Comments for Chicago Sõnumid http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp Marit ja Toomas Hinnosaar Mon, 05 Mar 2012 20:36:27 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v= Comment on Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud? by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2012/03/05/sissejuhatus-statistika-vaartolgendustesse-miks-enamik-haigestunutest-on-vaktsineeritud/comment-page-1/#comment-577 Toomas & Marit Mon, 05 Mar 2012 20:36:27 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3100#comment-577 @Sven: Sugugi mitte. Teades tulemit saab lihtsasti arvutada sisendi. Bayesi valemist:
\frac{Pr(H|MV)}{Pr(H|V)}=\frac{Pr(MV|H)}{Pr(MV)}%20/%20\frac{Pr(V|H)}{Pr(V)}

Teades mitu protsenti kogu ühiskonnast on vaktsineeritud ja mitu protsenti haigetest olid vaktsineeritud saame lihtsasti välja arvutada mitu korda haigestumise tõenäosus väheneb (või suureneb) kui ennast vaktsineerida. Näiteks kui kogu ühiskonnast on vaktsineeritud 95% ja haigestunutest 75%, siis saame, et vaktsineerimine vähendab haigestumise tõenäosust üle kuue korra. Kui aga vaktsineeritute osakaal kogu ühiskonnast on 95% ja haigestunutest samuti 95%, siis pole vaktsiin efektiivne.

Loomulikult eirab selline arutelu mõningaid detaile. Esiteks pole vaktsineerimine ja haigusega kokku puutumine tegelikult sõltumatud sündmused. Näiteks vaktsineerivad ennast kollatõve vastu enamasti inimesed kes palju reisivad, samas kui mittevaktsineeritud hoiavad loodetavasti kõrvale olukordadest kus haigestumise tõenäosus on suurem.Sel juhul alahindab üldisest statistikast tehtud järeldus vaktsiini tegelikku efektiivsust. Teiselt poolt on kõrvale jäetud kõrvalnähud: kui karta vaktsiini kõrvalnähtusid, võib olla mõistlik seda mitte teha isegi kui vaktsineerimine vähendab konkreetsesse haigusesse jäämise tõenäosust.

]]> Comment on Sissejuhatus statistika väärtõlgendustesse: miks enamik haigestunutest on vaktsineeritud? by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2012/03/05/sissejuhatus-statistika-vaartolgendustesse-miks-enamik-haigestunutest-on-vaktsineeritud/comment-page-1/#comment-576 Sven Mon, 05 Mar 2012 16:43:22 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3100#comment-576 See tähendab, et statistika järgi üksi ei saa otsustada, kas vaksineerida või mitte, sest see annab vaid tulmi kokhta infot, mitte aga sisendi kohta. Infot on vaja ka ravimi enese kohta vaja.

]]> Comment on Pühadetervitused by Helen http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/12/24/puhadetervitused-4/comment-page-1/#comment-571 Helen Sun, 25 Dec 2011 00:14:36 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3093#comment-571 Ilusaid pühi teile ka!

]]> Comment on Külalispostitus: Eliitülikool by Sander Heinsalu http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2008/12/01/kulalispostitus-eliitulikool/comment-page-1/#comment-562 Sander Heinsalu Mon, 03 Oct 2011 14:06:46 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=593#comment-562 Mul tuleb nüüd oma noorusaja naiivseid kirjutisi korrigeerida, parandus sellele külalispostitusele on minu ajaveebis http://www.sanderheinsalu.net/files/ajaveeb/?p=80

]]> Comment on Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse by Milvi Jõe http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/13/kulalispostitus-kandideerimine-majandusteaduse-magistriprogrammidesse/comment-page-1/#comment-558 Milvi Jõe Mon, 29 Aug 2011 08:11:42 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3023#comment-558 Edu Sulle Priit!
Mõtleme Võrumaal Sinu peale ja soovime, et Su eesmärgid ja unistused saavad teoks!

]]> Comment on Signaliseerimine ja vastusignaliseerimine by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/07/signaliseerimine-ja-vastusignaliseerimine/comment-page-1/#comment-551 Sven Sat, 20 Aug 2011 17:01:36 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2980#comment-551 Tänan!

]]> Comment on Signaliseerimine ja vastusignaliseerimine by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/07/signaliseerimine-ja-vastusignaliseerimine/comment-page-1/#comment-550 Toomas & Marit Sat, 20 Aug 2011 05:47:37 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2980#comment-550 Kui suureks määrajaks on õppimisel eelnevad matemaatika hinded või saavutused? Eks see sõltub loomulikult eesmärgist. Matemaatikateadmised on majandusteaduses ja muudel erialadel väga olulised. Hinded on ainult signaal teistele ja tagasiside endale omandatud teadmiste kohta. Seda signaali läheb ilmselt vaja üsna vähestel.

Kas rehkendamine / aritmeetika on olulisem kui matemaatiline loogika? Kui jutt on kraadiõppest, siis võiks öelda, et matemaatikaoskused ei ole piisavad, kui nende kahe vahel on piir.

]]> Comment on Signaliseerimine ja vastusignaliseerimine by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/07/signaliseerimine-ja-vastusignaliseerimine/comment-page-1/#comment-549 Sven Fri, 19 Aug 2011 22:47:14 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2980#comment-549 Tere,
Ma mõtlesin, et peaks ikka enne kõrvaleriala otsuse tegemist küsima valdkonnas tegijalt, kui suureks määrajaks on õppimisel eelenvad matemaatika hinded või saavutused? Kas rehkendamine / aritmeetika on olulisem kui matemaatiline loogika? Küsimusega soovin just viidata erinevatele õppimise stiilidele. Ma olen rohken “parema poolkera” inimene, kes mõtleb rohekm kontekstiliselt, visuaalselt, geomeetriliselt jne (Visual-Spatial Learner). Selline mõtlemistiilide ignoreerimine on muutnud meie Eesti koolid täielikult ühesuguseks lineaarse mõtlemise pühamuteks. Kõik, mis vähegi kaosest võiks ilmuda dünaamiliselt on “halb”. Väike näide eetika tunnist: Kas hea on tema enda pärast hea, või jumala (Jumala) pärast hea? Loomulikult võime erinevate teooriatega jahmerdada mõlema seisukoha poolelt. Leides ühiseid nimetajaid erinevate teooriate poolelt, näiteks kuidas egoistlik-utilitaristlik-etnotsentristlik-objektivistlik Jumal on hea inimeste suhtes. Vastupidiselt öeldule, tegin ma õppejõu soovitatud ütluse järgi pakkuda loova vastus ning “rikkusin” kogu arutelu: “Miks peaks piirduma üksnes osade analüüsiga, mille tulemuseks on erinevate teooriate sobitamine osapoolte järgi, probleemi ennast lahendamata? Vastuseks on loomulikult akadeemiliselt, et selline tegavus peaks viima meid mõtetuse tõdemuseni ja ühtlasi näitama kui andekas õpilane on raamatu päheõpimisel. Tegelikult oleks piisanud lühiduse huvides (essees) teooriate vastandlikuse olemuse väljatoomisest. Andes viivitamatult märku küsimuse asetuse muutumisest dilemma enese suhtes. Kes lõi või pani aluse dilemmale? Olgu selleks inimene või jumal (Jumal), ei muuda see fakti, et antud küsimusega muutuvad teooriast lähtuvad arutelud mõtetuseks, sest headus ja jumalus samastatakse või võrdsustatakse koheselt osapooltest tulenevalt. Ainus vahe on siin jumala ja inimese arusaamises. Inimene näeb mõrvamises halba ja jumal hävitamises head. Jumala ja inimese headuse kontseptsioonide erinevused on üldistatult lõhe ideaalsuse ja reaalsuse vahel. Kumbki ei tunnista oma viga. Väljendudes – olenemata uskliku uskumusest Jumalasse või ateisti uskumatusest – empiiriliselt inimeste mõtlemises. Seega algse küsimuse vastuseks on arusaamine. (Arusaamise enese headus on eraldiseisev küsimus. Aga tõesti paradoksane eelneva suhtes. Ei ta tõesti miks?)

]]> Comment on Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse by Priit Jeenas http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/13/kulalispostitus-kandideerimine-majandusteaduse-magistriprogrammidesse/comment-page-1/#comment-547 Priit Jeenas Mon, 15 Aug 2011 09:11:02 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3023#comment-547 Aitäh Toomasele ja Maritile selle vastuse eest! Mina ise polekski osanud nii põhjalikult vastata. ;)

Mis puutub soovituskirjadesse, siis nendesse koolidesse sisse saamiseks tõesti piisas Tartu õppejõudude soovitustest. Aga eks ole ka siinsete soovitajate puhul olulisteks teguriteks see, kuivõrd nad rahvusvaheliselt tuntud on, kellega koos töötanud ja millistes ajakirjades nende publikatsioonid ilmunud on. Samas pole mul mingit aimu, mil määral soovitajate tausta uuritakse, kui nad juhtuvad vastuvõtukomitee jaoks tundmatud olema. Minu soovitajateks olid Ott-Siim Toomet ning Raul Eamets.

]]> Comment on Nuputamisülesanne: aedviljade kõrgem matemaatika by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/08/nuputamisulesanne-aedviljade-korgem-matemaatika/comment-page-1/#comment-546 Toomas & Marit Sun, 14 Aug 2011 18:01:01 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3013#comment-546 Nagu vihjes ütlesime, on mõlemale küsimusele olemas konkreetne vastus. Õige vastus on see, et mõlemal juhul on viiludel võrdselt koort.

Siin on lahendus: kujutame tomatit kerana raadiusega r ja keskpunktiga (0,0,0). Ütleme, et viilutamine toimub z teljega risti. Tomati läbilõige kõrgusel z on ring pindalaga \pi(r^2 - z^2). Üks suvaline viil paksusega h algab siis z telje kõrguselt p ja lõpeb kõrgusel p+h. Selle viilu ruumala on arvutatav läbilõigete pindalade summana ehk integraalina V = \int_{p}^{p+h} \pi (r^2 - z^2) dz. Koore pindala on nüüd lihtsalt selle ruumala tuletis r järgi. Miks? Teine võimalus ruumala arvutamiseks on võtta hästi palju erineva raadiusega tomateid ja võtta igast sama koha pealt üks viil. Kui me nende viilude koored üksteise sisse paneme, täidame sama ruumi.
S = \frac{\partial V}{\partial r} = \int_{p}^{p h} 2 \pi r dz = 2 \pi r h. Saime, et pindala ei sõltu lõike asukohast p. Võtame nüüd arbuusi, koore paksusega t < h. Koore ruumala on arvutatav ülaltoodud koore pindala valemi integraalina. Pindala ei sõltu positsioonist, seega ei sõltu positsioonist ka integraal. Formaalselt V_t \int_{r-t}^r 2 \pi x h dx = \pi h [r^2-(r-t)^2] = \pi h t [2r-t]

See arutelu kehtib ainult täiesti ümmarguste objektide korral. Ellipsoidi pindala on keerulisem arvutada kui kera oma, nii on arvutused keerukamad ja tulemus jääb sõltuma lõike asukohast. Tegemata arvutusi läbi pakuks, et pikliku aedvilja puhul on ekvaatori juurest tehtud lõiked suurema koore pindalaga ja lapiku puhul väiksema. Võib-olla oskab keegi väidet tõestada või ümber lükata? P.S. Taskukalkulaatori, PC ja Wikipedia kasutamine on lubatud.

]]> Comment on Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/13/kulalispostitus-kandideerimine-majandusteaduse-magistriprogrammidesse/comment-page-1/#comment-545 Toomas & Marit Sun, 14 Aug 2011 16:52:27 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3023#comment-545 Eks Priit oskab neile küsimustele ise täpsemalt vastata, aga selgituseks ütleme USAs sisuliselt ei ole majandusteaduse magistriprogramme. USAs tuleb astuda otse doktoriprogrammi ja magistrikraad antakse selle jooksul. Aga doktoriprogrammi ei saa astuda ainult 3-aastase alusharidusega ja raske on sisse saada tundmatust koolist, nii on tüüpiline, et Euroopast tulijatel on juba üks magistrikraad olemas. MBA ehk ärijuhtimise magistriprogrammid on USAs muidugi väga head, aga see on hoopis teine rida. Me ei tea siin kedagi, kes oleks doktoriõppesse astunud pärast MBA omandamist või MBA programmi pärast doktorikraadi omandamist.

]]> Comment on Külalispostitus: kandideerimine majandusteaduse magistriprogrammidesse by T http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/13/kulalispostitus-kandideerimine-majandusteaduse-magistriprogrammidesse/comment-page-1/#comment-543 T Sun, 14 Aug 2011 08:11:04 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3023#comment-543 Kas nendesse koolidesse sisse saamiseks piisas Tartu õppejõudude soovituskirjadest?

Miks sa ei vaadanud USA magistriprogramme?

Edu!

]]> Comment on Nuputamisülesanne Salemi nõidadest by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/09/nuputamisulesanne-salemi-noidadest/comment-page-1/#comment-542 Sven Sat, 13 Aug 2011 19:15:54 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2987#comment-542 Valetaja lahenduse pakun välja Friends (TV) ühe episoodi järgi, kus ma panin tähele, kuidas Phoebe õrritab Chandler-it sala suhtest teada saades.

Valetaja paradoksist tulenevalt võib lahendus tuleneda enesele suunamise läbi. Näiteks kui küsida A-lt B kohta: Kui B on valetaja, siis peaksid sina A valetama?

- jah korral on A valetaja.
- ei korral on B valetaja.

Jada versiooni kahtlustedes võib lisada nõksu: Kui B on valetaja, siis peaksid sina A valetama valetamist?

Paradoksi kahtlustades aga: Kui B on valetaja, siis peaksid sina A valetama valetamistest tõde?

Paradoksilist jada kahtlustades aga: Kui B on valetaja, siis peaksid sina A valetama valetamistest tõest tõde?

Jada või paradoksi sarnasus on järgnevus, ahela tuvastamiseks ei ole vaja rohkem kui kahe osalist käiku. Jada koosneb järgnevuse tsüklisusest, paradoks on tsükliline “sisu”.

Tehes nõidade küsimuse arvan lihtsaks. Küsimus on, kuidas oletatavad kahtlusalused teine teist tunnevad mõtlemis operatsioonide osas. Kas nende vahel on tuttavaid, nõia võime või nad teavad väga häsi oma paradoksi loogikat. Keerukam on aga siis kui kaks täiesti tundmatut nõida pannakse vastamisi. Või nagu Milligrami test õpilsate piinamise kohta – üks mängib lihtsalt nõida. Sellisel juhul oleks kasulik teada kuidas keskmiselt inimesed mõtlevad või ootavad vastust.

]]> Comment on Nuputamisülesanne: aedviljade kõrgem matemaatika by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/08/08/nuputamisulesanne-aedviljade-korgem-matemaatika/comment-page-1/#comment-541 Sven Sat, 13 Aug 2011 18:33:34 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=3013#comment-541 Ellipsoidi ja sfääri küsimuse vastus on suhteline arvutamine, mis oleneb konkreetsetest arvudest kolme ruumielemendi ja lõikude arvu suhtest. Mis määrab ära kindlalt, milline osa kujunditest jääb suurimaks. Loogika järgi ütleksin selleks piirkonnaks ekvaatori e. keskkohta puudutava (tomati) lõigu. Põhjuseks on näiteks ellipsoidi puhul, risti lõikamine võrdsetel alustel pikimat telge mööda tähendab selle pikkusega võrdset või ligilähedast jagamist. Muutes tippude piirkonna lõikude pindala väiksemaks ekvaatori piirkonna pindalast täpselt lõikude arvust tulenevalt. Võib öelda, et lõigud arv, mis on võrdne poole pikkima telje pikkusega, kaldub muutma suumima pindalaga piirkonda tippude kasuks.
Kui lõikudeks jagunemine aga toimub lühema telhjega risti tuleb muuta kogu arutlus vastupidiseks. Ehk suurimaks piirkonnaks on tipud, mis jagunemise arvu vähenedes või telje pikkust ületades (ehk muutes tüki paksuse väiksemaks) suurendavad ekvaatori pindala suurust.

