… siis mine Tallinna Reaalkooli.
Me üritasime aru saada, kuidas peaks keskkooli valima reaalainetest tõsiselt huvitatud noor. Ja umbes sellisele järeldusele me jõudsime järjestades koole reaalainete olümpiaadide tulemuste alusel.
Pingeread on meie arvates väga hea koht, kust alustada valiku tegemist (nagu me siin varemgi oleme kirjutanud). Neil on oma nõrkused, aga nad on emotsioonivabad ja võrreldavad. On siililegi selge, et mõtet on arvesse võtta vaid seda pingerida, mis on konkreetse eesmärgi seisukohalt oluline. Kui tahta saada muusikuks, siis ei sisalda füüsika riigieksami pingerida olulist informatsiooni. Riigieksamite pingeridu tuleb kindlasti vaadata ainete kaupa ja pidada silmas, et need näitavad eksamisooritajate keskmisi tulemusi. Mitte midagi rohkem ega midagi vähem.
Me ei tea, et Eestis oleks tehtud statistikat, mis aitaks keskkooli valida inimesel, kes on huvitatud reaalalade õppimisest suuremas mahus kui tavaline kooliprogramm ette näeb. Selle üle mõeldes leidsime, et kõige sobivam kriteerium on tõenäoliselt kooli edukus reaalainete olümpiaadidel. Riigieksamid näitavad kui edukas on kooli keskmine õpilane, vabariiklikud olümpiaadid aga kui suur osa vabariigi parimatest õpib selles koolis. Need on kaks täiesti erinevat kuigi mitte täiesti sõltumatut kriteeriumit. Kooli edukus aineolümpiaadidel on oluline eelkõige väga andekatele noortele, kes tahavad õppida mingit valdkonda tava programmist suuremas mahus. Sel juhul tasub õppida koolis, kus on palju teisi samasuguseid — seal on õpetajad, kellel on sellega kogemusi ja kaasõpilased, kellega koos on motivatsioon suurem.
Koolide pingerida reaalainete olümpiaadide alusel1
| Kool | Matem. 2002– 2010 | Füüsika 2002– 2010 | M+F 2002– 2004 | M+F 2005– 2007 | M+F 2008– 2010 | M+F 2002– 2010 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Tallinna Reaalkool | 14.4 | 23.9 | 17.8 | 15.5 | 24.2 | 19.2 |
| 2 | Hugo Treffneri G. | 23.2 | 14.2 | 15.9 | 19.3 | 20.9 | 18.7 |
| 3 | Tallinna Tõnismäe Reaalkool | 14.1 | 6.1 | 9 | 13.8 | 7.5 | 10.1 |
| 4 | Pärnu Koidula G. | 4 | 7.6 | 4 | 5 | 8.4 | 5.8 |
| 5 | Viljandi Jakobsoni G. | 4.7 | 6 | 5.8 | 4.2 | 6.1 | 5.3 |
| 6 | Narva Humanitaarg. | 3.2 | 7.1 | 6.9 | 5.5 | 3 | 5.1 |
| 7 | Nõo Reaalgümnaasium | 4.3 | 4.8 | 3.7 | 5.1 | 5 | 4.6 |
| 8 | Narva Pähklimäe G. | 5 | 3 | 4.6 | 5.5 | 1.9 | 4 |
| 9 | Gustav Adolfi G. | 2.3 | 2.9 | 1 | 2 | 4.9 | 2.6 |
| 10 | Vene G. | 2.7 | 0.9 | 1.7 | 3.3 | 0.5 | 1.8 |
| >10 | Ülejäänud koolid | 22.1 | 23.5 | 29.6 | 20.8 | 17.6 | 22.8 |
Mõned kommentaarid ja tähelepanekud selle tabeli kohta.
- Tippude kontsentratsioon on väga suur. Peaaegu 80% protsenti punktidest läheb kümne parima kooli õpilastele ja sealjuures 50% kolme parimasse kooli. See kontsentreeritus on viimasel kümnendil ajas ainult süvenenud.
- Loomulikult ei tähenda see, et muudes koolides poleks häid õpilasi, on küll. Üle 20% punktidest läheb tublidele õpilastele üle kogu Eesti. Targad inimesed võivad tulla ka Karjamaalt. Ilma naljata. Karjamaa Gümnaasium on selles pingereas 21. kohal (matemaatikas isegi 15.).
- See tabel mõõdab korraga õpilaste hulka ja nende edukust olümpiaadil. Et neid tegureid eriastada tegime sama arvutuse läbi ka ainult kooli parima õpilase edukust arvestades ja tulemused ei olnud väga erinevad. Mõned üksikud kohavahetused, aga üldine järjekord jäi samaks.
