Archive for the 'Üliõpilaselu' Category

Page 2 of 14

Toitumisharjumused USAs

Published on April 11, 2010 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , , , .

Kaks teemat seoses toitumisharjumustega on USA meediast viimasel ajal läbi käinud. Esiteks kuulus Briti kokk Jamie Oliver üritab ameeriklasi tervislikumalt toituma panna. Tema esinemist TED konverentsil võib näha siin. Tal on nüüd USAs oma saatesari, mis on sisuliselt tõsieluseriaal, mida filmitakse ühes eriti ülekaalulises USA linnakeses. Parimate palade hulgas on olnud näiteks:

  1. Lõik kus ta näitab kuidas lapsed ei tea üldse kuidas köögiviljad välja näevad — ei tee vahet kartulil ja tomatil jne.
  2. Ta reklaamis läbiproovitud ja väidetavalt alati töötavat võtet kuidas ajada lastel söögiisu ära näidates neile ebameeldivat kanapalakeste valmistamisprotsessi. Tuli välja, et see võte selle USA linnakese laste peal ei töötanud.

Teine päevakorral olnud teema on muidugi tervishoiureform. Nimelt vastuvõetud tervishoiureform sisaldab muuhulgas nõuet, et ketirestoranid peavad toidu hinna kõrval näitama kalorisisalduse. Praegu kehtib see nõue vaid üksikutes osariikides, aga hakkab kehtima kõikjal. Muidugi on küsitav, kas selle informatsiooni jagamine tõesti suudab mõjutada inimeste käitumist. (Ühest artiklist, mis seda uuris Starbucksi näitel oleme me kirjutanud siin ja siin.)

Me ise oleme selle info mõju paaril korral päris värvikalt kogenud. Näiteks täna läksime Panera Leiva nimelisse toidukohta, kus me regulaarselt käime salateid, suppe ja võileibu söömas. Hoolimata sellest, et siin Illinoisis ei ole kalorite suurelt näitamine veel kohustuslik, olid kalorite numbrid tekkinud seina peal olevasse menüüsse. Tulemus oli see, et pooled meist otsustasid oma tavalise tellimuse asemel salati kasuks ja me jäime endale kindlaks loobudes küpsisest-koogist, mida üritati järjekindlalt meie tellimusele lisada.

Calories

Teine sarnane kogemus oli hiljuti San Franciscos, kus me sattusime ketirestorani IHOP (nimi on lühend Rahvusvahelisest Pannkoogimajast). See koht on populaarne eelkõige hommikusöögikohana — pannkoogid, krepid, vahvlid, omletid jms. Nagu nad ise kuulutavad, nad serveerivad üle 700 miljoni pannkoogi aastas. Siin Evanstonis seda ei ole, nii et kui San Franciscos asus ta meie hotelli vastas, otsustasime kasutada juhust ja läksime sinna. Menüüle peale vaadates tundus kõik väga isuäratav, kuni me panime tähele toitude hindade kõrval olevaid kaloreid. Me ei oodanudki, et pannkook on kalorivaene hommikusöök, aga need numbrid olid lausa absurdsed — enamik asju oli umbes 1000 kalorit. Igatahes järgmistel päevadel me käitusime kooskõlas ülalviidatud uurimuse tulemustega ja hankisime ligi 3 korda vähem kaloreid sisaldava hommikusöögi Starbucksist. (Uurimus leidis, et kalorite kohustusliku näitamise tulemusena Starbucksi kasum kasvas kohtades, kus Dunkin Donuts asus lähedal, vt pdf.)

Kui kaua kulus meil rahvaloendusele

Published on April 7, 2010 in Üliõpilaselu. 4 Comments Tags: , .

1. aprillil loeti meid üle. Täpsemalt tuli kiri rahvaloenduse vormi ja tagastamisümbrikuga. Lisaks oli seal sees ähvardus, et selle täitmine on kohustuslik ja kui me seda ei täida, tuleb kohale inimene, kes meid lausa isiklikult üle loeb. Niisiis otsustasime vormi täita. Meil kulus

  • 5 minutit ümbriku avamiseks ja instruktsioonidega tutvumiseks.
  • 1 minut kogu küsitluse täitmiseks ja ümbriku kokkukleepimiseks.
  • 5 minutit ja 11 sekundit alljärgneva video vaatamiseks. “I’m bad with numbers.” — hilarioosne.
  • 0 minutit postkastist möödudes küsitluse teelesaatmiseks.
  • 7 päeva, et mõelda, mida selleteemalises blogipostituses kirjutada. Ikka ei mõelnud välja.

Rahvaloendus USAs

Tuntud Eesti sportlased

Published on March 31, 2010 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , , , , .

Tavaliselt elame me siin Eesti sportlastele kaasa omaette ja eelkõige Eesti ajakirjanduse vahendusel, sest spordialad nagu kettaheide ja murdmaasuusatamine ei ületa siinse meedia ega lõunalauavestluste uudisekünnist. Täna kaasdoktorantidega juttu ajades tekkis aga harukordne võimalus Eesti sportlaste üle uhke olla.

Kõigepealt patsutas Jaapanist pärit kursusekaaslane õlale ja õnnitles Baruto saavutuse üle. Tema edu viimasel turniiril ja kiire tõus päris tippu paistab jaapani meedias täiesti silmapaistev teema olema. Kuuldes, et me räägime Eesti sportlastest tuli aga juttu ajama ka üks teine doktorant (ameeriklane), kes arvas, et jutt peab tõenäoliselt olema Joel Lindperest, kes on New Yorki Red Bullsi ridades saanud lühikese aja jooksul hakkama suurepäraste saavutustega. Kõigepealt lõi ta klubi uue staadioni esimese värava (sõprusmängus Brasiilia Santos FC üle) ja siis ka võiduvärava hooaja avamängus (seda kahjuks Chicago Fire vastu mängides). Jalgpall (soccer ehk assotsiatsiooni-jalgpall) on USAs küll tähtsuselt kaugel pesapalli, jalgpalli, korvpalli ja hoki järel, aga sellest siiski räägitakse, eriti veel mõned kuud enne maailmameistrivõistlusi. Tuleb tunnistada, et ega me ise kummagi sportlase karjääriga eriti kursis pole, aga tore on Eestist sellises võtmes kuulda igal juhul. Loodetavasti kuuleme neist tulevikus veel suuri asju.

San Francisco, linn kus trepid asendavad kõnniteid

Published on March 31, 2010 in Üliõpilaselu. 3 Comments Tags: , , , , .

Puhkus San Franciscos sai läbi ja oleme tagasi külmas Chicagos. Eestist tulles ei ole San Francisco võib-olla kõige põnevam puhkusepaik USAs. Aga meie nautisime seda linna küll, osaliselt just selle tõttu, et ta meenutas pisut Euroopat ja natuke isegi Tallinna. Täpsemalt Tallinna meenutas ühistranspordisüsteem. Seal olid kõik olemas — trammid, trollid, bussid. USAs on see ebatavaline.

A view from Russian Hill on Alcatraz IslandÜhiskondlik transport on San Franciscos lihtne ja odav viis liiklemiseks, aga see linn sobib suurepäraselt ka jalutamiseks. Kuigi tegelikult ei saa seda päris jalutamiseks nimetada, pigem on tegemist ronimisega. Nimelt, linn on ehitatud mägede otsa ja tänavate kalded on ikka üsna uskumatud. Vaatad tänavat oma ees ja tundub nagu see läheks peaaegu püstloodis üles. Väidetavalt nii hull asi siiski ei ole ja kõige järsemad tänavad peaks olema vaid napilt üle 30-kraadise nurga all. Praktikas tundub teisiti… Igatahes tuleb kogu aeg mäest üles ja alla käia. Mõnes kohas ongi kõnniteed asendatud treppidega ja paljudes teistes kohtades tundus, et oleks ka mõistlik seda teha.

Kõige kuulsam selline järsk tänav on kurviline Lombard Street. Nagu Bill Cosby seda kirjeldas:

Lombard Street“They built a street up there called Lombard Street that goes straight down, and they’re not satisfied with you killing yourself that way—they put grooves and curves and everything in it, and they put flowers there where they’ve buried the people that have killed themselves. Lombard Street, wonderful street.”

Mida peale Lombardi tänava peaks San Franciscos ära nägema? Populaarsete atraktsioonide hulgas on Alcatraz (kuulus vangla, kust keegi põgenenud ei ole, praegu on ta muidugi ainult turismiatraktsioon mitte enam tegutsev vangla), Golden Gate sild ja eelkõige ilusate linnavaadete jaoks Coit Tower.

A sea lion on Pier 39Suurepärane tasuta atraktsioon on merilõvid 39ndal sadamasillal. Nende jaoks on üks kai tühjaks tehtud ja nad elavad seal aastaringi (talviti pidavat neid küll seal vähem olema, aga kevadeti tulevad jälle tagasi). Rahvas lihtsalt tuleb randa neid loomi vaatama ja nemad peesitavad nina püsti päikese käes ning aeg-ajal lasevad kuuldavale lõvi möirge sarnaseid häälitsusi.

ChinatownOmamoodi kogemus on käia San Francisco Hiinalinnas. See on üldse kõige vanem Hiinalinn USAs ja see on üks suurimaid Hiina päritolu inimeste kogukondi väljaspool Hiinat ennast (umbes 100 000 inimest). Turisti jaoks on tore see, et see Hiinalinn ei ole turistidele suunatud — 2/3 Hiina päritolu inimestest San Franciscos elab just Hiinalinnas. Meile tundus see igatahes parasjagu eksootiline — sildid ja kirjad kõik meile arusaamatud ja turgu meenutav tänakaubandus. Hoolimata sellest, et siin Chicagos on samuti Hiinalinn olemas (tegelikult isegi kaks), oli San Francisco oma tänu oma suurusele ikkagi üsna põnev.

Me reisisime ka natuke San Franciscost väljapoole. Viinamarjaistandused Napa orus pidavat olema Disnelandi järel California külastatavuselt teine turismiatraktsioon. Nii käisime meiegi seal veine degusteerimas. Paljud viinamarjaistandused on avatud degusteerimiseks 7 päeva nädalas ja tihti on degusteerimine tasuta (kuigi mitte kõigis istandustes ja hinnad lähevad isegi kuni 100 dollarit inimese kohta). Mõnes istanduses on ka söögikohad ja piknikulauad, nii et eriti nädalavahetustel tundub olema populaarne sõita sellisesse kohta osta pudel veini ja süüa seal lõunat. Muidugi see eeldab, et on olemas autojuht, kes veini juua ei taha. Kui sellist inimest ei leidu, siis San Franciscost pakutakse hulganisti transporditeenuseid, mis suuremate ja väiksemate busside ja isegi limusiinidega inimesi mööda istandusi ringi sõidutavad.

Teine koht kus me käisime oli Yosemite rahvuspark. See asub Sierra Nevada mägedes, San Franciscost vähemalt 4 tunni sõidu kaugusel. Ühepäevase ekskursioonina San Franciscost ei tasu see pikka sõitu ära, vähemalt kui olla elus korra varem mägesid näinud. Aga kes on huvitatud rahulikust puhkusest looduskaunis kohas, siis kindlasti võiks seda kohta kaaluda.

Golden Gate bridge Muuseas, kliima on San Franciscos väga mõnus. Aasta ringi on umbes sama temperatuur, keset päeva 15-20 kraadi. Aga samas päeva jooksul on temperatuur väga kõikuv. Keset päeva on soe, aga õhtul tuleb ookeani pealt udu ja nii on õhtuti ja hommikuti ootamatult palju külmem kui keset päeva.

Kokkuvõttes, San Francisco tundus suurepärane koht nii puhkuseks kui elukohaks. Nii et kui mõni lähedal asuv ülikool tööpakkumise teeb, siis soovitame seda kaaluda :-)

Painted Ladies

Silmakirjalikud ameeriklased vs ebaviisakad eestlased

Published on March 21, 2010 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , , .

Vaatasime hiljuti lõbusat filmi The Invention of Lying ja seda vaadates tekkisid meil kummalised assotsiatsioonid meie enda taustaga. Filmis kujutatakse maailma, kus valetamist ei eksisteeri. Inimesed räägivad alati täpselt seda, mida nad mõtlevad. Osutub, et selline maailm on üsna morn ja igav. Kohtamas käies saab inimene kohe teada, et on paks luuser ja liftiga tööle sõites, et vilets töötaja. Hollywoodi filmides loetakse ette ajalooraamatuid ja Pepsi hüüdlauseks on “Pepsi: When they don’t have Coke.”

Üsna palju selles karikatuuris meenutas meile Eestit. Kui võrrelda eestlasi ameeriklastega, siis on siinpool ookeanit inimesed üldiselt väga kenad ja viisakad. Võõrad inimesed tervitavad, juhatavad teed, teevad komplimente ja uurivad kuidas läheb. Loomulikult on see üsna pealiskaudne, aga siiski meeldiv. Eestlased seevastu on teatavasti mõnevõrra otsekohesemad. Ja ebaviisakamad.

Justin Petrone annab oma blogis sellest erinevusest väga tabava pildi, kirjeldades eestlasest äripartneri Tiina käitumist:

To put it bluntly, Tin was blunt. Too blunt. Absolutely rude. Tactless. Rather than trying to assuage the publishing house about our good intentions in cutting part of the book, she went to work on detailing exactly why we had absolutely no need to republish all that crap in their manuscript.

With some buttery, flowery, feel-good American language, I was able to smooth out the kinks in Tin’s text to make it sound as polite and quasi-British as possible, cutting of course the obligatory insincerity that pollutes English discourse (“I’m terribly sorry”), and dressing it up in sunny, optimistic tones (“Let’s work together to make this book a success”).

Teine külg samast nähtusest on see, et ameeriklased kipuvad võõraste inimestega palju rohkem suhtlema kui eestlased. Meile kui eestlastele on small-talk üsna võõras nähtus. Pigem põrnitseme kruvid liftiseinast välja, kui sisseastujale tere ütleme. Ja kui võõras inimene meiega rääkima hakkab, kahtustame et ta on purjus. Ameerikas on üldiselt vastupidi. Arvestades eelpool toodud erinevusi suhtlemisstiilis on mõlemad lahendused head. Kui rääkimine toob endaga kaasa meeldivaid emotsioone, tasub seda teha rohkem ja kui halbu emotsioone, tasub pigem vait olla. Inimestevaheline suhtlemine, reklaam ja muu informatsioonivahetus jõuab ühiskonnas oma loomulikku tasakaalu.

See oli üks koht, mis meie arvates filmis natuke ebausutavalt välja kukkus. Film paistis tuginevat eeldusel, et kõik toimib täpselt samamoodi nagu tänapäevases ameerika ühiskonnas, ainult selle erinevusega, et inimesed räägivad alati tõtt ja usuvad kõike. Teistsuguses ühiskonnas pole aga mingit põhjust arvata, et kõik institutsioonid alates small-talkist ja lõpetades filmitööstusega on samamoodi korraldatud. Vaevalt, et Coca-Cola ostaks reklaamiaega, et öelda “… Coke’s very high in sugar, and like any high calorie soda, it can lead to obesity in children and adults who don’t sustain a very healthy diet. And that’s it. It’s coke. It’s very famous.”

Teisest sarnasest puudusest kirjutas Jeff Cheap Talkis. Faktist, et inimesed on ausad ei peaks veel järelduma, et iga nende väide on tõene. Filmis ütleb peategelane pangatellerile, et tema arvel on 800 dollarit, aga arvutisüsteem näitab arve suuruseks 300 dollarit, millest teller järeldab, et arvuti teeb vea. Aga kui on võimalik, et arvuti teeb vea, siis peaks ju olema ka võimalik, et inimene eksis.


Image: The Invention of Lying

Lume koristus katuselt ja tervisekindlustus

Published on February 28, 2010 in Üliõpilaselu. 3 Comments Tags: , , , .

Kui inimene murrab jalaluu langevarjuhüppel, siis Eestis on ravi selle inimese jaoks suures osas tasuta. Täpsemalt öeldes, teised inimesed maksavad tema riski võtmise kinni. Siinpool lompi on aga paljudel inimestel tervisekindlustus, mis nii suuri riske nagu langevarjuhüpped ei kata.

