Tag Archive for 'ajakasutus'

Ära usalda majandusteadlast, kes ise oma muru niidab

Published on January 7, 2010 in Üliõpilaselu. 6 Comments Tags: , , , .

Wall Street Journal kirjutab, et majandusteadlased on sageli koonrid. Artiklist leiab selle kohta hulga lõbusaid näiteid alates John Maynard Keynesi nirudest õhtusöökidest kuni NU professori Robert Gordoni poeskäikudeni. Ja mitte ainult koonrid vaid lisaks ka laiemalt võttes külmalt kalkuleerivad. Olles aru saanud, et aeg on raha ja leidub inimesi, kelle töötund maksab vähem, siis kipuvad nad endale abi palkama. Näited sisaldavad, David Laibsonit, kes saadab palgalise autojuhi õele lennujaama järgi ja päris äärmusesse minnes, Ameerika Majandusteaduse Assotsiatsiooni presidenti Robert Halli, kes soovis lasta oma jõulukuuse ära ehtida.

Miks kipuvad majandusteadlased käituma kalkuleerivalt? Siin on vähemalt kaks selgitust. Esiteks selektsioon — majandust hakkavad õppima inimesed, keda huvitavad teemad nagu raha, ratsionaalne käitumine jms. Needsamad inimesed loevad oma raha ja käituvad läbimõeldumalt ka turgudel. Teiseks on majandusteadlased treenitud ratsionaalselt mõtlema ja otsima vastust küsimusele, mis juhtub kui inimesed käituvad omakasupüüdlikult. Nii et osaliselt saab selles omakasupüüdlikkuses süüdistada treeningut. Nagu Justin Wolfers Freakonomicsis kirjutab, kui majandusteadlane ise oma muru niidab, siis järelikult ta ei ole aru saanud suhtelise eelise teooriast.

Christmas Tree in Tallinn

Toitumine, ajakasutus ja kalorite avaldamine koos hindadega

Published on June 15, 2009 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , .

People are getting fat.

Niisuguse tähelepanekuga algab Chicago Ülikooli teadlaste Marianne Bertrandi ja Diane Schanzenbachi viimases AERis ilmunud artikkel Time Use and Food Consumption (vanem pdf). Nad alustavad tähelepanekuga, et ameeriklased kulutavad söömisele aina vähem aega (ja oluliselt vähem kui eurooplased), aga keskmine kaal suureneb.

Keskmine ameeriklane kulutab põhitegevusena söömisele ja joomisele päevas kokku 67 minutit, aga peaaegu sama palju aega kulutatakse päevas söömisele ja joomisele kõrvaltegevusena. Uurimaks selle nähtuse mõjusid viisid nad läbi ligi 1000 telefoniintervjuud. Nende uuringust selgus, et ainult 46% kaloritest omandatakse söömisel põhitegevusena, ülejäänu tuleb muude tegevuste kõrvalt süües või juues. Ootuspäraselt oli neist muudest tegevustest esikohal televiisorivaatamine, mille kõrvale umbes pooltel kordadel midagi süüakse või juuakse ja kui juba süüakse, siis omandatakse sellega keskmiselt ligi neljandik päevasest kaloritarbimisest. Teised tegevused, mille kõrvalt suhteliselt palju kaloreid omandatakse: kodused tööd, liiklemine, töötamine, sotsiaalne suhtlemine. Nad uurivad natuke ka seoseid aja, kehakaalu, kalorite hulga ja muude suuruste vahel ja järeldavad järgmist:

While this is a very coarse preliminary test that needs to be refined and extended to other time use categories, the patterns we observe are strongly consistent with the idea that secondary eating might be more “mindless” (or at least less related to how hungry or full one should feel because of prior eating) than primary eating.

Sellega seotud teemal oli Northwesternis hiljuti üks ettekanne, kus Alan Sorensen Stanfordist rääkis paberist “The Impact of Nutrition Disclosure Laws on Consumer Purchases” (kaasautorid Bryan Bollinger, Phillip Leslie). Seda paberit pole veel veebist saada, sest enne peavad nad tulemuste jagamiseks nõusoleku saama. Uurimus tugineb faktil, et New Yorkis ja veel mõnes osariigis tehti eelmisel aastal kohustuslikuks toidus sisalduvate kalorite näitamine kõrvuti hinnaga. Selle informatsiooni avaldamine voldikutes ja kodulehel oli ka varem kohustuslik, aga nüüd on inimesed ostu sooritamise hetkel sunnitud nägema kui ebatervislik on nende tellitav kohvijook, praad või küpsis. Mõned tähelepanekud ettekandest

  • Kohvijookide tarbimist kaloriinformatsioon eriti ei mõjuta. Kui ikka inimene on otsustanud osta suure mokka-latte karamelli ja šokolaadisiirupiga, siis ta selle ostab.
  • Küll aga mõjutab kaloriinformatsioon kohvijookide kõrvale tellitavat. Nähes, et kohvi juurde võetav küpsis sisaldab kolmandiku päevasest kalorivajadusest, siis otsustavad mõned seda mitte võtta.
  • Siiski on inimestel on hämmastav oskus sellist informatsiooni ignoreerida. Kui küsida inimestelt, kui palju nende toit kaloreid sisaldab, siis saab väga suures variatsioonis vastuseid isegi juhul kui nad on seda infot paar minutit tagasi näinud.

Giordano's pizza

Kuidas videomängud mõjutavad akadeemilisi tulemusi?

Published on January 30, 2009 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , .

Tegelikult uurimisküsimus oli hoopis see, et kuidas tudengi akadeemilised tulemused sõltuvad sellest palju ta õpib. Või on akadeemiline progress ülikoolis iga inimese jaoks juba ette määratud tema võimete poolt mis ülikooli astumise ajaks on välja kujunenud? Sellele küsimusele on keeruline vastust leida, sest üldjuhul see palju inimene õpib on tema enda valik. Kui me just ei arva, et inimesed teevad selle valiku täiesti juhuslikult, siis korrelatsioon õppimise ja hinnete vahel ei kajasta õppimise mõju hinnetele. Seetõttu peaksime me sellele küsimusele vastamiseks korraldama eksperimendi, kus jagame tudengid juhuslikult kahte gruppi ja sunnime ühes grupis olevaid tudengeid õppima rohkem kui teises. Nagu selliste eksperimentidega ikka, siis praktikas ei ole selle korraldamine võimalik ega eetiline.

Aga Ralph Stinebrickner ja Todd Stinebrickner leidsid selle küsimuse uurimiseks kavala instrumendi. Nimelt nad kogusid hea andmehulga ühe USA ülikooli bakalaureuseõppe tudengite kohta. See andmehulk sisaldas tudengi esimese semestri hindeid, ülikooli sisseastumistesti ACT tulemusi, detailseid andmeid ajakasutuse kohta esimesel semestril (sh õppimiseks kulutatud aja kohta ja ka õppimismeetodite kohta), muid andmeid tudengi kohta ning ka andmeid tema toakaaslase kohta, sh kas toakaaslane tõi endaga kaasa videomängu.

Õppimise mõju hinnetele võimaldas identifitseerida asjaolu, et selles ülikoolis jagatakse tudengid ühiselamutubadesse täiesti juhuslikult. Juhuslike arvude generaator enne õppeaasta algust sobitab (tudengite omadusi arvesse võtmata) esmakursuslased toakaaslastega kokku. Juhusliku tubadesse jaotamise tulemusena tekis olukord, kus kaks (jälgitavate karakteristikute kohaselt) ühesugust inimest sattusid üks kokku toakaaslasega kel oli videomäng ja teine sellisega kel ei olnud. Videomänguga toakaaslane ongi siis instrument mida kasutati identifitseerimaks õppimisele kulutatud aja mõju hinnetele.

Need andmed näitavad, et sattumine kokku videomänguga toakaaslasega vähendab oluliselt õppimiseks kulutatud aega ja alandab oluliselt esimese semestri hindeid. Kasutades videomänguga toakaaslast instrumenteerimaks õppimisele kulutatud aega on tulemus järgmine. Üks tund iga päev rohkem kulutada õppimisele tõstab esimese semestri keskmist hinnet sama palju kui 1,4 standardhälbe võrra (selles valimis) kõrgem sisseastumistesti tulemus. Nii et vastus pealkirjas esitatud küsimusele on: halvasti.


Image: PlayStation 3 80 GB

Ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased – müüt või tegelikkus?

Published on August 27, 2008 in Õpingud ja majandusteadus. 3 Comments Tags: , , , , , .

Suvel kui eurooplased pikalt puhkavad, jätab suur osa ameeriklastest oma kahenädalase puhkuse välja võtmata. Nii et kas siis ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased? Tavaliselt vist arvatakse, et see on tõsi. Ja kui vaadata peale töötatud tundide arvu andmetele, siis nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA võrdluse kohta see laial laastus kehtibki. OECD andmete kohaselt oli 2006. aastal keskmine töötundide arv töötaja kohta USAs 1797 ja EU15-s 1625.

Küsimus on, et millele eurooplased kulutavad aja, mida nad ei veeda palgatööd tehes? Kas eurooplased lihtsalt eelistavad rohkem vaba aega nautida? Andmed näitavad, et eurooplased kulutavad selle aja kodutöödele, st tasustamata tööle (nagu söögivalmistamine, laste ja vanemate eest hoolitsemine, koristamine jms) kodus. Ja kui tasustatud ja tasustamata tööle kulutatud tunnid kokku liita, siis USA ja Euroopa vahel erinevus kaob ära.

