Tundub, et taas kord on päevakorrale kerkinud autoriõiguste teema. See paistab olevat teema, mis kerkib iga paari aasta tagant esile ja mille osas on levinud palju väärarvamusi. Püüame järgnevalt neist mõne kummutada ja anda paar praktilist soovitust, mis võiks aidata blogijaid seaduse ja eetikaga kooskõlla jääma.
Väga lihtsustatult ja lühidalt ütleb autoriõiguse seadus, et igasuguse intellektuaalse loomingu tulemuse (sh näiteks blogipostituste, videode, fotode jms) õigused kuuluvad automaatselt teose autorile. Ta ei pea selleks mitte midagi tegema ja see ei sõltu sellest, kas teos on avalikkusele kättesaadav, teose esitamise eesmärgist, väärtusest ega vormist. Autoriõiguse kehtivus lõpeb 70 aastat pärast autori surma. Kõik õigused jäävad autorile alles muuhulgas ka näiteks siis, kui ta riputab oma postitused või fotod internetti varjunime all üles.
Seaduses on mõned erandid, mille korral tohib luba küsimata ja tasu maksmata teost kasutada. Lubatud on vaba kasutamine (fair use) teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel, aga seda ainult konkreetsel eesmärgil, motiveeritud mahus ja korrektselt viidatuna (autoriõiguse seaduse paragrahv 19). See tähendab, et raamatuarvustusse võib raamatust lõike kopeerida ja fotograafiakonspekti võib lisada fotode näidiseid. Aga see seaduselõik ei luba kindlasti raamatuid või artikleid täismahus tsiteerida ega postitusse vabalt fotosid lisada. Ja nagu öeldud, ka sellisel viisil teost kasutades peab lisama viite teose autori nimele, teose originaalpealkirjale ja avaldamisallikale. Lisaks sellele on seaduses nimetatud asjad, mida ei loeta teoseks ja mille autoritel ei teki autoriõigust, sealhulgas näiteks päevauudised, faktid, mõisted ja seadused.
Samas on ka palju selliseid teoseid, mille autor on osadest oma õigustest loobunud. Täpsemalt, autor võib soovi korral loobuda oma varalistest õigustes teosele ja tavaliselt tehakse seda lisades oma tööle Creative Commons litsents. Creative Commons litsentsid võimaldavad autoril määrata, kes ja kuidas võib seda teost kasutada või täiendada. Näiteks internetis on hulganisti fotosid, mille juures on litsents, mis lubab kasutada fotot mitteärilistel eesmärkidel ja lisades viite autorile.
Nagu lubatud praktilised järeldused blogijatele
- Postitusse teistest allikatest teksti või fotosid lisades viita alati allikale.
- Teiste postitusi või artikleid ära täismahus tsiteeri. Kui seda on postituse sisu või tooni illustreerimiseks tarvis, tsiteeri mõnda lauset või lõiku ja suuna lugejad originaalallikale.
- Ära kasuta fotosid, mille puhul pole absoluutselt kindel, et autor on sellega nõus, ükskõik kust ja kuidas need saadud on või mis seal peal on.
- Järeldus eelmisest punktist: otsi Creative Commons litsentsiga fotosid (või tekste). Näiteks kui on vaja Chow-Chow kutsika pilti, nagu selle postituse puhul, siis otsi Flickrist või mujalt fotosid, mille autor on lubanud neid selleks otstarbeks kasutada.
- Ja lõpetuseks, miks mitte lubada ka oma teoseid teistel kasutada. Selleks on kõige lihtsam lisada oma blogile ja fotodele Creative Commonsi litsents, mis on paremates blogimootorites ja fotoalbumites väga lihtsaks tehtud.
Meet Ranma Chow Chow by Weird Eye
Üks kommentaar veel. Üsna sageli tekib järjest uutel inimestel küsimusi selle kohta, miks autoriõiguse seadus on just selline nagu ta on ja kas teistsugune ei oleks parem. Selle üle on igal pool pikalt vaieldud ja vaieldakse kindlasti ka tulevikus ja eks seadused ka ajas muutuvad. Aga praktiliste järelduste seisukohalt on see ebaoluline, sest fakt on see, et kehtiv seadus on selline.
RSS
Viimased kommentaarid