Comments for Chicago Sõnumid http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp Marit ja Toomas Hinnosaar Wed, 20 Aug 2008 01:43:22 +0000 http://wordpress.org/?v=2.6 Comment on Sinisilmsete saareelanike mõistatus ja üldtuntud teadmine by Viljar http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/08/12/sinisilmsete-saareelanike-moistatus-ja-uldtuntud-teadmine/#comment-256 Viljar Fri, 15 Aug 2008 12:26:11 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=327#comment-256 Jah, hästi panete. Jah, hästi panete.

]]> Comment on Sinisilmsete saareelanike mõistatus ja üldtuntud teadmine by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/08/12/sinisilmsete-saareelanike-moistatus-ja-uldtuntud-teadmine/#comment-255 Toomas & Marit Wed, 13 Aug 2008 19:29:03 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=327#comment-255 Kolme sinisilmse korral on arutelu ühe järgu võrra keerukam. Olgu 3 sinisilmset Jaak, Jaan ja Jüri. Jüri teab algusest peale, et: sinisilmsete arv on 2 või 3. Variant 1 -- kui sinisilmseid on 2: siis Jaak ja Jaan teavad, et sinisilmsete arv on 2 või 1. Ülaltoodud arutelu kohaselt saaksid nad sel juhul esimesel päeval teada, et nad on mõlemad sinisilmsed ja seega sooritaksid teisel päeval enesetapu. Kui teisel päeval keegi ennast ära ei tapa, siis see on oluline ja uus info Jüri jaoks. Nimelt Jüri peab teisel päeval järeldama, et sinisilmsete arv ei saa olla 2 (ja ta juba enne teadis, et see ei ole rohkem kui 3), seega on ta ise sinisilmne. Suuremate arvudega on arutluskäik lihtsalt mitmesammulisem, aga idee on sama, ükskõik kui palju sinisilmseid saarel on. Kolme sinisilmse korral on arutelu ühe järgu võrra keerukam. Olgu 3 sinisilmset Jaak, Jaan ja Jüri. Jüri teab algusest peale, et: sinisilmsete arv on 2 või 3. Variant 1 — kui sinisilmseid on 2: siis Jaak ja Jaan teavad, et sinisilmsete arv on 2 või 1. Ülaltoodud arutelu kohaselt saaksid nad sel juhul esimesel päeval teada, et nad on mõlemad sinisilmsed ja seega sooritaksid teisel päeval enesetapu. Kui teisel päeval keegi ennast ära ei tapa, siis see on oluline ja uus info Jüri jaoks. Nimelt Jüri peab teisel päeval järeldama, et sinisilmsete arv ei saa olla 2 (ja ta juba enne teadis, et see ei ole rohkem kui 3), seega on ta ise sinisilmne.

Suuremate arvudega on arutluskäik lihtsalt mitmesammulisem, aga idee on sama, ükskõik kui palju sinisilmseid saarel on.

]]> Comment on Sinisilmsete saareelanike mõistatus ja üldtuntud teadmine by Viljar http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/08/12/sinisilmsete-saareelanike-moistatus-ja-uldtuntud-teadmine/#comment-254 Viljar Wed, 13 Aug 2008 11:26:22 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=327#comment-254 Tervitused suurte inimeste maale, väikeste arvudega näide töötab, aga kui on juba vähemalt kolm sinisilmset ja keegi ennast ära ei tapa, siis ei pea Jaan ju eeldama, et on ise ka sinisilmne... Tervitused suurte inimeste maale,

väikeste arvudega näide töötab, aga kui on juba vähemalt kolm sinisilmset ja keegi ennast ära ei tapa, siis ei pea Jaan ju eeldama, et on ise ka sinisilmne…

]]> Comment on Kerli Kõivu “Walking on Air” on iTunesi nädala singel by alari http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/22/kerli-koivu-walking-on-air-on-itunesi-nadala-singel/#comment-252 alari Wed, 23 Jul 2008 17:26:25 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=219#comment-252 viitan veel ühele blogile, kus juttu pikemalt kerlist viitan veel ühele blogile, kus juttu pikemalt kerlist

]]> Comment on Internetikaubandus Eestis ja USAs: isiklik kogemus by Helen http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/21/internetikaubandus-eestis-ja-usas-isiklik-kogemus/#comment-251 Helen Tue, 22 Jul 2008 16:57:27 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=221#comment-251 eelmistele täienduseks pean mainima et jah eelmisel suvel Eestis olles igatsesin seda kauba tagstamise kergust, mis USAs valitseb. Sa ei pea mingit mega vabandust välja mõtlema, miks sa kingad tagasi viid - lihstalt ei meeldinud enam kui koju jõudsin. Ma ka väga palju seda ei praktiseerinud aga mu mitmed kohalikud tuttavad Kalifornias just nii shoppasidki -- osteti nädalavahetusel 5 outfit'i, koju jõudes prooviti uuesti ja järgmisel nädalavahetusel viidi vähemasti 3 poodi tagasi. noh raha oli mõnda aega pankades kinni (kuni kaartidele tagasi kanti) aga see ei olnd oluline. eelmistele täienduseks pean mainima et jah eelmisel suvel Eestis olles igatsesin seda kauba tagstamise kergust, mis USAs valitseb. Sa ei pea mingit mega vabandust välja mõtlema, miks sa kingad tagasi viid - lihstalt ei meeldinud enam kui koju jõudsin. Ma ka väga palju seda ei praktiseerinud aga mu mitmed kohalikud tuttavad Kalifornias just nii shoppasidki — osteti nädalavahetusel 5 outfit’i, koju jõudes prooviti uuesti ja järgmisel nädalavahetusel viidi vähemasti 3 poodi tagasi. noh raha oli mõnda aega pankades kinni (kuni kaartidele tagasi kanti) aga see ei olnd oluline.

]]> Comment on Internetikaubandus Eestis ja USAs: isiklik kogemus by aaaaa http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/21/internetikaubandus-eestis-ja-usas-isiklik-kogemus/#comment-250 aaaaa Tue, 22 Jul 2008 14:26:09 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=221#comment-250 Jah, võib nõus olla küll, et EL-s on netikaubandus veel vähem arenenud. Kuigi, poode on olemas küll. Näiteks filmide jaoks axelmusic.com ja mitu Britimaa poodi (kallivõitu veidi), muusikariistade jaoks thomann.de ja musik-schmidt.de, jne. Täiesti võimalik on tellida, saab ka tagasi saata nt Thomannisse, olen ise proovinud. Kuid Ameerikaga võrdlust kahjuks välja ei kannata. EL seadused on kahjuks liiga nõrgad, ühtne siseturg kehtib ainult osades valdkondades ja lisaks on keelebarjäärid, mida USAs pole. Jah, võib nõus olla küll, et EL-s on netikaubandus veel vähem arenenud. Kuigi, poode on olemas küll. Näiteks filmide jaoks axelmusic.com ja mitu Britimaa poodi (kallivõitu veidi), muusikariistade jaoks thomann.de ja musik-schmidt.de, jne. Täiesti võimalik on tellida, saab ka tagasi saata nt Thomannisse, olen ise proovinud. Kuid Ameerikaga võrdlust kahjuks välja ei kannata. EL seadused on kahjuks liiga nõrgad, ühtne siseturg kehtib ainult osades valdkondades ja lisaks on keelebarjäärid, mida USAs pole.

]]> Comment on Internetikaubandus Eestis ja USAs: isiklik kogemus by Kaido http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/21/internetikaubandus-eestis-ja-usas-isiklik-kogemus/#comment-249 Kaido Tue, 22 Jul 2008 04:54:14 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=221#comment-249 Ei saa võrrelda USA ja Eesti internetikaubandust, sest mastaap on oluliselt teine. Isegi kui Eestis oleks kõike võimalik interentist osta, siis puuduks mastaabiefekt ning valik ja hinnad oleksid kõrgemad. Pigem on oluline küsimus, miks Euroopas (Euroopa Liidus) ei toimi internetikaubandus nii nagu USAs. Ise olen avastanud, et mitmed internetipoed tagavad tegutseda vaid oma riigis või on piiranud tegutsemist vaid suuremate EU riikidele. Tihti juhtub, et kui soovid kaupa Eestisse, siis on transporditasu ebanormaalne ja oluliselt soodsam on minna kohalikku päris poodi. Ehk siis Euroopas ei ole nii soodsat transporditeenust, kui USAs on UPSground või USPS. Ja USAs jäeti mul pakid, kaasa arvatud laptopi kast maja ukse ette, nii et koju tulles oli mul kaup käes. Eestis tuleb minna kuskile postkontorisse postkontorile sobival kellaajal järgi ja kui juhtud olema tellinud väljaspoolt EUd, siis pead hoopis tollilao üles otsima. Nii et arenemisruumi on küll. Ei saa võrrelda USA ja Eesti internetikaubandust, sest mastaap on oluliselt teine. Isegi kui Eestis oleks kõike võimalik interentist osta, siis puuduks mastaabiefekt ning valik ja hinnad oleksid kõrgemad. Pigem on oluline küsimus, miks Euroopas (Euroopa Liidus) ei toimi internetikaubandus nii nagu USAs. Ise olen avastanud, et mitmed internetipoed tagavad tegutseda vaid oma riigis või on piiranud tegutsemist vaid suuremate EU riikidele. Tihti juhtub, et kui soovid kaupa Eestisse, siis on transporditasu ebanormaalne ja oluliselt soodsam on minna kohalikku päris poodi. Ehk siis Euroopas ei ole nii soodsat transporditeenust, kui USAs on UPSground või USPS.

Ja USAs jäeti mul pakid, kaasa arvatud laptopi kast maja ukse ette, nii et koju tulles oli mul kaup käes. Eestis tuleb minna kuskile postkontorisse postkontorile sobival kellaajal järgi ja kui juhtud olema tellinud väljaspoolt EUd, siis pead hoopis tollilao üles otsima.

Nii et arenemisruumi on küll.

]]> Comment on Hea põhiharidus ja kehv kõrgharidus? by Ökonomist http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/08/hea-pohiharidus-ja-kehv-korgharidus/#comment-247 Ökonomist Thu, 10 Jul 2008 08:18:40 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/07/08/hea-pohiharidus-ja-kehv-korgharidus/#comment-247 Tööjaotus nö. teadlasprofessorite ning lektorite vahel võiks selgemaks muutuda ka meie ülikoolides. Mulle on jäänud mulje, et professorite hulgas valitseb teatav ebakindlus. Mistõttu ka (kohalikul tasemel) hea potentsiaaliga teadlaste jaoks on õpetamine tegevus, millest ei taheta loobuda. See on tingitud asjaolust, et meie ülikoolide peamine prioriteet on õpetamine: stabiilne rahavoog riigieelarvest tuleb ennekõike just riiklikust koolitustellimusest. Teadusrahad seevastu on palju ebakindlamad, granti taotlemine on osaliselt loterii jne. Seetõttu leiabki kohalik PhD, et palju turvalisem on tegeleda rutiinselt õpetamisega. Ka bakalaureuseõppe kursustest hoitakse seetõttu pahatihti küünte ja hammastega kinni. Samas pingutavad head lektorid meil täiesti põhjendamatult oma artiklikese valmisvorpimisega. Mis siis punastades kusagil kohalikul konverentsil ette kantakse. Ning unustatakse. Ikka selleks, et ülemuste ees "linnuke" kirja saada. Hea lektor ei peaks oma aega sellisele lollusele kulutama. Igasugune sundkorras teadustöö pealesurumine on nagunii rumalus, aga kõrge õpetamiskoormusega lektori puhul on see rumalus^4. Olles ka ise aeg-ajalt õpetamisega tegelenud võin tõesti kahetsusega nentida, et kohalik traditsioon kaasata kraadiõppureid või kasvõi magistrante assistentideks praktiliselt puudub. Just see sunnib paljusid õppejõude suure osa ajast kodutööde parandamisele pühenduma. Võrreldes välisülikoolidega tundub, et meie ülikooli kraadiõppur on klient, kes ülikoolilt õpetamisteenust saab, kuid kellelt midagi vastu ei oodata. Seda peaks kindlasti muutma, sest tegelikult leidub õppurite hulgas igas aastakäigus kedagi, kes meeleldi õppejõu assistendi töö proovimisest huvitatud oleks. Parimad neist saaksid tulevikus ehk isegi headeks lektoriteks. Pingeridadedesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega. Üritades toppida oma ülikoole kuhugi teadusülikoolide edetabelitesse peame esmalt ülikoolid võrreldavateks muutma. Ehk sisuliselt peaksime ennast positsioneerima vaid nende ülikoolide hulgas, kus teadusrahasid on meiega võrreldavates suurusjärkudes. Ennekõike tähendab see enese positsioneerimist õppetööle pühendunud ülikoolide hulgas. Kõik rikkamad teadusülikoolid aga pingereast üldse välja heitma. Hennessy ning Põltsamaa Kuldne on mõlemad eraldi võttes ehk nauditavad, aga nende ühtsesse pingereas esitamine on siiski rumalus. Kui teadusrahade proportsioonid ülikoolis lääänemaailmaga võrreldavatesse suurusjärkudesse jõuavad eks siis hakkame ennast ka teadusülikoolidega võrdlema. Eelnev jutt puudutas ennekõike majandusteaduskondasid. Olen kursis, et paljudes tehnikateaduskondades toimuv tegevus on juba täna oluliselt rohkem teadustöö moodi. Põhjuseks on see, et kohalikud teadlased on sedavõrd kitsalt spetsialiseerunud, et nende jaoks pole kodumaiseid konverentse. Mistõttu nende jaoks on oma teadutöö tutuvstamiseks üksnes rahvusvahelised kanalid. See panustab mõnikord ka artiklite kvaliteeti. Tööjaotus nö. teadlasprofessorite ning lektorite vahel võiks selgemaks muutuda ka meie ülikoolides. Mulle on jäänud mulje, et professorite hulgas valitseb teatav ebakindlus. Mistõttu ka (kohalikul tasemel) hea potentsiaaliga teadlaste jaoks on õpetamine tegevus, millest ei taheta loobuda. See on tingitud asjaolust, et meie ülikoolide peamine prioriteet on õpetamine: stabiilne rahavoog riigieelarvest tuleb ennekõike just riiklikust koolitustellimusest. Teadusrahad seevastu on palju ebakindlamad, granti taotlemine on osaliselt loterii jne. Seetõttu leiabki kohalik PhD, et palju turvalisem on tegeleda rutiinselt õpetamisega. Ka bakalaureuseõppe kursustest hoitakse seetõttu pahatihti küünte ja hammastega kinni.

Samas pingutavad head lektorid meil täiesti põhjendamatult oma artiklikese valmisvorpimisega. Mis siis punastades kusagil kohalikul konverentsil ette kantakse. Ning unustatakse. Ikka selleks, et ülemuste ees “linnuke” kirja saada. Hea lektor ei peaks oma aega sellisele lollusele kulutama. Igasugune sundkorras teadustöö pealesurumine on nagunii rumalus, aga kõrge õpetamiskoormusega lektori puhul on see rumalus^4.

Olles ka ise aeg-ajalt õpetamisega tegelenud võin tõesti kahetsusega nentida, et kohalik traditsioon kaasata kraadiõppureid või kasvõi magistrante assistentideks praktiliselt puudub. Just see sunnib paljusid õppejõude suure osa ajast kodutööde parandamisele pühenduma. Võrreldes välisülikoolidega tundub, et meie ülikooli kraadiõppur on klient, kes ülikoolilt õpetamisteenust saab, kuid kellelt midagi vastu ei oodata. Seda peaks kindlasti muutma, sest tegelikult leidub õppurite hulgas igas aastakäigus kedagi, kes meeleldi õppejõu assistendi töö proovimisest huvitatud oleks. Parimad neist saaksid tulevikus ehk isegi headeks lektoriteks.

Pingeridadedesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega. Üritades toppida oma ülikoole kuhugi teadusülikoolide edetabelitesse peame esmalt ülikoolid võrreldavateks muutma. Ehk sisuliselt peaksime ennast positsioneerima vaid nende ülikoolide hulgas, kus teadusrahasid on meiega võrreldavates suurusjärkudes. Ennekõike tähendab see enese positsioneerimist õppetööle pühendunud ülikoolide hulgas. Kõik rikkamad teadusülikoolid aga pingereast üldse välja heitma. Hennessy ning Põltsamaa Kuldne on mõlemad eraldi võttes ehk nauditavad, aga nende ühtsesse pingereas esitamine on siiski rumalus.

Kui teadusrahade proportsioonid ülikoolis lääänemaailmaga võrreldavatesse suurusjärkudesse jõuavad eks siis hakkame ennast ka teadusülikoolidega võrdlema.

Eelnev jutt puudutas ennekõike majandusteaduskondasid. Olen kursis, et paljudes tehnikateaduskondades toimuv tegevus on juba täna oluliselt rohkem teadustöö moodi. Põhjuseks on see, et kohalikud teadlased on sedavõrd kitsalt spetsialiseerunud, et nende jaoks pole kodumaiseid konverentse. Mistõttu nende jaoks on oma teadutöö tutuvstamiseks üksnes rahvusvahelised kanalid. See panustab mõnikord ka artiklite kvaliteeti.

]]> Comment on Puhkus raskel ajal by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/24/puhkus-raskel-ajal/#comment-246 Toomas & Marit Fri, 27 Jun 2008 14:31:33 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/24/puhkus-raskel-ajal/#comment-246 Kõlab laheda ideena. Eks selliseid asju kindlasti tehakse, USA Today kirjutas sel teemal juba eelmisel kevadel: <a href="http://www.usatoday.com/tech/gaming/2007-05-11-virtual-vacation_N.htm" rel="nofollow">Take a virtual vacation: Travel in Second Life</a>. Ja muidugi Google Maps/Streetview/Earth võimaldavad aina elulähedasemaid linnaekskursioone. Aga virtuaalsed puhkused pole kindlasti laiema publiku teema. Pigem räägitakse e-maili ja Blackberry sõltuvusest ja sellest, kui oluline ja raske on mitu päeva järjest tööasjadest mitte mõelda ja milliseid strateegiaid selleks kasutada. Kõlab laheda ideena. Eks selliseid asju kindlasti tehakse, USA Today kirjutas sel teemal juba eelmisel kevadel: Take a virtual vacation: Travel in Second Life. Ja muidugi Google Maps/Streetview/Earth võimaldavad aina elulähedasemaid linnaekskursioone.

Aga virtuaalsed puhkused pole kindlasti laiema publiku teema. Pigem räägitakse e-maili ja Blackberry sõltuvusest ja sellest, kui oluline ja raske on mitu päeva järjest tööasjadest mitte mõelda ja milliseid strateegiaid selleks kasutada.

]]> Comment on Puhkus raskel ajal by Tõnis http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/24/puhkus-raskel-ajal/#comment-245 Tõnis Wed, 25 Jun 2008 13:25:16 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/24/puhkus-raskel-ajal/#comment-245 Kuidas on lood virtuaalsete puhkustega, kas neid ka promotakse? Üsna mõistlik oleks ju sellisel majanduslanguse ajal kodust lahkumata kohtuda oma tuttavatega kusagil virtuaal-beachil, lapsed võiksid seejuures jagatud võrguühenduse ja teise arvutiga teises toas samal ajal kohalikus "lõbustuspargis" aega veeta jne. Kuidas on lood virtuaalsete puhkustega, kas neid ka promotakse?
Üsna mõistlik oleks ju sellisel majanduslanguse ajal kodust lahkumata kohtuda oma tuttavatega kusagil virtuaal-beachil, lapsed võiksid seejuures jagatud võrguühenduse ja teise arvutiga teises toas samal ajal kohalikus “lõbustuspargis” aega veeta jne.

]]> Comment on Kas restoranid teevad paksuks? by Kristjan Velbri http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/20/kas-restoranid-teevad-paksuks/#comment-244 Kristjan Velbri Tue, 24 Jun 2008 16:03:54 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/06/20/kas-restoranid-teevad-paksuks/#comment-244 Muide, siia juurde sobib väga hästi üks video McDonald'si toidust. http://youtube.com/watch?v=j-ljW5YEdao Muide, siia juurde sobib väga hästi üks video McDonald’si toidust. http://youtube.com/watch?v=j-ljW5YEdao

]]> Comment on Mitmekülgne haridus by Kristjan Velbri http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/05/20/mitmekulgne-haridus/#comment-243 Kristjan Velbri Fri, 06 Jun 2008 10:04:39 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/05/20/mitmekulgne-haridus/#comment-243 Mul tuleb sellega meelde, kuidas ma Saksamaal ehitusmaterjalide ja -tarvikute messil käisin. Seal oli kõike alates kruvidest ja aedadest kuni riiulihoidjate, tabalukkude ja tavaliste aiatööriistadeni. Kõige rohkem pani aga imestama üks keskmise suurusega boks, kus muudi auto muukimiseks vajalikke tööriistu. Reklaamlehed ja joonised seinal viitasid muidugi sellele, et kui sul võtmed sisse jäävad vms. sellist juhtub, siis on hea, kui taskus on väike abimees. Kui tihti seda nüüd ikka juhtub? Ja ilmselt on põhiturg ikkagi pättidele suurnatud. Aga juriidiliselt on kõik korras.....:D Mul tuleb sellega meelde, kuidas ma Saksamaal ehitusmaterjalide ja -tarvikute messil käisin. Seal oli kõike alates kruvidest ja aedadest kuni riiulihoidjate, tabalukkude ja tavaliste aiatööriistadeni. Kõige rohkem pani aga imestama üks keskmise suurusega boks, kus muudi auto muukimiseks vajalikke tööriistu. Reklaamlehed ja joonised seinal viitasid muidugi sellele, et kui sul võtmed sisse jäävad vms. sellist juhtub, siis on hea, kui taskus on väike abimees. Kui tihti seda nüüd ikka juhtub? Ja ilmselt on põhiturg ikkagi pättidele suurnatud. Aga juriidiliselt on kõik korras…..:D

]]> Comment on Lõpuaktuse kõned by Andu http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/05/31/lopuaktuse-koned/#comment-242 Andu Sun, 01 Jun 2008 13:52:19 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/05/31/lopuaktuse-koned/#comment-242 http://www.youtube.com/watch?v=V9BqjhyeHrs http://www.youtube.com/watch?v=V9BqjhyeHrs

]]> Comment on New York, New York by Siiri http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/04/01/new-york-new-york/#comment-240 Siiri Tue, 01 Apr 2008 16:10:09 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/04/01/new-york-new-york/#comment-240 Jah, selline New York, nagu teda maailmas teatakse, asub Manhattani lõunaosas, ülejäänud linn on tunduvalt madalam ning Manhattani põhjaosa on hoopis roheline. Kuigi olen juba kolm aastat oma tuttavatele proovinud seda selgitada, küsitakse mu käest siiani - kas sa vahel seal tornide vahel päikest ka näed :) Kusjuures mina ei ela ju Manhattanil, aga kui ikka ise siin käinud pole, siis on raske sellest aru saada. Tore, et linn teile meeldis :) Jah, selline New York, nagu teda maailmas teatakse, asub Manhattani lõunaosas, ülejäänud linn on tunduvalt madalam ning Manhattani põhjaosa on hoopis roheline. Kuigi olen juba kolm aastat oma tuttavatele proovinud seda selgitada, küsitakse mu käest siiani - kas sa vahel seal tornide vahel päikest ka näed :) Kusjuures mina ei ela ju Manhattanil, aga kui ikka ise siin käinud pole, siis on raske sellest aru saada.
Tore, et linn teile meeldis :)

]]> Comment on Teadmised maailmast by kristi http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/06/teadmised-maailmast/#comment-239 kristi Fri, 22 Feb 2008 20:24:52 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/06/teadmised-maailmast/#comment-239 Aitäh mõnusa mängu eest. Kahjuks mu teadmised veel nii kaugele ei küündi, et Eestiga seotud küsimusi näha. Päris jamaks läks kui Aasia riikide lippe hakati näitama. Ehk varsti on natukene kooli geograafia tarkust meelde tuletatud :) Aitäh mõnusa mängu eest. Kahjuks mu teadmised veel nii kaugele ei küündi, et Eestiga seotud küsimusi näha. Päris jamaks läks kui Aasia riikide lippe hakati näitama.
Ehk varsti on natukene kooli geograafia tarkust meelde tuletatud :)

]]> Comment on Koolist puudujate vanemate trahvimine by LM Hiinamaal http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/02/15/koolist-puudujate-vanemate-trahvimine/#comment-237 LM Hiinamaal Fri, 15 Feb 2008 22:53:56 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/02/15/koolist-puudujate-vanemate-trahvimine/#comment-237 Inglismaa kohta võiks veelseda mainida, et seal oli vanemate trahvimise asemel kasutusel lastele korraliku kooliskäimise eest raha maksmine, seda suisa põhi- ja keskkoolis! ma ei mäleta täpselt, kui palju seda oli (info pärines mu londonlasest kolleegilt), aga Eesti rahas oli seda oma mitu tuhat krooni kuus. kolleeg veel nurises, et tema enam seda stippi keska ajal ei saanud (praeguseks on ta 27-aastane). niiet võimalusi motiveerimiseks on igasuguseid! Inglismaa kohta võiks veelseda mainida, et seal oli vanemate trahvimise asemel kasutusel lastele korraliku kooliskäimise eest raha maksmine, seda suisa põhi- ja keskkoolis!

ma ei mäleta täpselt, kui palju seda oli (info pärines mu londonlasest kolleegilt), aga Eesti rahas oli seda oma mitu tuhat krooni kuus.

kolleeg veel nurises, et tema enam seda stippi keska ajal ei saanud (praeguseks on ta 27-aastane).

niiet võimalusi motiveerimiseks on igasuguseid!

]]> Comment on Numbriragistajad by Jüri Saar http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/19/numbriragistajad/#comment-236 Jüri Saar Sun, 27 Jan 2008 13:38:43 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/19/numbriragistajad/#comment-236 Ian Ayers andis oktoobris ka päris huvitava intervjuu, kus arutleti statistika ja tõenäosus kasutamise üle majandusteaduses: http://www.econtalk.org/archives/2007/10/ayres_on_super.html Ian Ayers andis oktoobris ka päris huvitava intervjuu, kus arutleti statistika ja tõenäosus kasutamise üle majandusteaduses:

http://www.econtalk.org/archives/2007/10/ayres_on_super.html

]]> Comment on Homme hakkan tubliks by tiiauspaikka http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/23/homme-hakkan-tubliks/#comment-235 tiiauspaikka Thu, 24 Jan 2008 19:19:59 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/23/homme-hakkan-tubliks/#comment-235 kaam oon! ma olen ilma lepingutagi endas täiesti veendunud selles, et päkapikk meie õue ei tule. aga kihla ei vea, keegi võib kiusu pärast kinkida, aga see on juba teiste viga. :D kaam oon!
ma olen ilma lepingutagi endas täiesti veendunud selles, et päkapikk meie õue ei tule.
aga kihla ei vea, keegi võib kiusu pärast kinkida, aga see on juba teiste viga.
:D

]]> Comment on Välismaale õppima asumise nõustamine by Kart http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/08/valismaale-oppima-asumise-noustamine/#comment-234 Kart Thu, 24 Jan 2008 16:16:26 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/08/valismaale-oppima-asumise-noustamine/#comment-234 Olen ikka yritanud nqustada kui kysitakse, aga see tundub nii random enamasti - et nagu piinlik on kuude kaupa intensiivselt energiat kulutada yhele, kes viitsis kysida, samas kui sajad targemad vqibolla ei julgenud (kuigi julgus peaks naitajaks olema niikuinii). Ja siis veel see ka, et nqustamine on suht individuaalne tegevus, nii et energiat laheb palju ja mitmele korraga keskenduda ei saa. Ja kui siis lqpuks nqustatav otsustab mitte kandideerida vqi ei saa sisse, on suht paha tunne. Eesti vabariigi haridusministeerium vqiks panna kokku mingi saidi, kus meietaolised nqustada saavad. Kas siis tasuta vqi parimatele vqikese motivatsiooni eest, et vqistluslikku elementi tekitada. Mqtlesin vahepeal Facebookis midagi sellist teha, aga seal ei ole piisavalt tqqriistu - on ikka vaja kohta kuhu application forme ja muud uploadida saaks ja inimesed oma profiile yles riputada, et siis neid nqustada, mis tugevustele rqhuda. Samuti peaks vabariik mqtlema sellele, et noortele "kuldseid kaeraudu" tekitada - meie nqustame sind tasuta ja hasti, aga sina tuled peale lqpetamist tagasi ja tqqtad eesti heaks vqi lood firma mis eestis tqqkohti tekitab etc. Muidu kaovad ara ja mingit kontrolli ei ole, aga informatsiooniga peibutades saaks neid registreerida ja nende edasise saatuse yle arvet pidada. Ja asi, mille yle ma endiselt vingun: nii palju kui mina tean, eesti vabariigi president harvardi lqpetanuid parimate tudengite vastuvqtule endiselt ei kutsu... Olen ikka yritanud nqustada kui kysitakse, aga see tundub nii random enamasti - et nagu piinlik on kuude kaupa intensiivselt energiat kulutada yhele, kes viitsis kysida, samas kui sajad targemad vqibolla ei julgenud (kuigi julgus peaks naitajaks olema niikuinii). Ja siis veel see ka, et nqustamine on suht individuaalne tegevus, nii et energiat laheb palju ja mitmele korraga keskenduda ei saa. Ja kui siis lqpuks nqustatav otsustab mitte kandideerida vqi ei saa sisse, on suht paha tunne. Eesti vabariigi haridusministeerium vqiks panna kokku mingi saidi, kus meietaolised nqustada saavad. Kas siis tasuta vqi parimatele vqikese motivatsiooni eest, et vqistluslikku elementi tekitada. Mqtlesin vahepeal Facebookis midagi sellist teha, aga seal ei ole piisavalt tqqriistu - on ikka vaja kohta kuhu application forme ja muud uploadida saaks ja inimesed oma profiile yles riputada, et siis neid nqustada, mis tugevustele rqhuda. Samuti peaks vabariik mqtlema sellele, et noortele “kuldseid kaeraudu” tekitada - meie nqustame sind tasuta ja hasti, aga sina tuled peale lqpetamist tagasi ja tqqtad eesti heaks vqi lood firma mis eestis tqqkohti tekitab etc. Muidu kaovad ara ja mingit kontrolli ei ole, aga informatsiooniga peibutades saaks neid registreerida ja nende edasise saatuse yle arvet pidada. Ja asi, mille yle ma endiselt vingun: nii palju kui mina tean, eesti vabariigi president harvardi lqpetanuid parimate tudengite vastuvqtule endiselt ei kutsu…

]]> Comment on Välismaale õppima asumise nõustamine by Marit & Toomas http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/08/valismaale-oppima-asumise-noustamine/#comment-233 Marit & Toomas Thu, 10 Jan 2008 05:12:14 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/08/valismaale-oppima-asumise-noustamine/#comment-233 Jah, ega seis rahadega USA ülikoolides väga roosiline ka pole. Stipendiumid magistriõpinguteks ongi vist USAs väga haruldased. Tavaliselt on stipendiumid ikkagi kas bakalaureuseõppeks või siis doktoriõppeks. Magistriõppe kohta vist arvatakse, et see on lühike aeg ja inimene saab minna kohe tööturule ja oma laenud ära maksta. Ülal kirjeldatud bakalaureuseõppe stipendiumite kohta kirjutasime täpsustuse <a href="http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/01/09/suured-stipendiumid-tapsustus/" rel="nofollow">siin</a>. Jah, ega seis rahadega USA ülikoolides väga roosiline ka pole. Stipendiumid magistriõpinguteks ongi vist USAs väga haruldased. Tavaliselt on stipendiumid ikkagi kas bakalaureuseõppeks või siis doktoriõppeks. Magistriõppe kohta vist arvatakse, et see on lühike aeg ja inimene saab minna kohe tööturule ja oma laenud ära maksta.

Ülal kirjeldatud bakalaureuseõppe stipendiumite kohta kirjutasime täpsustuse siin.

]]>