Viis aastat tagasi kirjutasime siia esimese postituse, mis tähendab et aeg on jälle teha üks väike vahekokkuvõte. Eelmisel aastal võrdlesime erinevatele aastatele iseloomulikke märksõnu. Vaadates peale selleaastastele postitustele leidsime, et sarnaselt Hollywoodi filmitööstusele oleme me hakanud aina rohkem kirjutama mitmeosalisi postituste seeriaid. Eks see ole ajastu märk — lühemad ja isiklikumad tähelepanekud kolivad aina rohkem sotsiaalvõrgustikesse ja blogid on pikemate mõtete avaldamise kohaks.
Loe edasi ... »
Monthly Archive for August, 2011
Seekordne nuputamisülesanne on lehelt Math Fun Facts. Kõigepealt on vaja hankida kann õlut, münt ja n+1 matemaatikut. Matemaatikud istuvad ümmarguse laua taha, esimene matemaatik rüüpab kannust lonksu, võtab mündi ja viskab kulli ja kirja. Kui tuleb kull, annab kannu endast vasakule, kui kiri siis paremale. Kannu saanud matemaatik võtab kannust lonksu, viskab kulli ja kirja ja annab jällegi vastavalt vasakule või paremale. Mäng jätkub samal viisil kuni kõik on saanud õlut vähemalt ühe korra proovida. Arve maksab see, kes õlut viimasena proovib. Küsimus: milline matemaatik on kõige tõenäolisem arve maksja ehk kes saab õlut kõige tõenäolisemalt alles viimasena proovida? Teisisõnu: kui eesmärgiks on minimeerida arve maksmise tõenäosust, siis millisel positsioonil oleks kõige parem istuda — kas esimese matemaatiku kõrval, tema vastas või kusagil vahepeal?
Loe edasi ... »
Võtame ühe tomati. Lõikame selle võrdse paksusega viiludeks. Enne võileiva peale panekut uurime neid viile natuke. Oletame lihtsuse mõttes, et tomat on täiesti ümmargune ja koor on väga õhuke. Millisest kohast lõigatud viilu koore pindala on kõige suurem?
Kui see ülesanne tundub liiga lihtne, siis võib ette võtta suurema suutäie — arbuusi. Oletame, et arbuus on täiesti ümmargune ja tal on ühtlase paksusega koor. Lõikame selle ühtlase paksusega viiludeks nii, et viilu paksus on suurem koore paksusest. Missuguse viilu koore ruumala on suurem?
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid