Kui inimene murrab jalaluu langevarjuhüppel, siis Eestis on ravi selle inimese jaoks suures osas tasuta. Täpsemalt öeldes, teised inimesed maksavad tema riski võtmise kinni. Siinpool lompi on aga paljudel inimestel tervisekindlustus, mis nii suuri riske nagu langevarjuhüpped ei kata.
Eestis on praegu päevakorral teine riskide võtmise küsimus. Nimelt lumi katusel. Ajalehed kirjutavad kuidas katused vajuvad lume raskuse all sisse ja soovitatakse ronida katusele ja lumi alla lükata. Samuti kirjutab Postimees kuidas Helsinkis inimesed katustelt lund rookimise käigus haiglasse sattuvad.
Loe edasi ... »
Jälle on käes üks spordiaasta tippsündmustest. Ei, mitte murdmaasuusatamine taliolümpiamängudel. Suur osa meie koolikaaslastest teab taliolümpiamängude toimumisest ainult tänu tuntud telekoomiku Stephen Colberti pingutustele kiiruisutamise propageerimisel ja mõte sellest, et on olemas selline spordiala nagu tasasel maal suusatamine tundub paljudele lausa lõbus. Täna oli Super Bowli pühapäev — üsna tasavägises mängus said New Orleansi Pühakud võidu Indianapolise Varssade üle.
Loe edasi ... »
Kuidas saada häid kohti suurvõistlustel? Imetriki retsept: (1) Korralda suurvõistlused ise. (2) Vali aeg, koht ja reeglid, mis konkurentidele võimalikult halvasti sobivad, nii et nad kas ei tule või siis pole tippvormis. (3) Lisa võistlusesse mingi ootamatu vingerpuss, milleks konkurendid valmis pole.
Loe edasi ... »
WSJ kirjutab inglasest, kes arvas, et ta võitis kavala pakkumisega 27 miljonit. Paraku pole kihlveofirma nõus seda välja maksma, viidates detailidele kasutustingimustes. Tegemist on hea näitega sellest, kui oluline on teada, kas juhuslikud sündmused on sõltuvad või sõltumatud.
Loe edasi ... »
Wall Street Journal kirjutab, et majandusteadlased on sageli koonrid. Artiklist leiab selle kohta hulga lõbusaid näiteid alates John Maynard Keynesi nirudest õhtusöökidest kuni NU professori Robert Gordoni poeskäikudeni. Ja mitte ainult koonrid vaid lisaks ka laiemalt võttes külmalt kalkuleerivad. Olles aru saanud, et aeg on raha ja leidub inimesi, kelle töötund maksab vähem, siis kipuvad nad endale abi palkama. Näited sisaldavad, David Laibsonit, kes saadab palgalise autojuhi õele lennujaama järgi ja päris äärmusesse minnes, Ameerika Majandusteaduse Assotsiatsiooni presidenti Robert Halli, kes soovis lasta oma jõulukuuse ära ehtida.
Loe edasi ... »
Tulevik on üldiselt ainult kauge silmapiir. Alati ootame me midagi uut, unistame millesti paremast ja suuremast. Meie eesmärgid lähevad aina suuremaks ja vidinad aina targemaks. Siiski on mõnikord tore märgata, et kunagi kaugustes tundunud tulevik on nüüd käes. Eile tekkis just täpselt üks niisugune äratundmishetk lugedes seda lõiku
“[Ford Prefect] had a device that looked rather like a largish electronic calculator. This had about a hundred tiny flat press buttons and a screen about four inches square on which any one of a million ‘pages’ could be summoned at a moment’s notice. It looked insanely complicated, and this was one of the reasons why the snug plastic cover it fitted into had the words DON’T PANIC printed on it in large friendly letters. . . . The reason why it was published in the form of a micron sub meson electronic component is that if it were printed in normal book form, an interstellar hitchhiker would require several inconveniently large buildings to carry it around in.” (HHGTTG)
Loe edasi ... »
Saime hiljuti võimaluse katsetada ühte viimase aja internetiavaruste hitti — Google Wave’i. Eks aeg näitab, kas tegemist on mööduva nähtuse või uue kommunikatsioonivormiga, aga päris kindlasti on projekt paljulubav. Kõige parema ja põhjalikuma ülevaate Google Wave’i olemusest ja ambitsioonidest saab sellest tutvustavast videost. Väga lihtsustatult öeldakse, et umbes niisugune oleks e-mail, kui see oleks leiutatud 21. sajandil. Wave ühendab endas e-kirjade, jututubade, wikide, tekstiredaktorite ja paljude teiste tänapäeval kasutusel olevate teenuste omadusi.
Loe edasi ... »
Cory Doctorow BoingBoingis kirjutab magistrikraadiga kassidest. Nimelt kahtlustatakse mõningaid ülikoole selles, et nad on tegelikult “diplomivabrikud”, kus saab tunnistuse kätte ilma tegelikult midagi teadmata. Ettevõtlikud inimesed on proovinud seda tõestada oma kasside ülikooli saatmisega ja tuleb välja, et mõned armsad koduloomad ongi tunnistatud diplomivääriliseks. Huvitav, kas keegi võiks ka mõnes Eesti kõrgkoolis sellist eksperimenti teha? Wikipediast leiab loetelu koos kirjeldustega.
Loe edasi ... »
Märkasime sellist seost. Nendel päevadel, mil joome rohkem kohvi, oleme rohkem unised.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid