Chicago poolmaraton: reportaaz otse rajalt

Ja seda sõna otseses mõttes. Võitjatele konkurentsi me küll ei pakkunud, võitis Abdelaziz Atmani ajaga 1:06:03. Jooksjaid jõudis finishisse kokku üle 11000. Ja nagu foto illustreerib, medal anti igale lõpetajale.

Chicago poolmaraton toimub Michigani järve kaldal. Suur osa rajast on kaldaäärsel kiirteel, mis jooksu ajaks on autodele suletud. Rada on täiesti tasane. Sisuliselt nagu jookseks Pirital. Start ja finish on mõlemad kesklinnast lõunas, nii et esimese poole jooksust saab nautida suurepärast linnapanoraami (kui nautimiseks jõudu jätkub).

Meie jaoks oli see esimene jooks üldse. Nii et võrdlusmaterjal puudub. Aga korraldus oli meie arvates väga mugav. Kaks päeva enne jooksu saime kõik materjalid kätte: jooksunumbri, ajavõtu kiibi, jooksusärgi, jne. Jooksu hommikul kell pool kuus viis korraldatud buss meid kodu juurest stardipaika. Enne jooksu sai anda pakihoidu oma asjad. Ja kell 7 oli start. Raja ääres oli kokku 10 joogipeatust, kus pakuti vett ja gatorade’i. Pealtvaatajaid oli palju ja nad olid väga aktiivsed, ergutushüüded saatsid meid terve tee. Lisaks veel muusikud, kes jooksjaid ja publikut lõbustasid, ja professionaalsete fotograafide armee. Finishis pisteti kohe pihku veepudel, medal, käterätik, banaan, müslibatoonid. Hiljem pakuti veel pitsat, õlut, massaazi jms.

Ilm oli suhteliselt hea, jooksu ajal oli temperatuur 15 – 23 kraadi. Kuigi peale esimesi miile, tundus see päikesepaistes ikkagi liiga soe. Samas me olime suvel siin regulaarselt jooksnud üle 30 kraadises kuumuses, kartes et temperatuur ei pruugi ka septembri alguseks langeda, nii et sellega võrreldes oli muidugi hea. Mõni aasta tagasi näiteks katkestati kõrge temperatuuri tõttu oktoobris toimuv Chicago maraton. Temperatuur oli siis 31C ja peale seda, kui üks jooksja rajal suri ja paljud olid haiglasse viidud, jäeti jooks pooleli. Sama juhtus sel aastal juuni alguses toimunud ühel siinsetest poolmaratonidest (neid toimub siin suvel nii kord kuus, aga ametlik Chicago poolmaraton oli täna), kui jooks katkestati, sest temperatuur tõusis ligi 30 kraadini ja üks jooksja suri (muuseas, tal oli doktorikraad füsioteraapias).

Me ei ole küll statistikat vaadanud, aga oma teaduskonna näitel pakume, et maratonijooksjate hulgas on ebaproportsionaalselt palju doktorikraadiga ja doktorikraadi poole pürgivaid inimesi. Tänasel poolmaratonil oli esindatud ligi 20% meie kursusest. Ja üks meie teaduskonnakaaslane sai suurepärase aja, jäädes napilt esisajast välja. Nii, et teadustööd ei võrrelda asjata maratonijooksuga. Ikka üks samm korraga…