Nagu öeldud, olid selle nädala värbamisseminarid töö-ökonoomika teemalised. Teisipäeval tegi ettekande MIT doktorant Matthew Notowidigdo, kelle teadustöö on töö-, tervise- ja avaliku sektori ökonoomika teemaline. Tema tööturupaber “The Incidence of Local Labor Demand Shocks” (pdf) üritas leida uut selgitust küsimusele, miks lokaalse tööjõunõudluse vähenemise tulemusel kõrge kvalifikatsiooniga töötajad kolivad mujale, aga madala kvalifikatsiooniga töötajad jäävad paigale hoolimata madalamatest palkadest ja väiksemast võimalusest tööd leida.
Loe edasi ... »
ArchivePage 2 of 27
WSJ kirjutab inglasest, kes arvas, et ta võitis kavala pakkumisega 27 miljonit. Paraku pole kihlveofirma nõus seda välja maksma, viidates detailidele kasutustingimustes. Tegemist on hea näitega sellest, kui oluline on teada, kas juhuslikud sündmused on sõltuvad või sõltumatud.
Loe edasi ... »
Vanadel hallidel aegadel lugesid inimesed raamatuid, käisid teatris ja vaatasid televiisorit. Käidi külas naabritel ja peeti ühendust koolikaaslastega. Rohi oli roheline. Maailm on muutunud. Raamatute asemel on 140-märgilised piuksud. Teatri ja televiisori asemel youtube. Sõpru on facebookis sadades ja lisandub igal nädalal.
Üks suur erinevus vana ja uue karikatuuri vahel on see, et varem otsustasid oluliselt suurema osa meie igapäevasest tarbimisest teised. Kaupade tarbimise otsus sõltus sellest, mida kohalikus poes saada oli. Millist kultuuri tarbida otsustasid meie eest tuntud autorid ja toimetajad. Meie sõpruskonna otsustas meie eest geograafia. Nagu Tyler Cowen oma viimases raamatus Create Your Own Economy kuulutab, on nüüd igaühel võimalik oma majandus ise kujundada.
Loe edasi ... »
Amanda Goodall kirjutab Voxis huvitaval teemal — miks on oluline, et ülikoolide eesotsas oleksid tippteadlased. Iseenesest pole see ilmne. Esiteks on administratiivsed positsioonid ülikoolis tihti ajamahukad ja võib-olla ei peaks hea teadlase aega nende ülesannete täitmisele kulutama. Teiseks võib teadlane võib olla halb juht. Nii et oleks täiesti mõeldav lasta teadlastel tegeleda oma põhitegevusega ja ülikoole juhiks heade juhiomadustega spetsialistid, kellel on teadustööst ainult kaudne ettekujutus. Aga nagu Voxi kirjutisest selgub, kipuvad niisugused ülikoolid olema üsna viletsad.
Loe edasi ... »
Selle aasta tööturg on täies hoos. Kolmapäeval lõppes aastakonverents, kus viidi läbi tööintervjuud, ja järgmine etapp on tööturupaberite esitamine seminarides. Esimesed värbamisseminarid leidsid siin aset juba selle nädala lõpus. Neljapäeval rääkis Chicago ülikooli doktorant Benjamin Moll oma tööturupaberist “Productivity Losses from Financial Frictions: Can Self-financing Undo Capital Misallocation?” (pdf). Et tema valdkonnad on makro, majanduskasv, arenguökonoomika ja rahandus, ja tööturupaber oli vastavalt nendel teemadel, siis jätsime me selle seminari vahele. Reedel aga kuulasime me Harvardi doktoranti Heidi Williamsit, kelle valdkondadeks on avaliku sektori ökonoomika, terviseökonoomika, innovatsioon ja töö-ökonoomika. Ta rääkis oma tööturupaberist “Intellectual Property Rights and Innovation: Evidence from the Human Genome” (pdf).
Loe edasi ... »
Wall Street Journal kirjutab, et majandusteadlased on sageli koonrid. Artiklist leiab selle kohta hulga lõbusaid näiteid alates John Maynard Keynesi nirudest õhtusöökidest kuni NU professori Robert Gordoni poeskäikudeni. Ja mitte ainult koonrid vaid lisaks ka laiemalt võttes külmalt kalkuleerivad. Olles aru saanud, et aeg on raha ja leidub inimesi, kelle töötund maksab vähem, siis kipuvad nad endale abi palkama. Näited sisaldavad, David Laibsonit, kes saadab palgalise autojuhi õele lennujaama järgi ja päris äärmusesse minnes, Ameerika Majandusteaduse Assotsiatsiooni presidenti Robert Halli, kes soovis lasta oma jõulukuuse ära ehtida.
Loe edasi ... »
Ilusaid pühi!
soovivad Marit ja Toomas
Loe edasi ... »
Tulevik on üldiselt ainult kauge silmapiir. Alati ootame me midagi uut, unistame millesti paremast ja suuremast. Meie eesmärgid lähevad aina suuremaks ja vidinad aina targemaks. Siiski on mõnikord tore märgata, et kunagi kaugustes tundunud tulevik on nüüd käes. Eile tekkis just täpselt üks niisugune äratundmishetk lugedes seda lõiku
“[Ford Prefect] had a device that looked rather like a largish electronic calculator. This had about a hundred tiny flat press buttons and a screen about four inches square on which any one of a million ‘pages’ could be summoned at a moment’s notice. It looked insanely complicated, and this was one of the reasons why the snug plastic cover it fitted into had the words DON’T PANIC printed on it in large friendly letters. . . . The reason why it was published in the form of a micron sub meson electronic component is that if it were printed in normal book form, an interstellar hitchhiker would require several inconveniently large buildings to carry it around in.” (HHGTTG)
Marju Himma kirjutab Postimehes soolisest koosseisust Tartu Ülikoolis:
… ülikoolis on 52% tudengkonnast naised. /…/ … teadureid on 474, mehi 236 ja naisi 238, ent aste kõrgemal, vanemteaduri ametikohal, töötab 189 meest ja vaid 80 naist. Muljetavaldavaimad käärid tulevad sisse aga professori ametikohal: 134 meesprofessorit ja vaid 35 naisprofessorit.
Kuhu siis kaovad naised teadusest? Seesama aastaraamat märgib ära, et naisprofessoritest on suurim hulk ehk 18 vanuses 51–60 eluaastat. 10 aastat nooremas rühmas ehk vanuses 41–50 eluaastat on üheksa naisprofessorit. Samast earühmast on muide kõrvale panna 37 meesprofessorit. Noorimas earühmas, kus Tartu Ülikoolist võib naisprofessoreid leida, vanuses 31–40 eluaastat, on kaks nais- ning 15 meesprofessorit.
Saime hiljuti võimaluse katsetada ühte viimase aja internetiavaruste hitti — Google Wave’i. Eks aeg näitab, kas tegemist on mööduva nähtuse või uue kommunikatsioonivormiga, aga päris kindlasti on projekt paljulubav. Kõige parema ja põhjalikuma ülevaate Google Wave’i olemusest ja ambitsioonidest saab sellest tutvustavast videost. Väga lihtsustatult öeldakse, et umbes niisugune oleks e-mail, kui see oleks leiutatud 21. sajandil. Wave ühendab endas e-kirjade, jututubade, wikide, tekstiredaktorite ja paljude teiste tänapäeval kasutusel olevate teenuste omadusi.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid