Comments for Chicago Sõnumid

Comment on 100 aastat Chicago Sõnumeid by Kaido

Kaido — Thu, 26 Aug 2010 07:44:12 +0000

Kus alles aeg lendab. Millal kraadi kätte saate ja millest lõpukirjand tuleb?

Veidi segaseks jäid aastad 2,3 ja 4. Aeg lendab ikka kiiremini: 10, 11, 100.

Comment on Kartellid: teooria by Indrek

Indrek — Tue, 24 Aug 2010 16:42:42 +0000

Roberto Rigobon uurinud mikroandmeid kasutades muuhulgas just vilja maailmaturuhinna kandumist leiva hinda (või noh, nisuhinna mõju saiahinnale). http://econ-www.mit.edu/files/3643 slaididel 10-11 graafiliselt kujutet asi. Seniste mikroandmete baasil peaks meie kandis viljahinna tõus kulmineeruma leiva hinnas umbes kaks aastat hiljem, viljahinna 100%-line tõus peaks viima leivahinna maksimaalselt 25%-lise kasvuni (mulle tundub, et ta ei kontrolli olulist osa inflatsioonist, vastasel korral ei saaks Läti-Leedu andmed olla nii erinevad teistest Euroopa riikidest – oleksin eelmine nädal uurinud, oleksin otse küsida saanud, sai just ta kursust võetud ja ka miljardi hinna projekti – http://www.billionpricesproject.org/ – kohta seminari kuulatud, aga tol hetkel sellesse küsimusse ei süvenenud).

Comment on Kartellid: teooria by Toomas & Marit

Toomas & Marit — Tue, 24 Aug 2010 14:49:14 +0000

Jah, USAs lisatakse maksud kassas ja see meile kui ostjatele tavaliselt üsna tüütu, sest kunagi ei tea kui palju kaup täpselt maksma hakkab. Aga see ei mõjuta argumenti — ka siis kui hinnasildile trükitakse maksude-eelne hind pole mingit põhjust arvata, et maksutõus jääb üks-ühele ostjate kanda. Mõnel juhul see võib-olla kehtib, aga üldiselt tuleks oodata täpselt samasugust efekti, mis väljenduks nominaalse hinna languses. Muude nõudlust või pakkumist nihutavate muutuste mõju (nt sisendihinnad) peaks nii siin kui ka sealpool ookeani olema ühesugused.

Comment on Kartellid: teooria by Kaido

Kaido — Tue, 24 Aug 2010 08:18:29 +0000

Viimase näite kommentaariks ütleks, et on definitsiooni küsimus, mida hinnaks kutsutakse. USA näitel, kus müügimaks/käibemaks lisatakse kassas, on maksu suurenemise ja vähenemise tõttu muutuv “koguhind” niikuinii koordineeritud. Selles mõttes tundub aus, et väga väikse etteteatamisega muudetud maksumäära muutus lubatakse lisada kassas.

Kusjuures, mulle tundub, et leivahinnad vahepeal langesid küll. Ma lausa hakkasin imestama, et kuidas saab jälle 8 krooniga suure musta leiva osta. Leivatoodete turul on küll tootenimetusi sadu ning muutuvad ka kogused ning seega on inimestel hindade muutust ajas palju raskem tajuda kui näiteks liitrise 2.5% kilepiima hindu, kus erinevate tootjate toode on sisuliselt identne.

Eks kartellindusega on nii, et mingi hindade stabiilsus tekib turul niikuinii kui kõik tootjad ei taha pankrotti minna. Kütuseturul on näiteks Eestis juba kaua aega suhtelised hinnad erinevate kettide vahel fikseeritud (hind pärast kliendikaarti on tõenäoliselt võrdne). Võibolla on see lihtsalt semantika küsimus, et leivaliidu juht oleks pidanud kasutama teisi sõnu, et väljendada sisulist vajadust vähemalt osa sisendi hinna tõusust lõpphinnale lisada. Muidugi kahtlane, et sellist asja peab leivaliidus arutama.

Comment on Kartellid Eestis by Toomas & Marit

Toomas & Marit — Sat, 14 Aug 2010 16:28:53 +0000

Viimase nädala jooksul on postituses mainitule lisandunud kolm asjakohast kirjutist:

1) Leivaliidu kokkusaamise tulemusena avaldas tegevdirektor Arnold Kimber Leivaliidu kodulehel pressiteate, mille kohaselt:

… Leivaliidu tegevdirektori Arnold Kimberi sõnul on jahu hinna võimaliku tõusu järel leiva ja teiste pagaritoodete hinna tõus kahjuks vältimatu. “Kui nüüd veskid tõstavad jahu hinda, ei ole enam pääsu, ka pagarid peavad hinda tõstma,” rõhutas Kimber.

Leivatootjate hinnangul jääb leiva hinna tõus suure tõenäosusega 10-20 protsendi vahele. …

2) Tõnis Oja kirjutab oma blogipostituses Eelista Välismaist!

Kiirele hinnatõusule vaatamata on nisu hind täna peaaegu kaks korda madalam kui kaks aastat tagasi.
…
Ma ei mäleta, et leiva ja muude pagaritoodete hinnad oleksid eelmise kahe aasta jooksul märkimisväärselt langenud.
…
Inflatsiooni ohjamiseks tuleks seega tõsta au sisse loosung “Eelista välismaist”, siis ehk kasvab konkurents ka toiduaineturul ning hinnasurve hakkab kahanema.

3) Eesti Päevaleht küsib Kas leivatootjad leppisid hinnatõusus kokku? Artiklis küsitakse eri osapoolte kommentaare. Mõned väljavõtted:

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on pretsedenditu, et ettevõtete alaliit teeb sellise sisuga teateid. “See on absurdne ja sellele me reageerime kindlasti. Konkurentsiamet ongi sellele tõenäoliselt juba reageerinud,” ütles majandusminister.

Leivaliidu liikmena kinnitas Asso Lankots (Leiburi marketingi- ja müügidirektor), et ettevõtted ei ole hinnakujundust omavahel üldse arutanud. “Selline tegevus on keelatud. Hindade tõstmine on iga ettevõtte enda otsustada,” selgitas ta. Tema sõnul on leivaliidus arutatud teravilja kallinemist.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on nad leiva ja saia hinnatõusu temaatikat jälginud. Ta ei soovinud kommenteerida, kas konkurentsiamet hakkab seda teemat ka menetlema.

Comment on Miks eestlased end venelastest paremaks peavad? by Toomas & Marit

Toomas & Marit — Thu, 22 Jul 2010 13:27:14 +0000

Samal teemal kirjutab Tarmo Jüristo Postimehes

Nii nagu ilmselt ei mõelnud ka Jaan Tätte oma märkusega venelaste kohta midagi halba, aga välja kukkus nagu ikka – püüame küll olla viisakad ja käituda teiste inimestega kenasti, aga ikka läheb nii, et oleme eestlased.

Comment on Miks eestlased end venelastest paremaks peavad? by Ott Toomet

Ott Toomet — Thu, 08 Jul 2010 15:16:43 +0000

Rääkides rahvusvahelises keskkonnas kõrgharidusest/majandusteadusest, on Ida-Euroopa lahter kuhu EE kõige paremini sobib.

Aga isiklikult meeldiks mulle kui see “where are you from” küsimus üldse ära jäetaks. Et saaks olla lihtsalt inimene.

Comment on Relvad Chicagos by Heiki

Heiki — Mon, 05 Jul 2010 10:26:21 +0000

Mitte teise paragrahvi, vaid teise muudatusega.

Comment on Lihtne reegel kingade ostmiseks by silver

silver — Tue, 22 Jun 2010 07:29:14 +0000

See kehtib ilmselt suuremate linnade puhul, kus on piisavalt tarbijaid, et saaks muusika järgi sihtrühmi moodustada ning piisavalt pakkujapoolset kompetentsi, et kogu müügielamuse kontseptsioon terviklikult välja töötada. Väiksema tarbijahulgaga asukohtades (nt Tallinn) muutub üldisema toote (ehk mitte-nišitoote) puhul majanduslikult mõtteka tegevuse jaoks vajalik sihtrühm nii laiaks, et kõlasrist huilgab ikka keskpärane “skaipluss”. Või on nende osas ka mingi spetsiifilisem edutegur olemas?

Comment on Tulevane nobelist Ernst Fehr by indrek seppo

indrek seppo — Mon, 21 Jun 2010 22:39:25 +0000

Fehr viimasel ajal mu tähelepanu tõmmanud seoses ühe teadusmetodoloogiliselt põneva diskussiooniga.

Siin on üks artikkel, mis võiks anda käitumisökonoomikaga tegelejatele ideid (ja sissejuhatav osa oluline kõigile sotsiaalteadlastele): http://www.wiwi.uni-bonn.de/shaked/rhetoric/Experimental-Econ-BS-withAppendix-March-09.pdf

Fehr asjaga seotud niipalju, et tema argumendid/metodoloogia on näitematerjaliks. Ja mitte positiivseks.

Siit: http://kuznets.harvard.edu/~aroth/critiques%20of%20experimental%20econ.html leiab e) alt edasise diskussiooni. Minu punktid lähevad praegu selgelt kriitikutele.

Comment on Kindlustus 101: riskipreemia ja moraalirisk by Andres

Andres — Thu, 10 Jun 2010 06:13:38 +0000

Ma ise arvan, et enamus lihtinimesi nii keerulist matemaatikat läbi ei tee kui Toomas ja Marit kirjutavad.

Oletan, et paljude jaoks on hoopis oma eluaseme kindlustusel oluline see, et pank kui laenuandja seda nõuab.
Näiteks mina kindlustasin mõlemad enda eluasemed ära panga nõudel, kuna olid tagatisvarad.
Ja siis juba valib inimena väikseima kindlustuspreemia maksumuse, mis tähendabki lihtsalt suuremat omavastutuse aktsepti. Võetakse nii suur omavastutus, mille saaks reaalselt ära maksta vajadusel.

Comment on Kindlustus 101: riskipreemia ja moraalirisk by Toomas & Marit

Toomas & Marit — Wed, 19 May 2010 05:26:07 +0000

Jah, tõepoolest. Õnnetusi on eri suuruses ja väikeste riskide vastu kindlustamine on natuke erinev suurest, mille kohta meie postitus peamiselt käis. Aga isegi kui inimesed on nõus väikeste riskide eest vähem maksma ei ole põhjus oodata, et nende vastu kindlustust ei pakuta.

Põhjus miks seda ei pakuta või miks hind oleks liiga kõrge on ikkagi eelkõige moraaliriskis. Nende väikeste õnnetuste toimumise sagedust saab inimene oluliselt mõjutada ja et risk iseenesest on väike, siis stiimulite tagamiseks tuleb omavastutus panna samasse suurusjärku riski endaga. Või siis arvestada sellega, et inimesed on hooletud ja õnnetused seetõttu sagedasemad.

Comment on Kindlustus 101: riskipreemia ja moraalirisk by Paul Vahur

Paul Vahur — Tue, 18 May 2010 12:48:44 +0000

Omavastutus on olemas pigem selle pärast, et kindlustus ei peaks katma igat väikest õnnetust, millede toimumise tõenäosus on palju suurem kui mis samas ei oleks katastrofaalset laadi (suure kahjuga). Ning kuna nende toimumise tõenäosus on suurem siis on ka tõenäolisem, et inimene ise nende ära hoidmiseks midagi ette saab võtta.

Kindlasti oleks kindlustused valmis pakkuma 0-omavastutusega kindlustust aga selle hind oleks liialt suur, et turul selle vastu suurt huvi oleks.

Comment on Käitumisökonoomika suur tulek by indrek

indrek — Sat, 15 May 2010 07:37:21 +0000

Kes siin Eesti majandustudengitest seda teemat lugema satub ja asja vastu tõsisemat huvi tunneb, siis TÜ arstiteaduskond on ise näidanud üles soovi koostööks – neil mitmesugused tehnilised vahendid käepärast (fMRI etc). Kellel huvi on, saatku mulle email (indrek.seppo@ut.ee), püüan õigete inimestega kokku viia (ise küll kevadeni 2011 Eestist ära ilmselt).

Comment on Kaks seika teadustöö ja psühholoogiaga seoses by indrek

indrek — Sat, 15 May 2010 07:28:43 +0000

Taageperat leiab Public Choice standardõpikutes omajagu.

Eesti majandusteadlastele viitamisest – esimene põlvkond korraliku haridusega tegelasi (kes kodueestist pärit) hakkab tasapisi nüüd lõpetama või kuidas

Comment on Pesu kuivatamine USAs by Oudekki

Oudekki — Sun, 09 May 2010 08:31:59 +0000

Kaido, aga reguleeritakse ka näiteks seda, mis kell sa võid muru niita, kui pikk su muru olla võib ja mida sa võid oma aias kasvatada – et kogukonnaga kokku sobiks Californias eriti, aga ma arvan, et ka mujal. Nendes oludes väita, et kogukondi ei ole olemas, on natukene naljakas – kuid mõned seda teevad.

See pesuriputamisaspekt on mulle ka jäänud kõrva, sest mul on USAs olnud alati vastumeelt pesukuivateid kasutada (eriti, kui olla kohas kus on soe ja kuiv), siis oli tunne küll, et kui elaksin, siis liituksin ka selle liikumisega.

Comment on Pesu kuivatamine USAs by Kaido

Kaido — Fri, 07 May 2010 09:00:29 +0000

Lõbus kuulda, kuidas elu ülereguleeritakse. Eestis on tekkimas olukord, et kaubanduskeskuse parklasse ei julge õhtul autot jätta. Konkreetselt teemaks Sikupilli keskuse parkla Rock Cafe’sse minekul, sest seal on öösel parkimine keelatud. Ise riputan ka pesu nöörile, kui ilm kuiv on, kuigi kuivati on kindlasti teatud oludes vajalik abivahend (kuigi energiamahukas).

Comment on Pesu kuivatamine USAs by Oudekki

Oudekki — Fri, 07 May 2010 08:25:57 +0000

Berlusconi üritas ka enne Genova G8 keelata pesu riputamise akna taha, sest see olevat barbaarne. Nii palju kuivavaid aluspükse akende all pole Itaalia veel kunagi näinud

Comment on Osta või üürida? by Alari

Alari — Fri, 30 Apr 2010 23:11:41 +0000

Postituses on väike vastuolu. Ühelt poolt iseloomustatakse viimasesse gruppi kuuluvad inimesi kui neid, kes “usuvad, et informeeritud otsus on parem kui rusikareegel.” Teisest küljest soovitatakse neile aga siiski teatud rusikareeglit “kui see suhtarv on oluliselt suurem kui 20 …”

Ja tõepoolest, ma isiklikult pole sugugi veendunud, et 20 maagilise piirina ajas väga konstantne peaks olema. See on umbes sama, mis eeldada aktsiaturult pidevalt pikaajalist keskmist tootlust, so 10-12%. Ja muuseas, kui number 20 ei tundu väga intuitiivne, siis tasub sellest võtta pöördarv – tulemuseks on, et pöördepunktis peaks renditootlus olema 5%.

Viidatud NYT artikli kalkulaator on suhteliselt robustne ja jätab välja mitmed olulised faktorid – nt sissemakse alternatiivkulu, maksud ja maksusoodustused, amortisatsioon. Küllap leiab internetist palju erinevaid kalkulaatoreid, ise olen eelnevalt kokkujuhtunud järgmisega, mis tundus üsna põhjalik. Selle varasem versioon on ka google doc’ina kättesaadav.

Comment on Osta või üürida? by Andres

Andres — Fri, 30 Apr 2010 21:44:15 +0000

Eesti kohta on neid üüri suhtarve vist ikka ka arvutatud. Tõnu Toompark minu teada, on neid kokku löönud ja teisedki.

Näiteks siin peaks mõni number olemas olema.
http://www.adaur.ee/index.php/uuriari-kasumlikkus-soltub-korterite-hinnatousust/
Näib et need seal 15-20 kandis on olnudki.