Marit ja Toomas Hinnosaar
Jeff Ely avaldas hiljuti ühe anektoodi, mis on naljakas kõigile, kes on kursis Chicago ilmaga ja matemaatilise analüüsi alustega.
Küsimus: Kas Chicagos oli kevad?
Vastus: Jah.
Tõestus: Veebruaris oli siin ligi -20 kraadi, mis on selgelt talv. Praegu on +30 kraadi ehk suvi. Seega pidi pidevuse alusel praeguse ja veebruari vahele jääma kevad. Nagu Jeff mainib, on see ainult eksisteerimise tõestus ja ei võimalda kirjeldada kevade toimumise aega. Ka meie jaoks läks ta kuidagi väga kiirelt mööda.
Suvel on Chicagos palav — ikka üsna tavaline on 30 kraadi varjus. Mistõttu, me eelistame sel ajal, mil päike kõrgel taevas, mitte oma nina õue pista. See aga ei takista sugugi nautimast Chicago suurepäraseid suviseid kultuurivõimalusi. Nimelt on Chicagos suvel palju festivale, kusjuures enamik neist on täiesti tasuta või vaid suhteliselt väikese tasu eest.
Kaks neist kestavad terve suve läbi, nii et suvekuudel Chicagos viibides on alati võimalus kuulata kontserte Grant pargi muusikafestivali ja Ravinia festivali raames. Mõlemal festivalil on suurem osa kontserte klassikalise muusika päralt. Ravinial ehk kuuleb ka midagi muud, sel aastal näiteks Gipsy Kings, Sheryl Crow & James Blunt, Backstreet Boys, Tony Bennett jpt. Kui Ravinia festival toimub kesklinnast kaugel ühes Chicago põhjapoolses eeslinnas, siis Grant pargi muusikafestival leiab aset ilusasti mugavalt keset Chicago kesklinna, nagu nimest järeldada võib, Grant pargis. Ja tore on see, et Grant pargis pole mingeid pileteid, igaüks võib vabalt kuulama tulla nii kaua kui vaid ruumi jätkub. Kui enam ei istumiseks ega ka astumiseks ruumi pole, nagu meiega juhtus eelmisel aastal ansambli Decemberists kontserdil, siis võib pargi mõnes kaugemas küljes kontserti kuulata. Ravinias on aga piletid, murul istumise pileti eest tuleb maksta olenevalt kontserdist 10-20 dollarit.
Veel kaks tuntumat Chicago festivali on augusti alguses toimuv muusikafestival Lollapalooza ja juuli alguses aset leidev toidufestival Taste of Chicago. Mõlemad neist toimuvad kesklinnas (sealsamas Grant pargis). Lollapaloozal käisime me sel aastal esimest (ja vist ka viimast) korda — kuulasime Radioheadi, The Raconteursi, Gogol Bordellot, Duffy’t ja Cat Powerit. Kontserdid on head, aga selle festivali negatiivsed küljed on: trügimine 75 000 pealises õlleklaasidega rahvamassis, tund aega sissepääsu järjekorras seismist (ainult selleks, et piletit näidata ja lasta oma kott läbi kontrollida) ja muidugi tappev kuumus. Sissepääs festivalile on piletiga. Täpsemalt, valida saab päevapileti ja festivalipassi (tagab sissepääsu kõigiks kolmeks päevaks) vahel, ning vähemalt päevapiletid tuleb varakult ära osta, sest tavaliselt need müüakse enne festivali algust läbi.
Taste on Chicago on vikipeedia andmetel maailma suurim toidufestival, sel aastal külastas seda rohkem kui 3.5 miljonit inimest (seda 10 päeva jooksul). See festival näeb välja umbes nagu Õllesummer Eestis selle kõige rahvarohkematel päevadel, ainult et õlle asemel on keskendutud toidule. Lisaks söögile on muidugi kontserdid ja muu meelelahutus. Piletit seal pole, maksad vaid selle toidu eest, mida ostad.
Tegelikult selliste igaaastaste festivalide nimekiri on siin tõesti pikk. Me ise oleme tahtnud minna aga seni pole jõudnud veel: juuni alguses toimuvale Chicago bluusifestivalile, augusti lõpu jazzifestivalile ja vabaõhu kinno (kõik need toimuvad kesklinnas Grant pargis ja ikka tasuta). Rohkem infot Chicago festivalide kohta leiab näiteks siit ja siit. Ja muuseas, neid tasuta festivale ei finantseerita siin maksudest, vaid need toimuvad sponsorite toel.
Sügisel siin ringi kõndides ei saa tähele panemata jätta, et puud ja põõsad on väga värvikirevad. Tundub, et palju kirevamad kui Eestis. Täpsemalt nad tunduvad olevat punasemad. Eestis lähevad puud pigem kollaseks. (Seda erinevust on juba enne meid märgatud, vt siin.)
Kas see erinevus üldse eksisteerib või me kujutame seda ette? Ja kui ta on olemas, siis millest see tuleb? Askeldaja New Yorgis pani tähele, et siinse laugjama maastiku tõttu paistavad värvilised lehed rohkem välja ja siin on rohkem vahtraid, mis võrreldes teiste puudega Eestis kipuvad rohkem värviliseks minema. See tundub õige.
Ja ka muud puud ja põõsad näivad Eestiga võrreldes punasemad. Võib-olla siin lihtsalt istutataksegi selliseid liike, mis lähevad sügisel rohkem punaseks? Veel üks hüpotees, siin on rohkem päikesevalgust (kuna me oleme madalamal laiuskraadil), kas see võiks olla põhjuseks?
Kel huvi, see võib lehtede punaseks mineku kohta pikemalt lugeda siit.
Täna toimus Chicago maraton ja väljas oli (7. oktoobril) 31 kraadi Celsiuse järgi. Maratoni võitis Keeniast pärit Patrick Ivuti väga napilt (fotofinish) 2003. ja 2005. aasta maailmameistri marokolase Jaouad Gharibi ees.
Seekordne maraton oli erakordselt sooja ilmaga. Mis viis selleni, et 3 ja pool tundi peale maratoni algust see ametlikult katkestati — lihtsalt toodi jooksjad bussidega rajalt ära. Umbes 4000 inimest olid selleks ajaks juba finisheerinud (võiduaeg oli 2.11), aga 21000 oli veel rajal. Kokku oli maratonile registreerinud 45000 osalejat (mis on korraldajate poolt kehtestatud maksimumpiir), aga ligi 10000 jättis starti tulemata (ilmselt seotud ilmaennustusega). Üks jooksja kukkus rajal kokku ja suri ja umbes 300 viidi kuumakahjustustega haiglasse.
Erinevalt New Yorgist (vt pilte siit ja siit) on Chicagos ilus kevad. Olgugi, et tuul on aeg-ajalt külmavõitu, on siin juba mitu nädalat plusskraadid, kõikumas küll üsna suures vahemikus, umbkaudu 2-20°C. Kiirelt toimuvad ilmamuutused on siin üldse üsna tavalised. Igatahes kui selleks, et teada, mida tuleb välja minnes selga panna, piisas Eestis harilikult kalendrisse vaatamisest (“ahhaa, praegu on märts, järelikult…”), siis siin tuleb ikka ilmateadet jälgida.
Vihjeks Chicago ilma huvilistele ja neile, kes plaanivad kusagile reisima minna — ilma Chicagos ja ka peaaegu igas teises maailma punktis saab jälgida näiteks www.accuweather.com või www.weather.com abil. Lisaks tasub Ameerikas olles vähemalt mõned punktid Fahrenheiti skaalal selgeks teha (nt 0°C = 32°F; 10°C = 50°F; 20°C = 68°F; 30°C = 86°F jne), sest siin näitavad kõik termomeetrid just seda numbrit.
Evanstoni ilma reaalajas näitab alljärgnev vidin.
Eilsel küünlapäeval, mis USAs on Groundhog Day, ennustas metsümiseja Phil varast kevadet. Lugu on siis selline, et kui metsümiseja tuleb välja ja ei näe oma varju (sest ilm on pilvine), siis tuleb kevad varsti. Kui ta peaks aga oma varju nägema (ilm on päikesepaisteline), siis ta läheb tagasi ja tuleb veel kuus nädalat talve. Vist tuntuim ilmaennustav metsümiseja on Punxsutawney Phil Pennsylvanias (kellest on ka inspireeritud film Groundhog Day) ja nagu öeldud, tema sel aastal oma varju ei näinud.
Aga see varajane kevad, ei tundu siinkandis veel saabuma hakkavat, sest postkasti tuli teade, et kui ilmaennustus on õige, siis sõidab esmaspäeval ülikoolilinnakus Külmanäpistuse buss, sest ennustatakse, et (päeva kõrgeim) temperatuur langeb alla 10 kraadi (mis on umbes -12 C).
… ja maa sai täis lumememmesid. Nagu alljärgnevatelt piltidelt näha, sadas täna hommikuks Chicagos maha paks lumekord. Asja juures on iseäralik see, et veel üleeile oli siin 16 kraadi sooja (Celsiuse järgi).
RSS
Viimased kommentaarid