Tag Archive for 'blogid'

Reklaampostitus: raamatud Petrone Printist

Meile meeldivad ettevõtlikud inimesed ja nende hulgas veel need kel pealehakkamist oma ettevõte luua. Teiseks meile meeldivad inimesed, kes oma tegemisi sünnikohaks sattunud geograafilise asukohaga ei piira ja maailmas ringi reisivad. Ja kolmandaks on internetiturundus iseenesest põnev teema. Nii me saime juba kolm põhjust miks osaleda kirjastuse Petrone Print uute raamatute reklaamikampaanias.

Nimelt, Petrone Print on paar aastat vana kirjastus, mis muuhulgas annab välja reisiraamatute sarja “Minu …” ja punktide asemele pane mingi riigi või linna nimi. Eelmisteks jõuludeks saime kingiks sealt Minu Argentiina, kus Liis Kängsepp kirjutab oma kogemustest töötades vabatahtlikuna Buenos Airese getos. Nüüd on kirjastusel välja tulnud neli uut raamatut.

Kõigepealt Berit Renseri ja Terje Toomistu reisiromaan “Seitse maailma”. Muuseas, kel seiklusrikaste/hullumeelsete reisikogemuste vastu huvi, siis raamatu autorid kajastavad neid reaalajas Avantüristide blogis. Raamatu treilerit võib vaadata siin.

Ka järgmised kaks autorit on blogijad. Ja kui üks raamatu huvitavuse test võiks olla, et kas autori blogi tundub põnev lugeda, siis selle testi need kaks raamatut igatahes läbivad. Justin Petrone on USAst pärit inimene, kelle praeguseks elukohaks on Tartu. Siit siis raamat “Minu Eesti”. Raamatu katkendeid võib lugeda siin ja raamatut tutvustav intervjuu KUKU-raadios on siin. Jyväskylä ülikooli meediaprofessor Kaja Tampere kirjutab tavaliselt blogis Karuema Päevaraamat ja nüüd on ta oma Soome kogemused kogunud kaante vahele. Tema intervjuud KUKU-raadios, kus ta räägib raamatust “Minu Soome”, saab kuulata siin ja katkendeid raamatust saab lugeda siin.

Neljas raamat on Airi Ilisson-Cruz “Minu Austraalia”. Kel huvi, see võib vaadata videot selle raamatu esitluspeost siin.

Kõiki neid raamatuid saab osta muuhulgas ka Petrone Print netipoest.

Lõpetuseks, veel üks põhjus miks me otsustasime Petrone Print kampaanias osaleda on muidugi see, et me tahame Meie sarjast uut raamatut lugeda. Nimelt, kirjastus annab kampaanias osalejatele tasuta raamatu.

Petrone Print reklaamikampaania reeglid:

  • Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
  • Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
  • Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
  • Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
  • Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Auhinnaraamatute nimekiri:

Kolm aastat Chicago Sõnumeid

Täpselt kolm aastat tagasi andsime siin teada oma uuest elukohast. See tähendab, et on aeg tähistada meie siinseid muljeid ja tegemisi kajastava blogi kolmandat sünnipäeva. Illustratsiooniks lisame fotomeenutuse.
3 years in Chicago

Hulk huvitavaid linke

Mõned huvitavad lingid viimasest kuust:

  • Kelloggi ärikool on ühele lehele kokku kogunud oma professorite blogid: Kellogg Faculty Blogs.
  • Helen veedab suve lugedes Hiinas kolme kursust ja reklaamib, et ülikool otsib õppejõude: Guangdong’i Rahvusvaheliste Õpingute Ülikooli töökuulutus
  • Kui õppejõu amet ei paku huvi, siis kuidas oleks Orlando (Florida) reklaamiagendi tööga? Töö seisneb turismiobjektide külastamises ja oma kogemuste kajastamises blogi, twitteri, facebooki jms vahendusel: konkursi kuulutus on siin.

  • Skype’i pakub välja stipendiumi andekale reaalainete magistrandile.

    Ka sellel aastal paneb Skype välja 100000 krooni suuruse magistristipendiumi kas reaalainete (soovitavalt IKT erialad) või interdistsiplinaarselt õppimiseks. Stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel, kui juhtimiskogemuste jagamise seminaril Black Box Open Mind, mille peaesinejad olid Skype’i kaasasutaja Niklas Zennström ja üks investoreid Steve Jürvetson, koguti osalejate vabatahtlikest annetustest loodava stipendiumi tarbeks üle 60 tuhande krooni; täiendava raha eraldas Skype.

  • Üks uus majandusteaduse ajakirjade pingerida, autorid nimetavad seda Ambitsioonika majandusteadlase pingereaks: artikkel on siin (pdf).
  • Mismoodi näeb välja selles nimekirjas 21. kohal asuva ajakirja peakontor. Vt alltoodud illustratsiooni — täiesti mittetseremoniaalne.

Games and Economic Behavior

Teaduse populariseerimise probleem

Skeptik.ee lehel käib diskussioon aju ja teadvusega seotud müütidest (kui teema pakub huvi siis loe Jaan Aru vastuseid ja Teadvuse blogi). See diskussioon illustreerib ühte probleemi teaduse populariseerimisel.

Teadustulemuste selgitamine laiale üldsusele on keeruline tegevus. Selleks, et ilma erialase ettevalmistuseta inimesed kuulaksid ja aru saaksid, peab rääkima lihtsalt ja huvitavalt. Soovitavalt vältima numbreid, viiteid ja kreeka tähti. Eriti hea, kui saaks lisada pilte väikestest karvastest loomadest või rääkida juurde lugejale isiklikult korda mineva loo.

Probleem on aga selles, et kui teadustulemused taandada lihtsaks ja selgeks jutuks, siis täpselt sama on võimalik teha ka pseudoteadustega. Väga tihti seda tehaksegi. Nii on valdkonnaga mitte kursis olles väga raske neid kahte eristada. Isegi kui lisada teksti erialaseid mõisteid ja viiteid raamatutele on pseudoteadlastel üsna lihtne seda sama teha. Mänguteoreetilises mõttes on tegemist “odava jutuga” (cheap talk) — arvestades seda, et tõe edastamine “maksab sama palju” kui sarnaselt kõlava jama ajamine pole selle jutu põhjal võimalik neid kahte eristada.

Mis oleks lahendus? Kulukas jutt ehk signaliseerimine — teadustulemusi tutvustades peab tekstile lisama midagi, mida pseudoteadusel on väga raske teha. Näiteks võiks skeptik.ee (ja miks mitte ka ajalehed) postituste lõppu lisada konkreetsed viited teadustöödele, olgu nendeks siis randomiseeritud eksperimendid, formaalsed tõestused või muu vastavas valdkonnas piisavaks tõenduseks loetav argument. Nii oleks lugejatel soovi korral suhteliselt lihtne väiteid kontrollida. Tänu sellele võiks keskmine lugeja neid viiteid vabalt ignoreerida, teades et kui tegemist on jamaga, siis keegi ikka märkab ja juhib sellele tähelepanu.

Muuseas, ka pseudoteaduste eksisteerimiseks saab tuua sama põhjuse kui vandenõuteooriate ja spämmi puhul.

Conversation; Here and Now

Twitterist ja Ashton Kutcheri mehhanismist majandusteadlaste pilgu läbi

Filmistaarid suudavad kõike. Kui tarvis, siis kehastuda Nobeli laureaadiks, kui tarvis siis idioodiks. Ja kui tarvis, panna Twitteris oma igapäevase tegevuse vastu huvi tundma rohkem kui miljon inimest. Tuleb välja aga, et üks valdkond, milles Ashton Kutcher eriti tugev pole on mehhanismidisain.

Lühidalt võttis ta eesmärgiks saada endale Twitterisse rohkem kui miljon lugejat ja seda kiiremini kui CNN. Et lugejaid motiveerida, pakkus ta miljonendale registreerijale suurepärase auhinna. Probleem on aga selles, et see mehhanism töötab täpselt vastupidiselt soovitule — vähendab lugejate liitumise kiirust. Oletame, et praegu on registreerunuid 900000 ja me mõtleme, kas liituda täna, homme või võib-olla üldse mitte. Sellises olukorras on optimaalne oodata niikaua kuni täpselt 999999 inimest on registeerunud ja siis registreeruda. Kui aga kõik ootavad, siis number ei suurene ja keegi ei saa auhinda. Ja tasub veel tähele panna, et mida suurem ja ihaldusväärsem on auhind, seda suurem on motiiv registreerumisega viimase hetkeni oodata.

Jeff Ely pakub Cheap Talkis välja majandusteoreetiliselt oluliselt parema mehhanismi, millega ta saavutas selle, et kahe päeva jooksul liitus tema Twitteri uuendustega üle 150 tudengi ja temal kulus sellele täpselt üks dollar.

A better mechanism is the following. Set a deadline, say midnight. If at midnight there are fewer than 1,000,000 followers then each of the existing followers wins a prize and the prize that the nth follower wins is decreasing in n. Thus, the 1st follower gets a larger prize than the 2nd which is larger than the 3rd, etc. On the other hand, if before midnight the number of followers reaches 1,000,000, then give only the 1,000,000th follower a prize. And it can be a very small prize.

In this mechanism, there is no incentive to wait to sign up and as a result the goal is guaranteed to be reached and the beautiful twist is that the only prize given out is the small prize to the 1,000,00th.

Tuleb öelda, et Cheap Talk on ka muudel teemadel väga põnev lugemisvara, nii majandusteadusest huvitatutele kui ka neile, kellele meeldib igapäevastele uudistele ja küsimustele natuke teise nurga alt läheneda. Blogi autoriteks on kaks Northwesterni majandusprofessorit: Jeff Ely majandusteaduskonnast ja Sandeep Baliga Kelloggist.

Mida tähendab Cheap Talk ehk eesti keeles “odav jutt”? See on jutt, millega ei kaasne vastutust ega mingeid muid kulusid. Toome ühe näite. Oletame näiteks, et üks ülalmainitud blogi autoritest oleks meie õppejõud, meist ühe juhendaja ja oletame, et ülalmainitud postitus viitaks ühele meist. Sel juhul võiks meie kiitus selle blogi aadressil olla odav jutt, sest kiitmine pole meile kulukas, aga võib positiivselt mõjutada tulevikuperspektiive. See aga tähendaks, et meie juttu ei tasuks otse tõe pähe võtta ja tuleks ise lugeda ja otsustada millega on tegemist.

twitter_logo

Sendioksjonid

Paistab, et Eestis palju kõmu tekitanud sendioksjonid on lõpuks leidnud kajastust ka suure loetavusega majandusblogides. Neist ja konkreetsemalt mitmes riigis tegutsevast Swoopo-st kirjutavad nii Freakonomics kui ka Marginal Revolution. Majandusteadlaste jaoks seostub see oksjoniformaat esimesena kõik-maksavad oksjoniga, mille klassikaline näide dollarioksjon kõlab nii nimelt kui ka sisult üsna sendioksjoni sarnaselt (teine klassikaline näide võidurelvastumine).

Aga tegelikult ei ole sendioksjon klassikaline kõik-maksavad oksjon ega ka erijuht mingist muust klassikalisest oskjonist, nii et ka majandusteadlased ei tea täpselt selle oksjoni omadusi. Selge tundub olevat see, et sendioksjonite kasumlikkus on tingitud osalejate valearvestustest või hasardist ja keegi ei tea täpselt kuidas seda seadusandlikult peaks käsitlema. Üks, milles kõik paistavad ühel nõul olevat on see, et tegemist on õela äriplaaniga. Jeff Atwoodi järeldus

In short, swoopo is about as close to pure, distilled evil in a business plan as I’ve ever seen.

Omalt poolt lisame, et teoorias on sendioksjon lihtsalt üks keeruline oksjon, mitte hasartmäng ega püramiidiskeem. Selle oksjoniga ei ole müüjal võimalik teenida rohkem kui tavalise oksjoniga (näiteks nn inglise oksjoniga, kus avalikult pakutakse kuni keegi ei taha enam üle pakkuda) või kauplusega (kus kaupu müüakse fikseeritud hinnaga). Seda eeldusel, et kõik oksjonil osalejad saavad struktuurist ühtmoodi aru ja käituvad ratsionaalselt ning oksjonil osalemisel puudub meelelahutuslik väärtus. Praktikas ei ole see muidugi tõsi ja vähemalt esialgu leidub inimesi, kes ei kasuta mõistlikku strateegiat. Eks see ole ka arusaadav, tavaliselt niisugustes oksjonites (nt klassikalisel dollarioksjonil) on optimaalne strateegia segastrateegia ehk siis osaleja peaks alternatiivide vahel valima juhuslikult, kasutades spetsiifilisi tõenäosuseid. See tähendab, et optimaalne strateegia on tavaliselt väga keeruline ja seda on praktikas raske rakendada.

Selgituseks, et hasartmäng pole sendioksjon sellepärast, et oksjonil puudub juhuslikkus, st tulemus sõltub ainult osalejate otsustest. See ei tähenda, et mõni osaleja ei võiks kasutada strateegiat, kus otsus sõltub mündiviskest. See ei muudaks oksjoni tulemust ikkagi juhuslikuks sellises mõttes nagu seda on hasartmängu tulemus. St oksjonil, kui kõik on oma otsused teinud, siis ei ole võitja valikus midagi juhuslikku. Püramiidiskeem ei ole see definitsiooni kohaselt samuti mitte. Püramiidiskeemis iga osaleja tulu suureneb uute osalejate liitumisel skeemiga — uute osalejate lisandumise ootus motiveeribki inimesi osalema. Oksjonil aga vastupidi, uute ostjate lisandumine ei suurenda teiste ostjate oodatavat tulu. Püramiidiskeem ei ole see ka müüja jaoks, müüja jaoks on see lihtsalt üks tavaline keeruline oksjon, kus nagu peaaegu alati oksjoni korral on oodatav tulu kasvav funktsioon osalejate arvust. Aga tuleb nõustuda, et see oksjon tõepoolest sarnaneb nende mõlemaga.

Lõppkokkuvõttes jääb küsimus, et mida nüüd selle oksjoniga tegema peaks? Kas riik peaks inimesi kaitsma nende rumaluse eest? Ja kui, siis kuidas? Kas selle oksjoni ärakeelamise teel või hoopis matemaatika õpetamise teel?

Swoopo ekraanipilt

Automaatne tõlge inglise keelde otse Google Readeris

Google’i tõlkija on praktiline teenus ja me ootame pikisilmi millal sinna lõpuks ka eesti keelde ja eesti keelest tõlkimise võimalus lisandub. Meie naabrite keeled (soome, läti, leedu ja loomulikult vene keel) on seal kõik olemas, aga eesti keelt siiani veel ei ole. Huvitav, kas varsti on lootust? Vähemalt saab selle abil praegu umbes 30 erinevas keeles teksti ja veebilehti näiteks inglise keelde tõlkida.

Lisaks sellele, hiljuti seoti Google’i tõlkja Google Readeriga. Kes ei ole kursis, siis Google Reader on RSS lugeja, mille abil on mugav lugeda uudiseid ja blogisid. Pooled meist kasutavad seda RSS lugejat, blogide ja uute teadusartiklite jälgimiseks, ja on sellega igati rahul.

Nii et nüüd saab võõrkeelseid blogipostitusi/uudiseid Google Readeris automaatselt endale sobivas keeles lugeda. Kui eesti keel ka ükskord seal kättesaadavaks muutub, siis see võimaldab eesti keeles näiteks hispaaniakeelseid uudiseid lugeda. Eesti keele lisandumine peaks olema tore uudis just paljude blogijate jaoks, kes praegu vaheldumisi inglise ja eesti keeles kirjutavad, et oma mõtteid eri keeltes lugejatele jälgitavaks teha.

Esimest korda Nobeli majanduspreemia blogijale

Selle aasta Nobeli majanduspreemia anti Paul Krugmanile. Muuhulgas on see tähendusrikas selle poolest, et esimest korda selle preemia ajaloos on saaja blogija. Ja nii juhtus see, et tund pärast auhinna ametlikku teadet, ilmus laureaadi blogisse lühike sissekanne, mis eesti keeles (meie vabas tõlkes) kõlab nii:

Täna hommikul juhtus naljakas asi…


Ja “naljakas asi” oli tehtud lingiks Nobeli preemia lehele. Vaadake ise.

Kes soovib lühidalt teada, mille eest preemia anti, siis võib lugeda näiteks siit (pdf) või siit.

Teine aasta täis

Täpselt kaks aastat tagasi postitasime siia teate oma uuest elukohast ja aasta tagasi teate täitunud aastast. See tähendab, et nüüd on aeg teatada teise aasta täitumisest.

Enimkasutatud sõnad meie viimase aasta postitustes (ignoreerides side- ja muidu igavaid sõnu).

Pildil on enimkasutatud sõnad meie viimase aasta postitustes (ignoreerides side- ja muidu igavaid sõnu).

Aasta täis

Aasta tagasi kirjutasime siia esimese postituse. See on vist õige hetk teha kokkuvõte teemadest, millest me veel kirjutanud oleme.

Tag Cloud