See tähendab, et kui kokku arvata palgatöö ja kodus tehtav tasustamata töö, siis nii eurooplased kui ameeriklased töötavad keskmiselt 60 tundi nädalas. Kui vaadata töötunde soo kaupa, siis Euroopa ja USA mehed käituvad sarnaselt. Aga mingil põhjusel naised töötavad Euroopas keskmiselt 10 tundi nädalas rohkem kodus ja teevad keskmiselt 10 tundi nädalas vähem palgatööd kui USAs.

Mõned märkused andmete kohta:
- selline erinevus USA ja Euroopa vahel on tekkinud viimastel aastakümnetel, veel 70ndate alguses jaotati aega Euroopas ja USAs sarnasemal viisil ning mitmetes Euroopa riikides kulutati palgatööle isegi rohkem tunde kui USAs;
- erinevus palgatöö ja tasustamata töö vahel Euroopas ja USAs tuleneb peamiselt naiste käitumisest;
- palgatöö ja kodutöö suhe on seotud haridustasemega, mida kõrgem haridus seda vähem kulutatakse aega kodutöödele.

Erinevusi ajajaotuses on üritatud selgitada väga erinevalt. Populaarsemad põhjused:
1) Kõrged maksud Euroopas.
2) Väikesed palgaerinevused Euroopas — Euroopas on palgajaotus suhteliselt ühtlane, samas kui USAs on lihttööd palju madalamalt tasustatud.
3) Eelistused — et võib-olla eurooplastele meeldibki võrreldes ameeriklastega rohkem kodutöid ja vähem palgatööd teha. Aga siis tekib küsimus, et miks kusagil 80ndatel sellised erinevused eelistustes tekkisid.
4) Naiste haridustase — erinevused palgatöö ja kodutöö vahekorras tekisid ajal kui USAs oli kõrgharidusega naiste osakaal suurem kui Euroopas.

Pikemalt võib selle teema kohta lugeda Freemani ja Schettkati 2005.a Economic Policy artiklist. Või lühidalt siit ja siit.

Ja illustratsiooniks näide toiduvalmistamisele kulutatud aja erinevustest riikide vahel (allikas: Freeman, Schettkat 2005, tabel 8).

Kusjuures Eesti Statistikaameti kohaselt kulutati Eestis 1999-2000. aastal keskmiselt 7.5 tundi nädalas toiduvalmistamisele.

Ebavõrdsus ja vaba aeg

Published on March 19, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , .

Steven E. Landsburg kirjutab oma Everyday economics’i kolumnis ebavõrdsusest vaba aja koguses ja sellest kuidas vaba aja jaotus ajas muutunud on, tuginedes Mark Aguiar’i (FRB Boston) ja Erik Hursti (Chicago ülikool) uurimusele (pdf).

Nimelt, Mark Aguiar ja Erik Hurst leidsid, et kui USAs aastal 1965 oli vaba aeg üsna võrdselt jaotunud (ühe ja sama soo-, vanuse- ja leibkonnatüübiga grupi sees), siis võrreldes 1965. aastaga on praegu USAs keskmiselt inimestel rohkem vaba aega ja sealjuures on vaba aja hulk suurenenud kõige rohkem just madalama haridustasemega (ja madalama sissetulekuga) inimestel. Seega ebavõrsus vabas ajas on käitunud nagu sissetulekute ebavõrdsuse peegelpilt.

About 10 percent of us are stuck in 1965, leisurewise. At the opposite extreme, 10 percent of us have gained a staggering 14 hours a week or more. (Once again, your gains are measured in comparison to a person who, in 1965, had the same characteristics that you have today.) By and large, the biggest leisure gains have gone precisely to those with the most stagnant incomes—that is, the least skilled and the least educated. And conversely, the smallest leisure gains have been concentrated among the most educated, the same group that’s had the biggest gains in income.

Täpsustuseks: vaba aega ehk jõudeaega (leisure) võib mitut moodi defineerida. Selles uurimuses on vaadeldud inimesi vanuses 21-65 ja kasutatud nelja erinevat vaba aja definitsiooni, alates kõige kitsamast — vaba aeg, kui aeg, mis on kulutatud meelelahutusele, sotsiaalsetele üritustele ja aktiivsele puhkusele — kuni kõige laiemani — vaba aeg, kui aeg mis ei ole kulutatud palgatööks ega kodutöödeks (home production, mittetasustatav töö). Ja järeldused on kõigi nelja definitsiooni korral sarnased.