Marit ja Toomas Hinnosaar
Gustavilt ilmus Õpetajate Lehes arvamuslugu (mis on täiendatud versioon tema hiljutisest külalispostitusest), kus ta kirjutab miks kaaluda välismaale õppimist ja võrdleb oma kogemusi Eesti, Prantsusmaa ja USA ülikoolides.
Maailma parimad ülikoolid meelitavad kokku helgeid päid üle maamuna ja sinna sissesaanutel avaneb võimalus olla akadeemilises keskkonnas, mida ei suuda pakkuda ükski Eesti õppeasutus. Kuid eelised ei ole vaid kõige helgemaile – haridusturu globaliseerumisega on avardunud abiturientide võimalused kõikjal. Tihti pakutakse kusagil sellist programmi, mida Eestis ei leidu.
Samuti ei kehti levinud arvamus, et piiri taga on vältimatult kulukam õppida kui Eestis. Euroopa Liidus ei tohi ükski liikmesriik nõuda Euroopa Liidu kodanikelt teistsugust õppemaksu, kui ta nõuab oma riigi kodanikelt, ja nii võibki paljudele, kes Eestis peaksid oma õpingute eest tasuma, avaneda võimalus õppida mujal Euroopas tasuta. Muidugi on elamiskulud Eestis allpool EL-i keskmist ja üldiselt on välismaal õppimine siiski kallim kui Eestis.
Tarbia24 ja Skeptik vahendavad lugu, kus statistika väärtõlgendus tõi endaga kaasa majandusliku tagasilöögi Eesti ettevõttele. Nimelt reklaamis E-Piim Südamejuustu nimelist juustu argumendiga, et see alandab sööja vererõhku. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) uuris E-Piima poolt esitatud tõendusmaterjale ja leidis, et Südamejuustu mõju tervisele ei ole tõestatud. Sellest on kahju. Aga samas on see ka hea näide sellest, kuidas statistikat ei tohi kasutada. Milles siis probleemid seisnesid?
EFTA aruande alusel väidab E-Piim, et Südamejuust sisaldab kasulikku bakterit, mille regulaarne tarbimine parendab südame tervist vähendades vererõhku. Selle väite kinnituseks esitas E-Piim EFTAle loetelu 38-st avaldatud teadustööst ja neljast nende endi poolt tehtud (avaldamata) uuringust. Rumalal kombel ei uurinud ükski neist 38-st uurimustööst konkreetselt selle bakteri mõju, nii et neid ei käsitletud tõendusmaterjalina. Neljast prof Mikelsaare ja kaasautorite poolt tehtud avaldamata uurimusest kolm esimest olid väikeste valimitega ja need ei olnud juhuslikud eksperimendid (juhuslikud eksperimendid on tänapäeval meditsiinis standard ilma milleta ei pääse ükski ravim müüki). Sellised uuringud sobivad hüpoteeside püstitamiseks, aga ei tõesta midagi, mistõttu neid ei arvestatud.
Loe edasi ... »
Sel aastal on Northwesterni eestlaste kogukond lausa kolmeliikmeline, mille üle meil on väga hea meel. Gustav Kalm on viimastel aastatel õppinud bakalaureuseõppes Eestis, Prantsusmaal ja USAs, nii et tal on suurepärane võimalus võrrelda haridussüsteeme ja anda huvilistele ka praktilist nõu. Meil on hea meel, et ta nõustus oma kogemustest siin kirjutama.
Kirjutan külalispostituse siia blogisse, et anda edasi oma akadeemilisi kogemusi siin ja seal.
Olen õppinud Tartus esimese kursuse filosoofiat ja majandusteadust, seejärel kaks aastat Prantsusmaal Sciences Po multidistsiplinaarses Kesk- ja Ida-Euroopa programmis. Hetkel olen vahetusüliõpilane Northwestern University’s Chicagos ja õpin peamiselt riigiteadusi ja majandust. Sügisest jätkan Pariisis Sciences Po rahvusvahelise majandusõiguse magistrantuuris.
Kohtasin Hinnosaari Northwesternis ja olen neilt saanud palju head nõu majandusainete osas ja elust üldisemalt. Hiljuti nad panid mulle ette, et võiksin kirjutada siia väikse postituse, mis võrdleb minu kogemusi Eestis, Prantsusmaal ja USAs. Olen arutanud neid küsimusi ka paljude sõpradega ja teen siin ühe väikese ülevaate eelistest ja puudustest Prantsusmaal ja USAs võrrelduna Eestiga. Ühtlasi võib see artikkel olla nõuks mõnele, kes praegu keskkooli lõpetamas ja kaalub, mida edasi teha. Kuna minu kokkupuude reaalteadustega jäi keskkooli, on siinsest abi ennekõike neile, keda huvitavad sotsiaalteadused.
Loe edasi ... »
New Scientist kirjutas portreeloo Ernst Fehrist, keda on pakutud tõenäoliseks Nobeli preemia võitjaks. Artiklist saab muuhulgas teada, et ta on olnud Austria meister maadluses ja oma teadusvaldkonna leidis ta tänu ebaõnnestumistele. Fehr on tänapäeval väga erandlik tippteadlane selles osas, et ta läbi ja lõhki eurooplane: sündis ja kogu oma hariduse sai ta Austriast ja oma senise akadeemilise karjääri on hoolimata paljudest muudest pakkumistest veetnud peamiselt Austrias ja Šveitsis.
Loe edasi ... »
Helen on teinud põhjaliku ülevaate professorite palgaerinevustest riigiti. Järeldus on, et palgaerinevused on suured ja Euroopa on kõvasti USAst maas. Seetõttu on arusaadav, et toimub teadlaste äravool Euroopast USAsse. Järgnevalt paar kommentaari teema kohta.
Loe edasi ... »
Suvel kui eurooplased pikalt puhkavad, jätab suur osa ameeriklastest oma kahenädalase puhkuse välja võtmata. Nii et kas siis ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased? Tavaliselt vist arvatakse, et see on tõsi. Ja kui vaadata peale töötatud tundide arvu andmetele, siis nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA võrdluse kohta see laial laastus kehtibki. OECD andmete kohaselt oli 2006. aastal keskmine töötundide arv töötaja kohta USAs 1797 ja EU15-s 1625.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid