Tag Archive for 'Eesti'

Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Pilt postitusest: Kahtlane rünnak statistika vastu Postimehes ja mis lugu on Eesti naiste ülekaalulisusega

Postimehe artiklis rünnatakse statistikat. Loo moraal tundub olema, kui statistika ei tundu usutav, siis mõtle oma naabrite ja töökaaslaste peale, kas nemad on kooskõlas selle statistikaga. Kui ei ole, siis järelikult on statistika vale.

Teaduses on sellel käitumismustril isegi nimetus: kättesaadavuse viga (availability bias). See kirjeldab olukorda, kus inimesed hindavad mingit tõenäosust või osakaalu elanikkonnas selle põhjal kui kiiresti neile tuleb vastav näide meelde. Et üldiselt suheldakse enda sarnaste inimestega, siis sõpradest tuttavatest koostatud valim üldjuhul ei kirjelda ühiskonna keskmist. Seepärast ei tasu otsida infot keskmise kaalu kohta ei modelliagentuurist ega võimlemisliidust (kuigi trendide kohta saab arvamuse ka sealt).
Loe edasi ... »

Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse

Seekordse külalispostituse kirjutab Priit Jeenas, kes annab ülevaate oma kandideerimisest Euroopa parimatesse majandusteaduse magistriprogrammidesse.


Siin on väike ülevaade sellest, mida mina pidin tegema, et jõuda õppima Barcelona Graduate School of Economicsi magistriprogrammi.
Loe edasi ... »

Chicago Eesti maja

Chicago Eesti maja: “… on väike osa Eestist mis asub Des Plaines’i jõe kaldal Ameerika südames Ida ja Lääneranniku vahel.” Meie arvates on see täiesti tabav kirjeldus. Sel aastal tähistasime Chicago Eesti majas koos umbes 250 kaasmaalasega jaanipäeva ja tundsime nagu oleks üheks õhtuks kodumaale sattunud. Rahvamuusika, rahvatants, šaslõkk, suitsuvorstileib, kohupiimakook, Eesti õlu, Kukerpillide repertuaari valdav ansambel, lõke ja loomulikult eestikeelne suhtlus — täiesti ehtne Eesti jaanipäev. Isegi sääski oli eestimaiselt palju, mis oli meile paras üllatus, sest Chicagos pole me sääski praktiliselt märganud.
Loe edasi ... »

Lihtne dopinguteooria

Pilt postitusest: Lihtne dopinguteooria

Eestit puudutanud dopingu teema tehnilise poole võtavad hästi kokku Arko Oleski ja Mikk Salu artiklid. Aga küsimus, mis majandusteadlastel teemaga võiks seostuda, on stiimulid.

Esiteks, oluline on tähele panna, et asjaosalistel puudub motiiv dopingutarvitamist tunnistada, sõltumata sellest kas nad on milleski süüdi või mitte. Eitades jääb alati võimalus, et tegemist oli vea või ebastandardsusega ja suurele osale austajatest on selline võimalus lohutus. Tunnistades süüd kaob see võimalus. Olukord oleks teine, kui valetamine oleks karistatav. Näiteks kunagi armastatud sprindikuningannat Marion Jonesi ei pandud vangi mitte dopingutarvitamise, vaid ametivõimudele selle kohta valetamise eest. Me pole kuulnud, et sarnase valetamise eest Eestis kunagi kedagi karistatud oleks.
Loe edasi ... »

Gustav Kalm: Mida tähendab bakalaureuseõpe Prantsusmaal, USA-s ning Eestis?

Gustavilt ilmus Õpetajate Lehes arvamuslugu (mis on täiendatud versioon tema hiljutisest külalispostitusest), kus ta kirjutab miks kaaluda välismaale õppimist ja võrdleb oma kogemusi Eesti, Prantsusmaa ja USA ülikoolides.

Maailma parimad ülikoolid meelitavad kokku helgeid päid üle maa­muna ja sinna sissesaanutel avaneb võimalus olla akadeemilises keskkonnas, mida ei suuda pakkuda ükski Eesti õppeasutus. Kuid eelised ei ole vaid kõige helgemaile – haridusturu globaliseerumisega on avardunud abiturientide võimalused kõikjal. Tihti pakutakse kusagil sellist programmi, mida Eestis ei leidu.

Samuti ei kehti levinud arvamus, et piiri taga on vältimatult kulukam õppida kui Eestis. Euroopa Liidus ei tohi ükski liikmes­riik nõuda Euroopa Liidu kodanikelt teistsugust õppemaksu, kui ta nõuab oma riigi kodanikelt, ja nii võibki paljudele, kes Eestis peaksid oma õpingute eest tasuma, avaneda võimalus õppida mujal Euroopas tasuta. Muidugi on elamiskulud Eestis allpool EL-i keskmist ja üldiselt on välismaal õppimine siiski kallim kui Eestis.

Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: miks Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu

Pilt postitusest: Sissejuhatus statistika väärtõlgendusse: miks Südamejuust sai Euroopa toiduohutusametilt negatiivse hinnangu

Tarbia24 ja Skeptik vahendavad lugu, kus statistika väärtõlgendus tõi endaga kaasa majandusliku tagasilöögi Eesti ettevõttele. Nimelt reklaamis E-Piim Südamejuustu nimelist juustu argumendiga, et see alandab sööja vererõhku. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) uuris E-Piima poolt esitatud tõendusmaterjale ja leidis, et Südamejuustu mõju tervisele ei ole tõestatud. Sellest on kahju. Aga samas on see ka hea näide sellest, kuidas statistikat ei tohi kasutada. Milles siis probleemid seisnesid?

EFTA aruande alusel väidab E-Piim, et Südamejuust sisaldab kasulikku bakterit, mille regulaarne tarbimine parendab südame tervist vähendades vererõhku. Selle väite kinnituseks esitas E-Piim EFTAle loetelu 38-st avaldatud teadustööst ja neljast nende endi poolt tehtud (avaldamata) uuringust. Rumalal kombel ei uurinud ükski neist 38-st uurimustööst konkreetselt selle bakteri mõju, nii et neid ei käsitletud tõendusmaterjalina. Neljast prof Mikelsaare ja kaasautorite poolt tehtud avaldamata uurimusest kolm esimest olid väikeste valimitega ja need ei olnud juhuslikud eksperimendid (juhuslikud eksperimendid on tänapäeval meditsiinis standard ilma milleta ei pääse ükski ravim müüki). Sellised uuringud sobivad hüpoteeside püstitamiseks, aga ei tõesta midagi, mistõttu neid ei arvestatud.
Loe edasi ... »

Kui annetamine on keeruliseks tehtud…

… siis inimesed ei anneta. Nii et mida peaks järeldama sellest, et Eesti ülikoolid on endale annetamise teinud keeruliseks? Neil on muudest allikatest palju lihtsam raha saada?

Võtame näiteks Tartu Ülikooli Sihtasutuse. Organisatsioon, mis tahaks saada annetusi:

  • paneks oma avalehele suure lingi, kus ühe hiirekliki kaugusel oleks inimesel võimalik annetada,
  • võimaldaks annetusi mobiili abil,
  • võimaldaks annetusi Facebookis,
  • võimaldaks igal inimesel lihtsalt oma sõprade hulgas korralda sünnipäeva-jõulukingi annetuskampaania.

Tartu Ülikooli Sihtasutus praegu ei võimalda ühtegi neist. Sihtasutuse kodulehel on küll suur link “Toeta haridust”, aga see link viib lehele, kus on juhend kuidas asutada oma stipendiumifond. See viitab sellele, et väikeste annetustega tegelemine ei tasu sihtasutusel ära. Kunagi võiski see ju tõsi olla, aga on kahtlane, et see tänapäeval paika peab.

Eestis laiemalt vaadates, on olemas Swedbanki Annetuskeskkond, mis on igati tore ettevõtmine. Ainsaks oluliseks puudujäägiks peame juba üleval mainitud, et inimesel ei ole võimalik saata oma sugulastele-sõpradele link, et palun tahaksin oma jõulu-sünnipäevakingiks annetust näiteks Noored Kooli projektile. Ja lingile vajutades saaks adressaat teha kohe annetuse ja näha palju sünnipäevalaps (lingi saatja) juba annetusi kogunud on.

Oleme näinud, et USAs tudengite hulgas ja ka ülikoolist väljaspool, on sellised kingikampaaniad väga populaarsed (majandustudengite hulgas muidugi ka mikrolaenude vahendajad nagu Kiva). Millalgi kirjutas New York Times, et kingituste asendamine annetustega pidavat koguma populaarsust isegi väikeste laste sünnipäevadel. Oleme selliseid kampaaniaid ka Eestis näinud, aga neid on Eestis palju keerulisem korraldada.

Kõige esimene parandus Swedbanki Annetuskeskkonnas võiks olla lihtsalt see, et konkreetsele projektile oleks võimalik linkida. Swedbankil on küll ilus koduleht, aga praegu see takistab selle keskkonna kasutamist. Praegu peaks saatma emaili annetuskeskkonna lingiga ja ütlema, et mine otsi sealt lehelt mu väljavalitud projekt üles ja tee sellele annetus. (Kusjuures Swedbankil oleks väga lihtne ka see vastav emaili tekst automaatselt genereerida. Ja lisaks sellele, lubada konkreetse projekti lingi jagamist ka twitteris, facebookis jm.)

Eestis on populaarsed ka mobiilisõnumite abil annetused. Aga facebook on Eestis annetuste osas siiani vist veel täiesti tundmatu maa? See on niipidi arusaadav et Facebook on uuem ja selle kasutajaid on Eestis vähem kui mobiili kasutajaid. Aga sotsiaalseid võrgustikke veebis ei tasu siiski päris ära unustada. 1) Seal võib annetuste kogumine olla edukam, sest annetusi teevad inimesed tihti sotsiaalse surve mõjul. Interneti suhtlusvõrgustikus nähes sõpra annetamas, tekib suurem soov ka ise annetada. 2) Väikeseid annetusi, nagu väikeseid ostusidki tehakse hetkeemotsiooni mõjul. Seepärast on annetuste kogujal mõistlik teha annetamine lihtsaks ja minna sinna kus inimesed aega veedavad.

Näiteks USAs on Facebook praeguseks internetilehekülg, kus inimesed veedavad kõige rohkem aega päevas. Nii on loomulik, et annetusi koguv organisatsioon ei oota, et iga annetaja tuleb kohale tema kodulehele, läheb internetipanka, jookseb kolm korda ümber maja ja teeb kukerpalli, seda kõike selleks, et hea eesmärgi nimel anda ära natuke omaenda raha. Vaid siin eksisteerivad facebookis vahendid (näiteks application Causes) mille abil on annetamine tehtud väga lihtsaks, samuti on Facebookis esindatud organisatsioonid, kes tahavad annetusi saada, ja annetada saab otse ilma facebookist lahkumata.

Eesti talendid ja tiigi suurus

Pilt postitusest: Eesti talendid ja tiigi suurus

Oleme huviga jälginud kampaaniat Talendid Koju!. Esimene küsimus, mis meil selle kohta tekkis oli sõna “talent” kohta, mida projekti kirjelduses päriselt ei täpsustata. Olgugi, et Eesti otsib parajasti “Eesti talenti”, ei mõelda ilmselt seda liiki andekust. Samuti ei mõelda sellega iga välismaal elavat kaasmaalast, kuigi eks me kõik ole mingis valdkonnas andekad. Ilmselt eelkõige ikka inimesi, kellest Eestis puudus on, olgu need siis spetsialistid, arstid, ettevõtjad, teadlased või kunstiinimesed.
Loe edasi ... »

Replikatsiooniuuringud majandusteaduses

Pilt postitusest: Replikatsiooniuuringud majandusteaduses

Replikatsioon on kellegi teise tehtud uuringu kordus. Kõige lihtsamas vormis tähendab see lihtsalt empiirilise uuringu teostuse kontrollimist — kontrollitakse, kas täpselt samu andmeid ja meetodeid kasutades saab sama tulemuse. See võib aga tähendada ka sama meetodi kasutamist uuel või suuremal andmehulgal. Kõigil juhtudel on replikatsioonidel teaduses väga tähtis roll. Empiiriliste uuringute tulemused on usaldusväärsed ainult siis kui uuringud on tehtud korrektselt ja tulemused ei sõltu pisiasjadest.
Loe edasi ... »

Riiklikult kehtestatud vananemine

Pilt postitusest: Riiklikult kehtestatud vananemine

Klassikalises mõistes algab mehe keskiga 40. sünnipäevaga, kuid tegelikult võib see alata nii kümmekond aastat varem kui ka hiljem. … 40. eluaasta paiku hakkavad tunda andma tervisehädad, mis noori mehi ei kimbuta: eelkõige südame- ja eesnäärmehaigused, mis omakorda mõjutavad ka psüühikat. … Meeste keskea kriisi tunnuseks peetakse tavaliselt seda, et mees vahetab välja oma maja, auto ja naise.

Nii kajastab stereotüüpset ettekujutust keskea kriisist Äripäeva aastatetagune artikkel. Heaoluökonoomikud David Blanchflower ja Andrew Oswald on leidnud, et keskea kriis on rahvusvaheline nähtus, inimeste heaoluhinnang on U-kujuline peaaegu kõikjal üle maailma. Noored on üldiselt õnnelikud, keskealised õnnetumad ja eakad inimesed jällegi õnnelikumad. Näiteks Eestis on heaoluhinnang madalaim vanuses 45.1 aastat — nimetame lihtsustatult seda siis keskeakriisiks.
Loe edasi ... »