Tag Archive for 'Chicago'

Relvad Chicagos

Möödunud esmaspäeval otsustas USA ülemkohus, et Chicago seadus, mille kohaselt käsirelvad (st püstolid ja revolvrid, ingl keeles handgun) on Chicagos keelatud, on põhiseadusega vastuolus.

Üldiselt on USAs relvad Eestiga võrreldes tavalised ja on piirkondi, kus tulirelvadega inimesi on näha igal pool. Statistika aastast 1997, ütleb et umbes 25% täiskasvanutest omas vähemalt ühte relva ja 40% ameeriklastest elas leibkondades, kus on relv. Levinud relva omamise põhjus oli enesekaitse, vaid 11% leibkondadest käis jahil.

Kas relvad muudavad USAs elu ohutumaks või ohtlikumaks on lahtine küsimus. Selle üle käivad ägedad vaidlused enne valimisi. Üldiselt vabariiklased toetavad õigust omada ja kanda relvi, demokraadid tavaliselt arvavad, et relvade levikut peaks rohkem piirama. Majandusteadlased on samuti seda küsimust uurinud ja konsensust siin siiani ei ole. Kuulus Lott vs Levitt vastasseis jõudis isegi kohtusse. Igatahes tulirelva abil tapmiste määr on USAs kõrgem kui teistes arenenud riikides. Nimelt 2000. aastal 2.97 inimest iga saja tuhande elaniku kohta. Samas kui Euroopa riikides oli see näitaja üldiselt alla ühe, Eestis oli 1.53. Aga et USAs on üldse kõrge tapmiste määr, siis küsimus kas relvad teevad elu ohtlikumaks või on vaja kanda relvi, sest on ohtlik, on vastuseta.

Relvade omamise ja kandmise seadused erinevad siin piirkonniti üsna palju. Enamik osariikide lubab tulirelva nähtavalt kanda (mõnel pool on selleks vaja luba, teistes võib seda teha iga kodanik). Varjatud relva kandmine on veel vähem takistatud. St see on lubatud pea kõigis osariikides, eranditeks on vaid Illinois, Wisconsin ja District of Columbia (ehk siis Washington DC). See ei tähenda et relvaga võib kindlasti jalutada igale poole. Näiteks isegi kui relva kandmine on üldiselt lubatud, võib olla keelatud relva kanda valitsusasutustes, koolides jms.

Ja seadused ei erine mitte ainult osariigiti vaid ka linnade kaupa. Näiteks Chicagos kehtib juba 28 aastat seadus mis keelab käsirelvad. Neli pensionäri andsid aga Chicago linna kohtusse, nõudes õigust enesekaitseks hoida kodus käsirelva. Ja esmaspäeval jõudiski ülemkohus otsusele, et Chicago seadus on vastuolus USA põhiseaduse teise paragrahviga. See paragrahv ütleb enam-vähem seda, et inimesel on õigus omada ja kanda relvi. See ei tähenda nüüd kohe seda, et käsirelvade omamine Chicagos saab olema väga levinud. Nimelt Chicago linnavalitsus reageeris ülemkohtu otsusele kiiresti ja võttis reedel vastu uus seaduse, mida peetakse üheks karmimaks relvade regulatsiooniks kogu USAs. Uue seaduse eesmärgiks on ikkagi muuta relvade omamine võimalikult ebamugavaks ja igatahes ei tohi inimesed oma relvadega kodust välja tulla. Selle seaduse kohaselt:

  • käsirelvad on lubatud vaid elumajades sees, kusjuures mitte garaazis ega maja ees verandal, ja mitte hotellides ega ühiselamutes jms
  • igal inimesel võib olla vaid üks laetud relv
  • tulirelvade müük Chicagos on keelatud
  • tulirelva transportida tohib vaid mittelaetult ja spetsiaalses kastis
  • käsirelva ostmiseks peab taotlema politseilt luba, ja loa saamiseks tuleb läbida 8 tunniline relva käsitlemise kursus (kusjuures kursust ei saa läbida Chicagos, sest lasketiirud on linnas keelatud)
  • luba ei anta inimesele, kes on toime pannud vägivaldse kuriteo või kellel on 2 või rohkem seaduserikkumist alkoholi või narkojoobes juhtimisega
  • luba antakse alates 21. eluaastast ja vanema nõusolekul alates 18. eluaastast
  • käsirelvi tuleb iga 3 aasta tagant registreerida.

Chicago kevade leidumine pidevuse alusel

Jeff Ely avaldas hiljuti ühe anektoodi, mis on naljakas kõigile, kes on kursis Chicago ilmaga ja matemaatilise analüüsi alustega.

Küsimus: Kas Chicagos oli kevad?

Vastus: Jah.

Tõestus: Veebruaris oli siin ligi -20 kraadi, mis on selgelt talv. Praegu on +30 kraadi ehk suvi. Seega pidi pidevuse alusel praeguse ja veebruari vahele jääma kevad. Nagu Jeff mainib, on see ainult eksisteerimise tõestus ja ei võimalda kirjeldada kevade toimumise aega. Ka meie jaoks läks ta kuidagi väga kiirelt mööda.

Lilacs

Eesti filmid Chicagos

6. märtsist 2. aprillini on Chicagos 12. Euroopa Liidu filmifestival. Seal on filme igast EL liikmesriigist ja Eesti on esindatud kahe filmiga: Taarka ja Mina olin siin. Täpsemalt võib lugeda siit. Meie igatahes plaanime vaatama minna.

Valimiste õhtul Chicagos

Siin Chicagos on täna põnev, sest Obama kampaania lõppvaatus toimub just nimelt Chicago kesklinnas, Granti pargis. Kutsetega kohti on seal 65 tuhat, aga ilmselt see on vaid väike hulk kohale kogunevast inimmassist. Et viimane üritus toimub just siin Chicagos on niipidi loomulik, et Obama on ju Illinoisi senaator ja oma presidendikampaaniat alustas ta samuti siit Illinoisist.

Illinoisi ja Chicago elanikud on traditsiooniliselt demokraatide pooldajad. Nii ei ole midagi üllatavat selles, et siinne osariik andis täna oma hääled demokraatide presidendikandidaadile. Niisamuti on ülikoolides tavaliselt rohkem demokraate kui vabariiklasi. Ja nagu välja tuleb, on praegusel hetkel üldse USAs rohkem demokraatide pooldajaid.

Konkreetselt siin üliõpilaslinnakus oli tänane päev rahulik. Lähimas valimisjaoskonnas ei olnud maja ümber näha mingeid järjekordi. Majandusteooria seminaris tulid valimised jutuks, sest esitati hääletussüsteemide teemalist paberit, aga nagu selgus, ruumis viibivast umbes 25-st inimesest ainult 2-3 on USA kodanikud. Aga tudengid tundusid olevat põnevil ja ilmselt paljud ikkagi läksid Chicago kesklinna ise kohale. Meie seda ei teinud, vaid jälgime protsessi CNNi vahendusel ja ilmselt tagantjärgi kahetseme, et ise kohale ei läinud. Igatahes, nagu kõik kordavad, on tänane päev suure ajaloolise tähtsusega.

7-election 08
Pilt kujutab viisi kuidas välistudengid “hääletada” saavad — ostes sobiva kandidaadi nimega topsis kohvi. Igatahes meie juures 7-11 poes on Obama topsid alati otsas. Kohvitopsihääletuse tulemused osariigiti on siin: www.7-election.com/

Chicago stiilis pitsa

Et me Chicago stiilis hot dogist juba kirjutasime, siis nüüd jätkame kohaliku köögi tutvustamist Chicago stiilis pitsaga. Kui räägitakse Chicago stiilis pitsast, siis tavaliselt mõeldakse Chicago sügava vormiga pitsat, inglise keeles deep dish pizza. See retsept loodi aastal 1943 Chicago restoranis nimega Pizzeria Uno ja siiani vaieldakse, kas retsepti autoriks oli restorani üks omanikest või hoopis peakokk. Sisuliselt on see pitsa üks paks pitsa, nii umbes 3-5 cm paksune.

Chicago sügava vormiga pitsale väga sarnane on Chicago täidetud pitsa, inglise keeles stuffed pizza. Välisel vaatlusel (enne lahtilõikamist) on need kaks pitsat ühesugused. Lahti lõigates on aga näha, et täidetud pitsas on rohkem täidist ja taignapõhi on üsna õhuke võrreldes sügava vormiga pitsaga. Erinevus mida on üldse raske märgata seisneb selles, et täidetud pitsas pannakse täidise peale väga õhuke kiht taigent. Seda aga ei pane tähele, sest selle taignakihi peal on omakorda suures koguses tomatikastet. Sellest teisest taignakihist tuleb ka nimetus — täidetud pitsa. See retsept loodi 70ndal, kui kaks kohalikku pitsarestoranide ketti Carmen’s ja Giordano’s hakkasid deep dish pitsaga eksperimenteerima.

Giordano's pizza

Meile meeldib täidetud pitsa rohkem, soovitaks näiteks Giordano täidetud pitsat. Meie elukohale üks lähimatest pizzeeriakettidest (nii umbes 200m) on Lou Malnati’s, mis on Chicagos populaarne eelkõige oma deep dish pitsade poolest. Aga meile maitseb seal just õhuke pitsa, näiteks nende majaroog Lou’s pitsa (mille kate on spinat, seened, tomat ja mozzarella).

Lou pizza

Jällegi on nii, et paljudel USA piirkondadel on oma stiil toidu, antud juhul siis pitsa valmistamisel. Igatahes, kui pitsa maitseb, siis tasub Chicagosse tulles kohalik deep dish või stuffed pitsa kindlasti ära proovida.

Suvised festivalid Chicagos

Suvel on Chicagos palav — ikka üsna tavaline on 30 kraadi varjus. Mistõttu, me eelistame sel ajal, mil päike kõrgel taevas, mitte oma nina õue pista. See aga ei takista sugugi nautimast Chicago suurepäraseid suviseid kultuurivõimalusi. Nimelt on Chicagos suvel palju festivale, kusjuures enamik neist on täiesti tasuta või vaid suhteliselt väikese tasu eest.

Kaks neist kestavad terve suve läbi, nii et suvekuudel Chicagos viibides on alati võimalus kuulata kontserte Grant pargi muusikafestivali ja Ravinia festivali raames. Mõlemal festivalil on suurem osa kontserte klassikalise muusika päralt. Ravinial ehk kuuleb ka midagi muud, sel aastal näiteks Gipsy Kings, Sheryl Crow & James Blunt, Backstreet Boys, Tony Bennett jpt. Kui Ravinia festival toimub kesklinnast kaugel ühes Chicago põhjapoolses eeslinnas, siis Grant pargi muusikafestival leiab aset ilusasti mugavalt keset Chicago kesklinna, nagu nimest järeldada võib, Grant pargis. Ja tore on see, et Grant pargis pole mingeid pileteid, igaüks võib vabalt kuulama tulla nii kaua kui vaid ruumi jätkub. Kui enam ei istumiseks ega ka astumiseks ruumi pole, nagu meiega juhtus eelmisel aastal ansambli Decemberists kontserdil, siis võib pargi mõnes kaugemas küljes kontserti kuulata. Ravinias on aga piletid, murul istumise pileti eest tuleb maksta olenevalt kontserdist 10-20 dollarit.

Veel kaks tuntumat Chicago festivali on augusti alguses toimuv muusikafestival Lollapalooza ja juuli alguses aset leidev toidufestival Taste of Chicago. Mõlemad neist toimuvad kesklinnas (sealsamas Grant pargis). Lollapaloozal käisime me sel aastal esimest (ja vist ka viimast) korda — kuulasime Radioheadi, The Raconteursi, Gogol Bordellot, Duffy’t ja Cat Powerit. Kontserdid on head, aga selle festivali negatiivsed küljed on: trügimine 75 000 pealises õlleklaasidega rahvamassis, tund aega sissepääsu järjekorras seismist (ainult selleks, et piletit näidata ja lasta oma kott läbi kontrollida) ja muidugi tappev kuumus. Sissepääs festivalile on piletiga. Täpsemalt, valida saab päevapileti ja festivalipassi (tagab sissepääsu kõigiks kolmeks päevaks) vahel, ning vähemalt päevapiletid tuleb varakult ära osta, sest tavaliselt need müüakse enne festivali algust läbi.

Taste on Chicago on vikipeedia andmetel maailma suurim toidufestival, sel aastal külastas seda rohkem kui 3.5 miljonit inimest (seda 10 päeva jooksul). See festival näeb välja umbes nagu Õllesummer Eestis selle kõige rahvarohkematel päevadel, ainult et õlle asemel on keskendutud toidule. Lisaks söögile on muidugi kontserdid ja muu meelelahutus. Piletit seal pole, maksad vaid selle toidu eest, mida ostad.

Tegelikult selliste igaaastaste festivalide nimekiri on siin tõesti pikk. Me ise oleme tahtnud minna aga seni pole jõudnud veel: juuni alguses toimuvale Chicago bluusifestivalile, augusti lõpu jazzifestivalile ja vabaõhu kinno (kõik need toimuvad kesklinnas Grant pargis ja ikka tasuta). Rohkem infot Chicago festivalide kohta leiab näiteks siit ja siit. Ja muuseas, neid tasuta festivale ei finantseerita siin maksudest, vaid need toimuvad sponsorite toel.

Radiohead at Lollapalooza 2008

Retseptisoovitus suveõhtuks: Chicago stiilis hot dog

Olime kuulnud siin räägitavat Chicago stiilis hot dogist ja otsustasime lõpuks kindlaks teha milline see täpselt on. Selgus, et ei ole midagi nii, et lihtsalt sai, vorst ja ketsup. Vaid hot doge valmistatakse päris keerulistel viisidel ja iga piirkond on kuulus mingi oma retsepti poolest. Näiteks kohalik hot dog sisaldab üsna ootamatult palju taimetoitu ja seetõttu kutsutakse seda ka “aiast läbi käinud hot dogiks”.

Siin siis Chicago stiilis hot dogi retsept:

  • loomalihast hot dog,
  • mooniseemnetega saiake,
  • tomatilõigud,
  • sibul,
  • chillipiprad,
  • marineeritud kurk,
  • sinep,
  • green relish, mis on (marineeritud) kurgist valmistatud maitsestatud kaste.

Hot dogs

Viktoriiniküsimus

… kõlab järgmiselt. Mis on ühist Borodino lahingul ja USA iseseisvuspäeval?

USAs on selline huvitav traditsioon, et iseseisvuspäeva ilutulestiku saateks kõlab tavaliselt Tshaikovski avamäng “1812″. Kuidas selline traditsioon tekkis? Ehk miks mängitakse USA iseseisvuspäeval muusikapala, mis loodi Borodino lahingu auks? Ja mis sisaldab ka Prantsusmaa hümni ja Venemaa keisririigi hümni meloodiat?

Vastus on, et sel Tshaikovski avamängul ei olegi midagi ühist USA ajalooga. Seda kasutatakse tihti ka mujal ilutulestiku taustamuusikana, ta lihtsalt sobib selleks hästi. Esimest korda kõlas see USA iseseisvuspäeva tähistamisel 1935. aastal ja seda sama orkestri esituses nagu me seda sel aastalgi kuulsime — Chicago Grant pargi orkester. Aga populaarseks traditsiooniks muutus ta alles peale 1974. aastat kui tuntud orkester Boston Pops eesmärgiga suurendada oma kontserdi külastatust, mängis seda iseseisvuspäeva ilutulestiku taustaks koos tegelike kahuritega (nii nagu pala originaalis ette näeb).

Jõulutervitused


Ilusaid jõule!

soovivad Marit ja Toomas


Pilt: Jõulukuusk Daley platsil Chicagos

Chicagos on kaks aastaaega — talv ja tee-ehitus

Eile algas siinkandis ametlikult talv. Nimelt kohalik anekdoot räägib, et Chicagos on ainult kaks aastaaega — talv ja tee-ehitus. Ja 30. november tähistas siis tee-ehituse perioodi lõppu selleks aastaks. Meie jaoks on sellel konkreetne praktiline tähendus:

  1. Kell seitse hommikul ei alusta enam valjuhäälsed masinad meie maja ees kaevamistöid. Me oleme viimase 5 kuu jooksul täheldanud, et teetööde käigus pannakse siin asfalti ja võetakse see jälle üles ning kaevatakse ühte ja sama auku iga paari nädala tagant. Ja asfaldi üles võtmine on kahjuks hirmus lärmakas.
  2. Chicago kesklinna sõites ei ole enam vaja ennustada, et missugusel marsruudil võiksid Lilla ja Punane liin täna sõita. Me alguses arvasime, et rongiliiklust ei ole võimalik eriti ümber suunata. See oli ekslik arvamus. Kuna terve linn on üsna tihedalt rongirööpaid täis, siis võib üks ja seesama liin siin viia vastavalt remonditöödele hoopis teise kohta.

Veel üks huvitav fakt Chicago tänavate kohta: nimelt on Chicagos üks USA suurimaid tagahoovitänavate võrgustikke. Mida me mõtleme tagahoovitänavate all? Tavalise tänavaga paraleelselt jooksevad veel kaks üsna kitsast, aga samas suurte prügiautode poolt läbitavat tänavat. Nende tagahoovitänavate ääres asuvad prügikastid ja tihti sõidavad majaelanikud ise ka nende kaudu garaazi sisse. Inglise keeles kutsutakse neid back alleys. Kas sellele on paremat vastet kui tagahoovitänav?

Igatahes nüüd on linn asunud neid tagahoovitänavaid keskkonnasõbralikul viisil renoveerima: need kaetakse vett läbilaskva teekattematerjaliga (inglise keeles permeable paving). Täpsemalt tegemist on asfaldiga, mis laseb endast läbi vihmavee, takistades seeläbi saastatud vee jõudmist otse veekogudesse. Pikemalt võib selle rohelise algatuse kohta lugeda New York Timesi artiklist.