Priit Simson küsib Eesti Päevalehes Miks on Eesti kõrgharidus kehvem?
Eesti põhiharidus on maailmatasemel, kuid siinsetest ülikoolidest ei kuulu maailma esikahesaja hulka ainsatki.
Kõigepealt tekib küsimus, et kuidas on ülikoolide edetabelid ja PISA testi alusel koostatud riikide edetabel ühel skaalal võrreldavad. Me ei ole kusagil näinud fakte, mis ütleks, et Eesti kõrgharidus oleks maailma mastaabis Eesti põhiharidusest märkimisväärselt parema ega halvema kvaliteediga. Siiani oleme me arvanud, et mõlemad on oma tugevuste ja nõrkustega umbkaudu arenenud maailma keskmisel tasemel. Aga nii nagu Eestis pole ühtegi ülikooli, mis kuuluks maailma esikahesaja hulka, pole Eestis ka ühtegi põhikooli, mis maailma tippu kuuluks.
Loe edasi ... »
Kursust luges Dale Mortensen. Kursuse esimene osa järgis Pissaridese raamatut, teine osa võttis läbi Mortenseni enda raamatu teemad ja kolmas keskendus uuematele artiklitele. Täpsemalt viimases osas olid alles viimastel aastatel avaldatud artiklid, sh Cahuc, Postel-Vinay, Robin (2006) ja Jolivet, Postel-Vinay, Robin (2006).
Loe edasi ... »
Kevadine kursus oli NUs loetavate struktuuriökoomikakursuste viimane ehk kolmas osa. Kui sügisese kursuse põhisisuks oli IO teooria (sellest kursusest kirjutasime sügisel) ja talvise sisuks empiiriline IO, siis kevadine kursus kombineeris neid kahte poolt. Kursust lugesid Igal Hendel ja Mike Whinston, lisaks neile pidasid paar loengut külalislektorid Steve Ryan ja Katherine Ho.
Loe edasi ... »
McDonaldsit on tihti peetud maailma süveneva ülekaalulisuse üheks põhjuseks. Seda on kajastatud meedias, filmides ja muidugi uuritud ka teadusartiklites. USAs on aastate jooksul suurenenud nii inimeste keskmine kehakaal kui ka väljaspool kodu söömise osakaal. Kas siis restoranid panevad inimesi rohkem ja ebatervislikumalt sööma? Tõepoolest enamikus kiirtoidurestoranides pakutav toit on ebatervislik. USA andmetel on leitud, et ka mida rohkem söövad inimesed tavalistes restoranides, seda rohkem kaloreid nad tarbivad. Sellest järelduste tegemisel tasub aga ettevaatlik olla, sest iga korrelatsioon ei ole veel põhjuslik seos.
Loe edasi ... »
Ajakirja Science viimases numbris avaldas hulk prominentseid majandusteadlasi (nende hulgas 3 Nobeli laureaati) toetust ennustusturgudele (prediction markets).
Loe edasi ... »
Vahel saab loengust täiesti praktilisi ideid. Töö-ökonoomika loengus jäi kõrva, et USAs viiakse läbi regulaarset ettevõtete küsitlust, kus küsitakse vakantside arvu, töölevõetute arvu, töökohtade kadumist jms. Tegemist on umbes samasuguse küsitlusega nagu tavaliselt on inimeste hulgas tööturu teise poole kohta. Et ettevõtete pool on tööturu olukorra kirjeldamisel oluline nii nagu tööpuuduski, siis tundub imelik, et selline statistika jääb paljudes riikides kogumata. Nii räägitakse ajakirjanduses tööjõupuudusest eelkõige isiklike näidete varal, aga on praktiliselt võimatu täpselt teada, millistes sektorites ja kui palju töökohti reaalselt kadus, tekkis või täitmata on.
Loe edasi ... »
Hiljuti käis NUs Arthur Robson, kes rääkis majandusest ja evolutsioonist. Ta uurib inimeste käitumise bioloogilisi aluseid (ülevaate saamiseks vaata näiteks Robson, JEL 2001). Igatahes meie jaoks oli palju uusi mõtteid ja üsna lõbus. Näiteks järgmine lugu.
Loe edasi ... »
Majandusteooria eriala talvist kursust luges Ron Siegel. Kursus keskendus peamiselt kahele teemale: mehhanismidisain ja mänguteooria. Mõlema puhul räägiti peamiselt suhteliselt keerukatest tehnilistest küsimustest, mida muudes ainetes ei käsitleta.
Loe edasi ... »
Informatsiooniökonoomika eriala talvise kursuse õppejõud oli Asher Wolinsky (siin ka üks foto). Kursusel puudus õpik, oli hulk artikleid ja põhjalik konspekt. Kursuse teemad olid osaliselt kattuvad esimese aasta mikrokursusega, aga neid käsitleti nüüd põhjalikumalt. Teemad: otsimisteooria; printsipaal-agendi mudel; Bayesi mängud (hulk rakendusi oksjoniteooriast); mehhanismidisain (mehhanismi teostamine domineerivates strateegiates ja Bayesi Nashi tasakaalu abil, avalikustamisprintsiip); globaalsed mängud; informatsioonimudel (informatsiooni formaalne kujutamine, signaali informatiivsus, teadmine ja üldtuntud teadmine ehk common knowledge, nõustumine mittenõustumisega ja spekulatiivse kauplemise võimatus, informatsiooni sünktaktiline mudel).
Loe edasi ... »
Tundub põnev, kui Eestis kinnisvaramüügil oksjonit kasutatakse. Võiks arvata, et Eestis on oksjonid juba üsna tuttavad mehhanismid — ühest küljest tänu eBay ja osta.ee tegevusele ning teisest küljest tänu erastamistele. Samas ajaleheartiklid Luha tänava korterite müügi kohta rõhutavad pigem hindade langust.
Loe edasi ... »
RSS