Eestis on praegu päevakorral teine riskide võtmise küsimus. Nimelt lumi katusel. Ajalehed kirjutavad kuidas katused vajuvad lume raskuse all sisse ja soovitatakse ronida katusele ja lumi alla lükata. Samuti kirjutab Postimees kuidas Helsinkis inimesed katustelt lund rookimise käigus haiglasse sattuvad.

See situatsioon peegeldab ebasümmeetrilisust kindlustuses. Maja ei ole paljudel inimestel lumest tingitud katuse sissekukkumise vastu kindlustatud. Samas kui inimese tervis on katuselt kukkumisest tingitud vigastuste vastu kindlustatud.

Nii on igal inimesel endal igati mõistlik tegeleda ekstreemspordiga ja ronida katusele lund alla lükkama. Samas kui ühiskonna seisukohalt peaks kaaluma, kumb on odavam kas katuste sissekukkumisest tingitud kahju inimeste varale või inimeste katustelt allakukkumisest tingitud tervishoiu kulud.

Cold Windy City

Super Bowl XLIV

Published on February 7, 2010 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , , , , , .

Jälle on käes üks spordiaasta tippsündmustest. Ei, mitte murdmaasuusatamine taliolümpiamängudel. Suur osa meie koolikaaslastest teab taliolümpiamängude toimumisest ainult tänu tuntud telekoomiku Stephen Colberti pingutustele kiiruisutamise propageerimisel ja mõte sellest, et on olemas selline spordiala nagu tasasel maal suusatamine tundub paljudele lausa lõbus. Täna oli Super Bowli pühapäev — üsna tasavägises mängus said New Orleansi Pühakud võidu Indianapolise Varssade üle.

Nagu me ka varasematel aastal kirjutanud oleme, on mängust võib-olla et olulisemgi osa selle vahele näidatavad reklaamid. Reklaami hind selle mängu ajal on kõrge ja seetõttu pingutatakse eriti, et oma kolmekümnest sekundist viimast võtta. Meie mulje põhjal tundus, et suurem osakaal oli telekanali sisereklaamil, mis võib tähendada, et vähem aega suudeti maha müüa. Aga eks selle kohta saab juba varsti meediakanalitest ja Kelloggi reklaamiülevaatest lugeda. Seniks paneme siia oma selleaastased lemmikud.

Strateegiline etapikorraldus suusatamises

Published on January 19, 2010 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , .

Kuidas saada häid kohti suurvõistlustel? Imetriki retsept: (1) Korralda suurvõistlused ise. (2) Vali aeg, koht ja reeglid, mis konkurentidele võimalikult halvasti sobivad, nii et nad kas ei tule või siis pole tippvormis. (3) Lisa võistlusesse mingi ootamatu vingerpuss, milleks konkurendid valmis pole.

Näide retsepti oskuslikust kasutamisest: Otepää MK-etapp murdmasuusatamises. Etapp toimus nädal pärast Tour de Skid ja kuu enne olümpiat, prognoositi 25-kraadist külma, nii et kohal oli kaks kuuma grupi meest, kellest üks katkestas ja teine võitis. Hästi oli korraldatud ka vingerpuss — üllatuslik hüpekas

“Kunstlumega kaetud jäisel rajal võib seal lennata kümme meetrit,” märkis Otepää MK-etapi peakohtunik Tiit Pekk.
…
“Seni sõitsid nad viimases trennis alati Kekkose ringi, seekord vahetasime selle Tehvandi matkaraja vastu, et tekiks võimalus seekordse võistlusrajaga tutvuda,” rääkis Alaver. “Piinlik oleks ju oma koduetapil kukkuda.”

Märkus: postitus on mõeldud huumorina.



Cross Country Skiing

Originally uploaded by rogiro

27 miljonit ja sõltumatute sündmuste tõenäosused

Published on January 16, 2010 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , .

WSJ kirjutab inglasest, kes arvas, et ta võitis kavala pakkumisega 27 miljonit. Paraku pole kihlveofirma nõus seda välja maksma, viidates detailidele kasutustingimustes. Tegemist on hea näitega sellest, kui oluline on teada, kas juhuslikud sündmused on sõltuvad või sõltumatud.

Vaatluse all oli küsimus, et kas 2009. aasta jõululaupäeval on lumi maas või mitte. Vaatame näiteks kahte sündmust: A) Tallinnas on lumi maas, B) Tartus on lumi maas. Oletame lihtsuse mõttes, et mõlema sündmuse toimumise tõenäosus on viiskümmend protsenti, st p(A)=p(B)=0.5. Milline on siis tõenäosus, et mõlemas linnas on lumi maas, st p(A&B)?

Selleks on vaja teada, kas sündmused on sõltumatud või sõltuvad. Kui sündmused A ja B oleksid sõltumatud, siis oleks seda väga lihtne arvutada p(A&B)=p(A)p(B)=0.25. Linnade arvu suurenedes läheks tõenäosus aina väiksemaks. Praktikas need sündmused aga ei ole sõltumatud — kui Tallinnas on lumi maas, siis on üsna tõenäoline, et sama lugu on Tartuga. Äärmuslikult, kui ilm kogu Eestis oleks täpselt sama, siis ühise sündmuse tõenäosus oleks p(A&B)=p(A)=0.5. Ja see tõenäosus ei vähene, kui linnade arvu suurendada. Tegelikkus on ilmselt kusagil vahepeal, aga võib arvata, et lumesajud sama piirkonna eri linnades on üsna tugevalt korreleeritud.

WSJ artiklis toodud näites juhtus täpselt sama. Kihlveofirmas Ladbrokes saab teha pakkumisi valgetele jõuludele Suurbritannia linnades. Lisaks võimaldavad nad sõlmida akumuleeruvaid kihlvedusid (accumulator bets), kus pakkumine tehakse terve hulgale sündmustele. Kui kõik sündmused korraga teoks saavad, siis maksab selline kihlvedu välja väga suure summa. Eeldusel, et sündmused on sõltumatud on sellise juhtumi tõenäosus muidugi väike. Aga nagu ülaltoodud näitest näha — tugevalt sõltuvate sündmuste puhul ei ole tõenäosus väike, samas kui väljamakstav summa suureneb eksponentsiaalselt. Nii et loomulikult ei peaks kihlveofirma selliste sündmuste puhul akumuleeruvaid kihlvedusid lubama. Ladbrokes väidab, et nende kasutustingimuste kohaselt nad ei lubanudki, õnnetu klient sai sellest teada aga alles pärast seda kui oli enda arvates miljonäriks saanud.

Sports betting

Ära usalda majandusteadlast, kes ise oma muru niidab

Published on January 7, 2010 in Üliõpilaselu. 6 Comments Tags: , , , .

Wall Street Journal kirjutab, et majandusteadlased on sageli koonrid. Artiklist leiab selle kohta hulga lõbusaid näiteid alates John Maynard Keynesi nirudest õhtusöökidest kuni NU professori Robert Gordoni poeskäikudeni. Ja mitte ainult koonrid vaid lisaks ka laiemalt võttes külmalt kalkuleerivad. Olles aru saanud, et aeg on raha ja leidub inimesi, kelle töötund maksab vähem, siis kipuvad nad endale abi palkama. Näited sisaldavad, David Laibsonit, kes saadab palgalise autojuhi õele lennujaama järgi ja päris äärmusesse minnes, Ameerika Majandusteaduse Assotsiatsiooni presidenti Robert Halli, kes soovis lasta oma jõulukuuse ära ehtida.

Miks kipuvad majandusteadlased käituma kalkuleerivalt? Siin on vähemalt kaks selgitust. Esiteks selektsioon — majandust hakkavad õppima inimesed, keda huvitavad teemad nagu raha, ratsionaalne käitumine jms. Needsamad inimesed loevad oma raha ja käituvad läbimõeldumalt ka turgudel. Teiseks on majandusteadlased treenitud ratsionaalselt mõtlema ja otsima vastust küsimusele, mis juhtub kui inimesed käituvad omakasupüüdlikult. Nii et osaliselt saab selles omakasupüüdlikkuses süüdistada treeningut. Nagu Justin Wolfers Freakonomicsis kirjutab, kui majandusteadlane ise oma muru niidab, siis järelikult ta ei ole aru saanud suhtelise eelise teooriast.

Christmas Tree in Tallinn