Chicago Eesti maja: “… on väike osa Eestist mis asub Des Plaines’i jõe kaldal Ameerika südames Ida ja Lääneranniku vahel.” Meie arvates on see täiesti tabav kirjeldus. Sel aastal tähistasime Chicago Eesti majas koos umbes 250 kaasmaalasega jaanipäeva ja tundsime nagu oleks üheks õhtuks kodumaale sattunud. Rahvamuusika, rahvatants, šaslõkk, suitsuvorstileib, kohupiimakook, Eesti õlu, Kukerpillide repertuaari valdav ansambel, lõke ja loomulikult eestikeelne suhtlus — täiesti ehtne Eesti jaanipäev. Isegi sääski oli eestimaiselt palju, mis oli meile paras üllatus, sest Chicagos pole me sääski praktiliselt märganud.
Loe edasi ... »
Monthly Archive for July, 2011
Jätkame nuputamisülesannete seeriat. Seekord on ülesanne väga lihtne. Salemis on kohtu all kaks külaelanikku, keda süüdistatakse nõiaks olemises. Nõiakütt teatab, et väidet kontrollitakse lihtsa testiga. Nad pannakse eraldi ruumidesse ja mõlemad võtavad kaardipakist ühe kaardi, mida nad võivad soovi korral vaadata või mitte. Seejärel peavad nad arvama teise külaelaniku kaardi värvi, ehk siis valima kas öelda “must” või “punane”.
Kui üks või mõlemad arvavad valesti, siis on mõlemad läbinud testi ja nad on vabad. Kui aga mõlemad arvavad õigesti, siis peab olema tegemist saatana kätetööga ja nad põletatakse veel samal õhtul.
Oletame, et kaks kohtualust saavad enne katse algust oma strateegias kokku leppida, aga pärast eri ruumidesse viimist nad enam suhelda ei saa. Mida nad peaks tegema, et hirmsast saatusest pääseda. Vihjeks: sellel lool on õnnelik lõpp tõenäosusega 1.
Stereotüüpne üliõpilane Eestis istub loengus vaikselt ja kindluse mõttes väldib õppejõu pilku. Isegi kui miski jääb segaseks on kindlam endale paberile küsimärk kirjutada ja kodus uurida. Kõige parem variant on kõiketeadvalt kaugusse vaadata ja pärast kaaslastele möödaminnes mainida kui lihtne see kõik on.
Stereotüüpne üliõpilane USAs seevastu osaleb loengus aktiivselt. Küsida võib kõike, alates rumalavõitu aga siiski edasiviivatest küsimustest ja lõpetades läbinägeliku monoloogiga, mis tõestab, et küsija teab materjali tegelikult paremini kui õppejõud. Üldiselt arvatakse, et inimene kes loengus suud lahti ei tee, ei saa tõenäoliselt asjast mõhkugi aru.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid