Häid pühi!
soovivad Marit ja Toomas
Marit ja Toomas Hinnosaar
Ja seda sõna otseses mõttes. Võitjatele konkurentsi me küll ei pakkunud, võitis Abdelaziz Atmani ajaga 1:06:03. Jooksjaid jõudis finishisse kokku üle 11000. Ja nagu foto illustreerib, medal anti igale lõpetajale.
Chicago poolmaraton toimub Michigani järve kaldal. Suur osa rajast on kaldaäärsel kiirteel, mis jooksu ajaks on autodele suletud. Rada on täiesti tasane. Sisuliselt nagu jookseks Pirital. Start ja finish on mõlemad kesklinnast lõunas, nii et esimese poole jooksust saab nautida suurepärast linnapanoraami (kui nautimiseks jõudu jätkub).
Loe edasi ... »
Chicago Eesti maja: “… on väike osa Eestist mis asub Des Plaines’i jõe kaldal Ameerika südames Ida ja Lääneranniku vahel.” Meie arvates on see täiesti tabav kirjeldus. Sel aastal tähistasime Chicago Eesti majas koos umbes 250 kaasmaalasega jaanipäeva ja tundsime nagu oleks üheks õhtuks kodumaale sattunud. Rahvamuusika, rahvatants, šaslõkk, suitsuvorstileib, kohupiimakook, Eesti õlu, Kukerpillide repertuaari valdav ansambel, lõke ja loomulikult eestikeelne suhtlus — täiesti ehtne Eesti jaanipäev. Isegi sääski oli eestimaiselt palju, mis oli meile paras üllatus, sest Chicagos pole me sääski praktiliselt märganud.
Loe edasi ... »
Lihtsalt mõned mõtted viimase aja vestlustest…
Kui me kolisime Evanstonist (mis on Chicago eeslinn) Chicago kesklinna, siis see oli peaaegu nagu koliks maalt linna. Evanston on üsna vaikne vägagi Tartut meenutav üliõpilaslinn. Päeval on seal kena rahulik, õhtul kell üheksa panevad paljud kohad uksed kinni, öösel näeb rohkem inimesi ülikooli raamatukogus kui linna peatänaval ja politseiauto südaööl mõnda inimest nähes peab kinni, et kontrollida ega tol abi pole vaja. Sellega võrreldes Chicago kesklinn on päeval paksult rahvast täis ja elu käib vähemalt hiliste õhtutundideni. Aga siis ajasime me juttu oma New Yorgist pärit naabriga, kes kurdab, et siin Chicagos sureb linn ööseks välja, New Yorgis käis elu 24 tundi. No vot siis.
Nõukogude ajal olid põhjaeestlased kõik teadupärast Soome televisiooni vaatamas. Aga tuleb välja, et leidus riike, kus salaja püüti Nõukogude Liidust tulnud telesignaali. Nimelt see jõudis Iraani piiriäärsetesse linnadesse. Ja miks nad tahtsid vaadata Nõukogude Liidu televisiooni? Eks ikka peamiselt sellepärast, et kui Iraani televisioonis olid kõik naisterahvad kombe kohaselt kaetud, siis Venemaal teatavasti mitte.
Ja me ei ole ikka aru saanud, mida täpselt meie Iraanist ja Iisraelist pärit koolikaaslased tohivad süüa. Esimene asi mida kõik teavad on see, et sealiha ei ole kosher ega halal. Ja lisaks muidugi ka see, et islami õpetuse kohaselt ei ole alkohol lubatud. Aga ülejäänud asjade kohta on reeglid detailides väga keerulised. Tegelikult ongi nii, et ega nad ise ka seda kõike peast ei tea, vaid ebatavalisemate roogade kohta peavad kõigepealt internetist järgi vaatama. Kusjuures keeruliseks muudab olukorra see, et pidavat olema täiesti ebaviisakas isegi siin USAs restoranis küsida, et kas toit on valmistatud nende reeglite kohaselt.
Möödunud esmaspäeval otsustas USA ülemkohus, et Chicago seadus, mille kohaselt käsirelvad (st püstolid ja revolvrid, ingl keeles handgun) on Chicagos keelatud, on põhiseadusega vastuolus.
Üldiselt on USAs relvad Eestiga võrreldes tavalised ja on piirkondi, kus tulirelvadega inimesi on näha igal pool. Statistika aastast 1997, ütleb et umbes 25% täiskasvanutest omas vähemalt ühte relva ja 40% ameeriklastest elas leibkondades, kus on relv. Levinud relva omamise põhjus oli enesekaitse, vaid 11% leibkondadest käis jahil.
Loe edasi ... »
Jeff Ely avaldas hiljuti ühe anektoodi, mis on naljakas kõigile, kes on kursis Chicago ilmaga ja matemaatilise analüüsi alustega.
Küsimus: Kas Chicagos oli kevad?
Vastus: Jah.
Loe edasi ... »
6. märtsist 2. aprillini on Chicagos 12. Euroopa Liidu filmifestival. Seal on filme igast EL liikmesriigist ja Eesti on esindatud kahe filmiga: Taarka ja Mina olin siin. Täpsemalt võib lugeda siit. Meie igatahes plaanime vaatama minna.
Loe edasi ... »
Et me Chicago stiilis hot dogist juba kirjutasime, siis nüüd jätkame kohaliku köögi tutvustamist Chicago stiilis pitsaga. Kui räägitakse Chicago stiilis pitsast, siis tavaliselt mõeldakse Chicago sügava vormiga pitsat, inglise keeles deep dish pizza. See retsept loodi aastal 1943 Chicago restoranis nimega Pizzeria Uno ja siiani vaieldakse, kas retsepti autoriks oli restorani üks omanikest või hoopis peakokk. Sisuliselt on see pitsa üks paks pitsa, nii umbes 3-5 cm paksune.
Loe edasi ... »
Viimased kommentaarid