Archive for the 'Üliõpilaselu' Category

Page 3 of 14

Strateegiline etapikorraldus suusatamises

Published on January 19, 2010 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , .

Kuidas saada häid kohti suurvõistlustel? Imetriki retsept: (1) Korralda suurvõistlused ise. (2) Vali aeg, koht ja reeglid, mis konkurentidele võimalikult halvasti sobivad, nii et nad kas ei tule või siis pole tippvormis. (3) Lisa võistlusesse mingi ootamatu vingerpuss, milleks konkurendid valmis pole.

Näide retsepti oskuslikust kasutamisest: Otepää MK-etapp murdmasuusatamises. Etapp toimus nädal pärast Tour de Skid ja kuu enne olümpiat, prognoositi 25-kraadist külma, nii et kohal oli kaks kuuma grupi meest, kellest üks katkestas ja teine võitis. Hästi oli korraldatud ka vingerpuss — üllatuslik hüpekas

“Kunstlumega kaetud jäisel rajal võib seal lennata kümme meetrit,” märkis Otepää MK-etapi peakohtunik Tiit Pekk.
…
“Seni sõitsid nad viimases trennis alati Kekkose ringi, seekord vahetasime selle Tehvandi matkaraja vastu, et tekiks võimalus seekordse võistlusrajaga tutvuda,” rääkis Alaver. “Piinlik oleks ju oma koduetapil kukkuda.”

Märkus: postitus on mõeldud huumorina.



Cross Country Skiing

Originally uploaded by rogiro

27 miljonit ja sõltumatute sündmuste tõenäosused

Published on January 16, 2010 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , .

WSJ kirjutab inglasest, kes arvas, et ta võitis kavala pakkumisega 27 miljonit. Paraku pole kihlveofirma nõus seda välja maksma, viidates detailidele kasutustingimustes. Tegemist on hea näitega sellest, kui oluline on teada, kas juhuslikud sündmused on sõltuvad või sõltumatud.

Vaatluse all oli küsimus, et kas 2009. aasta jõululaupäeval on lumi maas või mitte. Vaatame näiteks kahte sündmust: A) Tallinnas on lumi maas, B) Tartus on lumi maas. Oletame lihtsuse mõttes, et mõlema sündmuse toimumise tõenäosus on viiskümmend protsenti, st p(A)=p(B)=0.5. Milline on siis tõenäosus, et mõlemas linnas on lumi maas, st p(A&B)?

Selleks on vaja teada, kas sündmused on sõltumatud või sõltuvad. Kui sündmused A ja B oleksid sõltumatud, siis oleks seda väga lihtne arvutada p(A&B)=p(A)p(B)=0.25. Linnade arvu suurenedes läheks tõenäosus aina väiksemaks. Praktikas need sündmused aga ei ole sõltumatud — kui Tallinnas on lumi maas, siis on üsna tõenäoline, et sama lugu on Tartuga. Äärmuslikult, kui ilm kogu Eestis oleks täpselt sama, siis ühise sündmuse tõenäosus oleks p(A&B)=p(A)=0.5. Ja see tõenäosus ei vähene, kui linnade arvu suurendada. Tegelikkus on ilmselt kusagil vahepeal, aga võib arvata, et lumesajud sama piirkonna eri linnades on üsna tugevalt korreleeritud.

WSJ artiklis toodud näites juhtus täpselt sama. Kihlveofirmas Ladbrokes saab teha pakkumisi valgetele jõuludele Suurbritannia linnades. Lisaks võimaldavad nad sõlmida akumuleeruvaid kihlvedusid (accumulator bets), kus pakkumine tehakse terve hulgale sündmustele. Kui kõik sündmused korraga teoks saavad, siis maksab selline kihlvedu välja väga suure summa. Eeldusel, et sündmused on sõltumatud on sellise juhtumi tõenäosus muidugi väike. Aga nagu ülaltoodud näitest näha — tugevalt sõltuvate sündmuste puhul ei ole tõenäosus väike, samas kui väljamakstav summa suureneb eksponentsiaalselt. Nii et loomulikult ei peaks kihlveofirma selliste sündmuste puhul akumuleeruvaid kihlvedusid lubama. Ladbrokes väidab, et nende kasutustingimuste kohaselt nad ei lubanudki, õnnetu klient sai sellest teada aga alles pärast seda kui oli enda arvates miljonäriks saanud.

Sports betting

Ära usalda majandusteadlast, kes ise oma muru niidab

Published on January 7, 2010 in Üliõpilaselu. 6 Comments Tags: , , , .

Wall Street Journal kirjutab, et majandusteadlased on sageli koonrid. Artiklist leiab selle kohta hulga lõbusaid näiteid alates John Maynard Keynesi nirudest õhtusöökidest kuni NU professori Robert Gordoni poeskäikudeni. Ja mitte ainult koonrid vaid lisaks ka laiemalt võttes külmalt kalkuleerivad. Olles aru saanud, et aeg on raha ja leidub inimesi, kelle töötund maksab vähem, siis kipuvad nad endale abi palkama. Näited sisaldavad, David Laibsonit, kes saadab palgalise autojuhi õele lennujaama järgi ja päris äärmusesse minnes, Ameerika Majandusteaduse Assotsiatsiooni presidenti Robert Halli, kes soovis lasta oma jõulukuuse ära ehtida.

Miks kipuvad majandusteadlased käituma kalkuleerivalt? Siin on vähemalt kaks selgitust. Esiteks selektsioon — majandust hakkavad õppima inimesed, keda huvitavad teemad nagu raha, ratsionaalne käitumine jms. Needsamad inimesed loevad oma raha ja käituvad läbimõeldumalt ka turgudel. Teiseks on majandusteadlased treenitud ratsionaalselt mõtlema ja otsima vastust küsimusele, mis juhtub kui inimesed käituvad omakasupüüdlikult. Nii et osaliselt saab selles omakasupüüdlikkuses süüdistada treeningut. Nagu Justin Wolfers Freakonomicsis kirjutab, kui majandusteadlane ise oma muru niidab, siis järelikult ta ei ole aru saanud suhtelise eelise teooriast.

Christmas Tree in Tallinn

Pühadetervitused

Published on December 23, 2009 in Üliõpilaselu. 1 Comment


Ilusaid pühi!

soovivad Marit ja Toomas

Happy Holidays!

E-raamat ja Pöidlaküüdi teejuht

Published on December 14, 2009 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , .

Tulevik on üldiselt ainult kauge silmapiir. Alati ootame me midagi uut, unistame millesti paremast ja suuremast. Meie eesmärgid lähevad aina suuremaks ja vidinad aina targemaks. Siiski on mõnikord tore märgata, et kunagi kaugustes tundunud tulevik on nüüd käes. Eile tekkis just täpselt üks niisugune äratundmishetk lugedes seda lõiku

“[Ford Prefect] had a device that looked rather like a largish electronic calculator. This had about a hundred tiny flat press buttons and a screen about four inches square on which any one of a million ‘pages’ could be summoned at a moment’s notice. It looked insanely complicated, and this was one of the reasons why the snug plastic cover it fitted into had the words DON’T PANIC printed on it in large friendly letters. . . . The reason why it was published in the form of a micron sub meson electronic component is that if it were printed in normal book form, an interstellar hitchhiker would require several inconveniently large buildings to carry it around in.” (HHGTTG)

Kummaline oli lugeda seda Sony Readeri ekraanilt, kuhu potentsiaalselt tõepoolest mahuks miljon lehekülge. Ja eriti just Amazoni Kindle vastab sellele kirjeldusele päris täpselt. Isegi reaalne versioon Pöidlaküüdi teejuhist on olemas — ligipääs kõigile Wikipeedia lehtedele.

Don't Panic

Google lainel

Published on November 27, 2009 in Üliõpilaselu. 2 Comments Tags: , .

Saime hiljuti võimaluse katsetada ühte viimase aja internetiavaruste hitti — Google Wave’i. Eks aeg näitab, kas tegemist on mööduva nähtuse või uue kommunikatsioonivormiga, aga päris kindlasti on projekt paljulubav. Kõige parema ja põhjalikuma ülevaate Google Wave’i olemusest ja ambitsioonidest saab sellest tutvustavast videost. Väga lihtsustatult öeldakse, et umbes niisugune oleks e-mail, kui see oleks leiutatud 21. sajandil. Wave ühendab endas e-kirjade, jututubade, wikide, tekstiredaktorite ja paljude teiste tänapäeval kasutusel olevate teenuste omadusi.

Meie arvates on Google Wave väga kasulik teenus ja oleme leidnud vähemalt kaks kohta, kus ta meid juba praegu aitab. Esiteks väikeste asjade koordineerimine. Praegu tuleb selleks tavaliselt saata e-maile või suhelda muid kanaleid pidi. Nii tekib hulk infot ja hiljem on seda raske süstematiseerida ja leida. Google Wave puhul on kõik ühes kohas, kõik täiendused saab teha täpselt sinna, kus sellel kõige suurem mõte on. Teiseks tundub, et teadlastel oleks Wave hea rakendada teadusprojekti koordineerimisel. See on hea viis koos artiklit alustada, koguda materjale, mõtteid ja kirjutada läbi arenemisjärgus ideid. On juba avaldatud arvamusi, et Wave võib sobida kogu protsessiks alates esimesest mustandist kuni artikli retsenseerimise ja avaldamiseni (ja võib-olla sellest edasigi), aga see tundub juba olema kauge tulevik.

Muuseas, nüüd on Google Wave vist juba kõigile saadaval, aga kui on keegi huviline, kel veel pole kutset, siis meil on peotäis kutseid üle.

Pilt: Google Wave logo

Igale kassile magistrikraad!

Published on November 14, 2009 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , .

Cory Doctorow BoingBoingis kirjutab magistrikraadiga kassidest. Nimelt kahtlustatakse mõningaid ülikoole selles, et nad on tegelikult “diplomivabrikud”, kus saab tunnistuse kätte ilma tegelikult midagi teadmata. Ettevõtlikud inimesed on proovinud seda tõestada oma kasside ülikooli saatmisega ja tuleb välja, et mõned armsad koduloomad ongi tunnistatud diplomivääriliseks. Huvitav, kas keegi võiks ka mõnes Eesti kõrgkoolis sellist eksperimenti teha? Wikipediast leiab loetelu koos kirjeldustega. Üks näide:

Colby Nolan belongs to a deputy attorney general. In looking to expose Trinity Southern University for fraud, some undercover agents had the then six-year-old Colby Nolan obtain a bachelor’s degree in business administration for $299. On the cat’s application, the agents claimed that the cat had previously taken courses at a community college, worked at a fast-food restaurant, babysat, and maintained a newspaper route. Then the school informed Colby that, due to the job experience listed on his application, he was eligible for an executive MBA for $100 more. The agents then sent for Colby’s transcript, which claimed that Nolan had a 3.5 grade point average.

(Vihje eest tänud Jeffile)



Midge cat and computer. Originally uploaded by dougwoods

Kohv teeb uniseks?

Published on November 13, 2009 in Üliõpilaselu. 3 Comments Tags: .

Märkasime sellist seost. Nendel päevadel, mil joome rohkem kohvi, oleme rohkem unised.

Eee and a cup of coffee

Reklaampostitus: raamatud Petrone Printist

Published on November 13, 2009 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , .

Meile meeldivad ettevõtlikud inimesed ja nende hulgas veel need kel pealehakkamist oma ettevõte luua. Teiseks meile meeldivad inimesed, kes oma tegemisi sünnikohaks sattunud geograafilise asukohaga ei piira ja maailmas ringi reisivad. Ja kolmandaks on internetiturundus iseenesest põnev teema. Nii me saime juba kolm põhjust miks osaleda kirjastuse Petrone Print uute raamatute reklaamikampaanias.

Nimelt, Petrone Print on paar aastat vana kirjastus, mis muuhulgas annab välja reisiraamatute sarja “Minu …” ja punktide asemele pane mingi riigi või linna nimi. Eelmisteks jõuludeks saime kingiks sealt Minu Argentiina, kus Liis Kängsepp kirjutab oma kogemustest töötades vabatahtlikuna Buenos Airese getos. Nüüd on kirjastusel välja tulnud neli uut raamatut.

Kõigepealt Berit Renseri ja Terje Toomistu reisiromaan “Seitse maailma”. Muuseas, kel seiklusrikaste/hullumeelsete reisikogemuste vastu huvi, siis raamatu autorid kajastavad neid reaalajas Avantüristide blogis. Raamatu treilerit võib vaadata siin.

Ka järgmised kaks autorit on blogijad. Ja kui üks raamatu huvitavuse test võiks olla, et kas autori blogi tundub põnev lugeda, siis selle testi need kaks raamatut igatahes läbivad. Justin Petrone on USAst pärit inimene, kelle praeguseks elukohaks on Tartu. Siit siis raamat “Minu Eesti”. Raamatu katkendeid võib lugeda siin ja raamatut tutvustav intervjuu KUKU-raadios on siin. Jyväskylä ülikooli meediaprofessor Kaja Tampere kirjutab tavaliselt blogis Karuema Päevaraamat ja nüüd on ta oma Soome kogemused kogunud kaante vahele. Tema intervjuud KUKU-raadios, kus ta räägib raamatust “Minu Soome”, saab kuulata siin ja katkendeid raamatust saab lugeda siin.

Neljas raamat on Airi Ilisson-Cruz “Minu Austraalia”. Kel huvi, see võib vaadata videot selle raamatu esitluspeost siin.

Kõiki neid raamatuid saab osta muuhulgas ka Petrone Print netipoest.

Lõpetuseks, veel üks põhjus miks me otsustasime Petrone Print kampaanias osaleda on muidugi see, et me tahame Meie sarjast uut raamatut lugeda. Nimelt, kirjastus annab kampaanias osalejatele tasuta raamatu.

Petrone Print reklaamikampaania reeglid:

  • Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
  • Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
  • Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
  • Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
  • Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Auhinnaraamatute nimekiri:

Lotoabi väärtusest

Published on October 19, 2009 in Üliõpilaselu. 4 Comments Tags: , .

Sattusime vaatama huvitavat lehekülge nimega lotoabi.com, mis tundub määravat oma sihtgrupi inimestega, kes ei oska neljani lugeda. Tsiteerime:

  • Kas ka sind vaevab mõte, et ükskõik milliseid numbreid Viking loto mängimisel kasutad, ei too need edu?
  • Oled tüdinud numbrikombinatsioonide valimisest ja mõtled, et ehk saaks selle valiku teha lihtsamalt ja targemalt?
  • Lase arvutil valida numbrid järgmiseks Viking loto loosimiseks statistika alusel ja mugavalt siinsamas veebikeskkonnas.
  • Soovime kõigile head loosiõnne ja soovitame mängida lotot mõistlikult.

Kui need neli küsimust on sulle tuttavad, siis oled sattunud just õigele leheküljele.

Loomulikult pani see meid mõtlema, et millist väärtust saab selline teenus ikkagi pakkuda. Eriti veel arvestades seda, et lotonumbrite valimine tundub olevat täiesti läbipaistev ja avalik protsess ja kogu senine statistika on Eesti Loto lehelt kättesaadav. Tutvustusest saame teada, et

Vaevalt tänapäeva kiires elus on kellegil aega hakata süvenema kõrgemasse matemaatikasse ja raisata päevadeviisi aega Viking loto numbrite valimiseks.
…
Programm arvestab paljusid erinevaid lototeooriaid ja valemeid ning tõenäosusteooriat, statistikat ja loogikat, et genereerida kasutajatele statistiliselt parimad numbrikombinatsioonid järgmiseks Viking loto loosimiseks…

Samalt lehelt saab ka esmase sissejuhatuse statistikasse:

See, mis on kõige tõenäolisem, juhtub ka kõige tihedamini. See, mis on vähemtõenäoline, juhtub ka harvem.

Nali naljaks, aga natuke asja üle arutades jõudsime järeldusele, et selline teenus võib siiski olla mitmes mõttes hea. Esiteks suurendab see lotomängijate psühholoogilist rahulolu. Me pole küll näinud vastavaid eksperimente, aga tundub üsna loogiline, et kui pole head argumenti paljude numbrikombinatsioonide vahel valimiseks, siis on tänuväärne, kui keegi selle töö ära teeb. Ja samuti on hea pärast kedagi süüdistada.

Teiseks jõudsime järeldusele, et statistika võib teatud määral aidata ja võib-olla just seda saab ka mõni lehekülg pakkuda. Nimelt on lotonumbrid küll täiesti juhuslikud ja sõltumatud, aga lotomängijate valitavad numbrid ei ole. Inimene on halb juhuslike arvude generaator ja kipub valima numbreid mingi süsteemi järgi (nt fookuspunktid mänguteoorias). Võidud aga jaotatakse võitjate vahel, nii et populaarsemate numbrite korral on oodatav võit väiksem.

Kolmandaks on kasu ühiskonnale. Lotot mängivad inimesed näitavad oma käitumisega, et neil pole selle rahaga midagi targemat teha, kui panna see negatiivse oodatava tulususega riskantsesse investeeringusse. Lotoabi lehekülje loojad paistavad olema ettevõtlikud inimesed, kellel on uudseid ideid ja võib-olla oskavad nad kogutud raha investeerida viisil mis toob ühiskonnale rohkem kasu.

Sports betting