Kõige lihtsamaks pindala kontrollimiseks on näiteks PC puudumisel tomatist tasapinnaliste kujundite tekitamine lõikude abil ja nende alusel suhtelise arvu määramine.

Seega tomatile pakuksin tipud ja arbuusile ekvaatori.

]]> Comment on Nuputamisülesanne Salemi nõidadest by Sander Heinsalu http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/09/nuputamisulesanne-salemi-noidadest/comment-page-1/#comment-538 Sander Heinsalu Fri, 22 Jul 2011 15:24:05 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2987#comment-538 Lahend sarnaneb kahelauselisele valetaja paradoksile. Lause A ütleb, et lause B on õige, lause B ütleb, et lause A on vale. Ükski tõeväärtuste kombinatsioon ei anna kooskõlalist süsteemi.
Natuke keerulisem, aga sarnane paradoks on Brandenburger+Keisler2006 An impossibility theorem on beliefs in games.

]]> Comment on Signaliseerimine ja vastusignaliseerimine by Toomas & Marit http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/07/signaliseerimine-ja-vastusignaliseerimine/comment-page-1/#comment-537 Toomas & Marit Sun, 17 Jul 2011 16:49:31 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2980#comment-537 Me ei oska sellele küsimusele vastata. Me teame, et USAs koolid ja ülikoolid pakuvad igasuguseid võimalusi erivajadustega inimestele, lisaks on siin alushariduse tasemel palju levinum koduõpe. Konkreetne näide mis pähe tuleb: me ei kujuta ette et Eestis võib doktoriõppesse jõuda inimene, kes ei ole kümnendaks eluaastaks lugema õppinud, siis me tunneme sellist inimest, ta omandas alushariduse lihtsalt ilma lugemise ja kirjutamiseta.

]]> Comment on Signaliseerimine ja vastusignaliseerimine by Sven http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/07/signaliseerimine-ja-vastusignaliseerimine/comment-page-1/#comment-536 Sven Sun, 17 Jul 2011 16:33:36 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2980#comment-536 Signaalidest teisiti veel rääkides peame juba pöörduma semiootika poole, mis G inimeste puhul võib olla suhtlemise küsimustes õpetajatele kergeks ehmatuseks kui inimene peaks lähenema oma isikuomadustelt “The Big Bang Theory” (TV) Sheldon Cooper-ile. Tekitades küsimuse,kuidas USAs majandusteaduses näiteks aspergerid, skisofreenikud, düsleksikud jne. inimesed Eesti koolidest erinevalt hakkama saavad? Siin ma mõtlen just suhtlemise eriti osas. Kas selle pärast on keegi Eestist nö põgenenud, et saada paremat õpet?

]]> Comment on Nuputamisülesanne Salemi nõidadest by tqnism http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/09/nuputamisulesanne-salemi-noidadest/comment-page-1/#comment-532 tqnism Tue, 12 Jul 2011 19:08:19 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2987#comment-532 kaval…

]]> Comment on Chicago Eesti maja by gustav http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/10/chicago-eesti-maja/comment-page-1/#comment-531 gustav Mon, 11 Jul 2011 06:05:38 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2990#comment-531 arvasin, et tõenäoliselt lähete jaaniks sinna :) kas EV1 (Evanston First Liquor) saku originaali jahile ka jõudsite?

]]> Comment on Nuputamisülesanne Salemi nõidadest by hillarp http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2011/07/09/nuputamisulesanne-salemi-noidadest/comment-page-1/#comment-530 hillarp Sat, 09 Jul 2011 19:33:30 +0000 http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/?p=2987#comment-530 Üks pakub alati oma kaardi värv, teine pakub alati oma kaardi vastandvärvi.

]]>