalutuskäik Chicagos Google’i abil

Google’i kaardi tänavavaade jõudis oktoobris lõpuks ka Chicagosse (sh Evanstoni). Nii et nüüd saab soovi korral meiega koos siinkandis ringi jalutada. Kes pole GoogleMaps StreetViewga kursis, siis see on linnakaart koos fotodega. Panoraamfotod on tehtud väga väikeste vahemaade tagant, nii et kaardil mööda tänavaid ringi liikudes peaaegu tekib tunne nagu vaataks filmi.

Näiteks võib alustada jalutuskäiku Northwesterni ülikooli majandusteaduskonna juurest ja minna mööda Fosterit lääne poole, raudtee alt läbi ja vasakul on kraadiõppurite ühiselamu. Lisaks võib ringi vaadata, näiteks ülikooli värava juures või Evanstoni südalinna tänavatel. Mõned viited ka Chicago kesklinnale: Sears Tower, House of Blues ja Wrigley Field.

Need Google’i kaardid võiksid olla ka hilinenud vastus Kalevi küsimusele Chicago jalutatavuse kohta. Nagu kaartidelt näha, on nii Evanston kui ka Chicago kesklinn väga jalakäijasõbralikud. Sama ütleb ka lehekülg Walk Score, mille hinnangul on tegemist “jalgsikäija paradiisiga”: kõik eluks vajalik asub mõistliku jalutamisteekonna kaugusel.

Loomulikult on Chicago näol tegemist suure linnaga ja siin on väga erinevaid linnaosasid. Ülikooli ajaleht kirjeldas Chicagot ja Evanstoni järgnevalt:

Chicago is a city of neighborhoods. That’s what sets this city apart from all the rest: 77 neighborhoods, each with a distinct feel, a distinct style. And while Evanston does have a distinct feel – white, lackluster, pretentious and overpriced – as well as a distinct style – crass consumerism and whatever the latest trends are – Evanston doesn’t make the cut. It’s officially the first suburb to the north. And gets treated as such.

Aga tulles tagasi Google’i kaardirakenduste juurde. Neil kaartidel ja tänavapiltidel on selge praktiline väärtus. Aga neile võib leida ka üllatavaid rakendusi. Näiteks neist kaartidest peaks suur abi olema geograafia õppimisel/õpetamisel. Kui teemaks on Aafrika elevandid, siis palun väga siin nad kõnnivad. Või vaatad, kuidas elavad inimesed Shanghais, San Franciscos või Tallinnas. Või tahad teada, mis number bussiga saab sõita loomaaeda, otsid kaardilt üles loomaaia ja vaatad loomaaia bussipeatuse fotolt, mis bussid sinna sõidavad.

PILT: Google'i tänavavaade Chicagost.

Miks Google’i kohvik ei serveeri hobuseliha ja kuidas muuta maailma paremaks?

Mis on mehhanismidisain ja mis sellest reaalses maailmas kasu on? Kuidas korraldada turgu neerudele? Kuidas parimal viisil panna paari töötajaid ja tööandjaid (või tudengeid ja ülikoole)? Kes saadeti Austraaliasse sunnitööle?

Vastused leiab Harvardi majandusteadlase Al Rothi ettekandest Google’is.

Internet ja majandusteooria

“Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not.” (Shapiro & Varian)

Meilt on küsitud soovitusi internetiga seotud majanduskirjanduse kohta ja võib-olla tekib nii mõnelgi Eturundus!e külastajal või värskelt ülikooli astunul sama küsimus. Sest tõepoolest, internetiga seotud küsimusi eestikeelsed majandusõpikud ega eriti ka ülikoolide kursused ei käsitle1. See ei tähenda, et tegemist oleks millegi kardinaalselt uuega, mida Eesti ülikoolides õppida ei saa. Põhiprintsiibid jäävad samaks, tuleb lihtsalt ise natuke rohkem vaeva näha, et neid printsiipe rakendada. Joel Spolsky on hästi lahti kirjutanud, mis temal kui tarkvaratootjal Economics 101-st kasu on. Paneme siia mõned raamatusoovitused, et oleks lihtsam alustada.

John Battelle “The Search: How Google and Its Rivals Rewrote the Rules of Business and Transformed Our Culture”


Image: The Search: How Google and Its Rivals Rewrote the Rules of Business and Transformed Our Culture
John Batelle on ajakirjanik (üks Wiredi asutajatest), õppejõud (UC Berkeley külalisprofessor) ja blogija (Searchblog, mis tekkis raamatu kirjutamisel). Raamat räägib peamiselt Google’i eduloost ja otsingumootoritest (kõige laiemas mõttes), aga tegemist pole kindlasti ei ajaloo- ega ka tehnoloogiaraamatuga, pigem on tegemist äriraamatuga. See võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks neile, keda huvitavad eri sorti internetiärid, internetiturundus vms, aga öökapilugemisega ka majandusteooriahuvilistele.

Carl Shapiro & Hal R. Varian “Information Rules: A Strategic Guide to the Network Economy”


Image: Information Rules: A Strategic Guide to the Network Economy
Carl Shapiro ja Hal R. Varian on mõlemad Berkeley ülikooli professorid ja tunnustatud majandusteadlased. Mõlemad on võrkude, informatsioonihüviste ja internetiga seotud majandusteooriaga tegelenud juba alates 1980-ndatest ja autoriteks mitmetele olulistele mudelitele selles valdkonnas. Hal Varianit oleme lisaks juba maininud seoses tema asumisega Googlesse. Lühidalt võiks öelda, et kompetentsemaid autoreid selles valdkonnas ei eksisteeri.

Raamat on muidugi varsti juba 10 aastat vana, aga ütleks, et kui mõned näited välja arvata, siis sisult ajakohasem kui kunagi varem. Tegemist ei ole õpiku, vaid eelkõige äriraamatuga, nii et seda on lihtne lugeda ja valemeid sealt ei leia2. Raamatu kohta võib pikemalt lugeda selle kodulehelt, lühikokkuvõte teemadest:

  • Toodete ja hindade diferentseerimine — miks ja kuidas teha oma toodetest eri versioone ja pakette, kuidas määrata eri tarbijagruppidele sobivad hinnad jms.
  • Intellektuaalse omandi küsimused — oluline pole mitte kaitsta oma tooteid maksimaalselt, vaid kaitsta nii, et toote väärtus oleks maksimaalne.
  • Lukustumine (lock-in) — tehnoloogilistele toodetele on iseloomulik see, et toote vahetamine toob endaga kaasa suured kulud (ümberlülitumiskulud).
  • Positiivse tagasiside tsükkel (ehk võrguefekt) — teine iseloomulik nähtus: mida rohkem on tootel kasutajaid, seda suurem on selle väärtus iga kasutaja jaoks.
  • Standardid ja koostöö — paljudes situatsioonides on konkurentidega võitlemise asemel kasulikum teha nendega koostööd (vt eelmist punkti).
  • Informatsioonipoliitika — regulatsioonide ja konkurentsipoliitika mõjust informatsioonihüviste tööstusharudes.

Oz Shy “The Economics of Network Industries”


Image: The Economics of Network Industries
Lõpetuseks pakuks neile, kellel on teema vastu majandusteaduslikum huvi välja ka ühe õpiku. Oz Shy on Haifa ülikooli professor ja tegemist on õpikuga, mis keskendub just võrguefektidega tööstusharudega seotud majandusteooriale. Õpik on üsna lihtne ja peaks sobima kõigile, kes on saanud vähemalt mingi varasema sissejuhatuse majandusteooriasse. Teemad:

  • Riistvaratööstus
  • Tarkvaratööstus
  • Tehnoloogia, areng ja standardiseerimine
  • Telekommunikatsioon
  • Ringhääling
  • Informatsiooniturud
  • Raha ja pangandus
  • Lennuliiklus
  • Muud võrgud

Siit edasi tasub juba ise uurida. Märksõnaks, mille alla peamiselt selle valdkonna õpikud ja teaduskirjandus liigitub, on struktuuriökonoomika (industrial organization, piibel: The Theory of Industrial Organization), aga printsiipide kohta leiab palju infot ka mikroökonoomika ja mänguteooria õpikutest.

Võlusõna: UyWfaqokeJ (need, kellele see mõeldud on, saavad aru).


  1. On muidugi erandeid, aga meie teada mitte mitte palju. [tagasi]
  2. Aga loomulikult on kõik seal käsitletu pärit majandusteoreetilisest kirjandusest, nii et soovi korral leiab teadusajakirjadest ka vastavad mudelid üles. [tagasi]

Iluuisutamine, Google Tallinnas, soodushinnaga tarkus ja kummist seinad

Võib-olla pakub ka mõnele meie kirjatükkide lugejale huvi teadmine, et järgmisel neljapäeval (13. sept) toimub Tallinnas otsimootoriturunduse teemaatiline konverents — Eturundus! 10 “Otsimootoriturunduse eri” — mille peaesinejaks Petri Kokko1 Google’st. Teised esinejad: Kain Kalju (Neti), Siim Saksing (Mobi) ja Robin Gurney (Altex). Nagu me juba varem kirjutanud oleme, on internet ja sellega seotud uurimisvaldkonnad tänapäeva majandusteaduses põnevad ja ka praktikas olulised teemad. Nii et kui me ise sel ajal Eestis oleksime, siis oleksime kindlasti kohal. Aga see pole veel kõik.

Nagu Tõnis Altexi ajaveebis kirjutab, võivad blogijad saada sinna üritusele tasuta pääsmeid (aga kui selgub, et Sõpruse saali seinad siiski pole kummist, siis võib-olla ka enam mitte). Teistele kehtib aga järgnev pakkumine:

Samuti pakume teie blogi lugejatele 10% allahindlust. Las nad kirjutavad registreerudes “Firma” lahtrisse lihtsalt teie blogi nime.

Pilt: Eturundus! 10


  1. Petri Kokko on kindlasti hea spetsialist otsimootoriturunduse valdkonnas ja arvatavasti saab see olema huvitav ja hariv ettekanne. Aga põnev on ka fakt, et tal on hõbemedal iluuisutamise maailmameistrivõistlustelt. [tagasi]

Videoloeng: otsingumootorid ja reklaam

Täienduseks eelmisele postitusele Google ja majandusteaduse teemal lisame siia ühe huvitava videoloengu. Nagu öeldud on Hal Varian Berkeley professor ja lisaks ka Google’i peaökonomist (Chief Economist). Loengus räägib ta reklaamist internetis üldisemalt, oksjonitest, mehhanismidisainist ja rahast.

Muuseas, tegemist on Berkeley ülikooli bakalaureuseõppe kursuse Search Engines: Technology, Society, and Business Webcastiga1, kus pidasid loengu veel näiteks John Battelle, Sergey Brin jpt.


  1. Aadressilt http://webcast.berkeley.edu/courses.php leiab paljude erinevate Berkeley kursuste Webcaste. [tagasi]