- Kõik neli esikümnes olevat venekeelset kooli on viimasel kolmel aastal oma tavapärasest tunduvalt halvemini esinenud. Sellele trendile juhtis juba eelmisel aastal tähelepanu Jaan Kalda, kes mainis ka loomulikku eksperimenti, mis sellele natuke valgust heidab:
Igatahes pole põhjus eestikeelsete koolide füüsikaõppe paranemine. Seda kinnitab fakt, et tänavusel lahtisel füüsikavõistlusel oli üks ülesanne täpselt sama, mis 12 aastat tagasi Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus, täislahenduste protsent oli aga toonasest märksa madalam. Nii ehk teisiti, tegemist on probleemiga, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel hoolsalt silmas pidada.
Nüüd on aeg selgitada, kuidas me jõudsime pealkirjas sisalduva sõnumini. Paljudel tulevastel keskkooliõpilastel pole praktilistel põhjustel võimalik valida nimekirjast kõige esimesi koole. Igale poole ei pruugi sisse saada või siis on kolimine liiga keeruline. Kui on võimalik valida Tallinna erakooli ja tugeva reaalgümnaasiumi vahel, siis see tähendab, et tõenäoliselt on olemas kõik võimalused Eesti parimatesse koolidesse minna. Kui aga puudub üks või teine, siis tuleb teha kompromiss ja valida madalamalt. Et kõigis suuremates linnades on olemas üks või mitu väga tugevat gümnaasiumit, siis enamikul Eesti tulevastest keskkooliõpilastest pole isegi tarvis kolida (kuigi ega see ei pruugi sugugi halb mõte olla, kui sobivaim kool asub teises linnas).
Siinkohal reklaamime tabeli ainsat kooli, mis ei asu linnas. Nõo Reaalgümnaasium on tugev reaalkool, seal on head õpetajad, kaasõpilased ja lahe ühikaelu. Ka praktilised küsimused on mugavalt korraldatud, internaat tasuta, kaetakse osa transpordikuludest, sööklas saab kolm korda päevas soodsalt süüa jne. Kui tekkis huvi, siis Nõos on sel reedel-laupäeval sisseastumiskatsed.
- Tabel on koostatud vabariiklike olümpiaadide tulemuste alusel matemaatikas ja füüsikas. Andmed on saadaval Tartu Ülikooli Teaduskooli kodulehel. Tabelis olevad arvud näitavad, mitu protsenti vastaval olümpiaadidel antud kogupunktidest läks sellesse kooli. See tähendab, et 100 oleks teoreetiliselt võimalik maksimum, see tähendaks, et ükski õpilane muudest koolidest ei saanud ühtegi punkti. Miinimum on 0, mis on igati võimalik näiteks juhul kui ükski õpilane ei pääsenud vabariiklikule olümpiaadile.
RSS
Enda ja keskkooli-aegsete sõprade ammuste kogemuste põhjal ütleksin, et ainult reaalainete olümpiaadide analüüsimine ei ole kasulik.
Postituses juba lingitud Tartu Ülikooli Teaduskool korraldab paljudes õppeainetes tugevatele õpilastele kaugõppekursusi, seminare, koolitusnädalavahetusi ja muid üritusi. Sama teevad ka mitmed eraldiseisvad energilised õpetajad nagu Jaan Kalda küberneetika instituudist.
Ehk siis kooliprogrammist süvendatuma õppe saamiseks ei pea käima samas koolis teiste *sama aine* õpilastega – küll aga on oluline, et seal koolis oleks tugev õppimisele motiveeriv ja olümpiaadidel osalemist hindav kultuur.
Seega arvan ma, et kõige parem näitaja on koolist mistahes aines kohalikele ja vabariiklikele olümpiaadidele minevate õpilaste osakaal, mitte tulemused sind huvitaval erialal. Aga kui asukoht sobib, siis on Tallinna Reaalkooli ja Nõo on suurepärased valikud.
Me oleme igati nõus sellega, et igal andekal õpilasel on võimalik jõuda väga heade tulemusteni isegi siis kui tema koolis teisi sarnaste huvidega õpilasi pole. Vähemalt reaalainetes on tõesti Teaduskooli kursused tõepoolest kuldaväärt. Kui juba olümpiaadidelt on tulemusi ette näidata, siis on võimalusi veelgi rohkem, näiteks füüsikas on Jaan Kalda tõesti fenomenaalne õpetaja.
Samas on meie arvates reaalainete olümpiaadide analüüsimine täiesti adekvaatne esimest järku lahend sellele, mida andekal üheksandikul tasub muuhulgas silmas pidada. Loomulikult mitte ainus ja kindlasti mitte peamine, aga siiski kasulik alguspunkt.
Alternatiiv oleks tõesti pingerida selle alusel mitu protsenti kooli õpilastest on jõudnud vähemalt ühes aines maakonna/linna/vabariiklikule olümpiaadile. See näitaks võib-olla veel paremini selle kooli õpilaste motivatsiooni õppida rohkem kui programm ette näeb. Lisaks oleks huvitav näha selle tükeldust ainete või valdkondade lõikes. Paraku on sellist pingerida tehniliselt raskem koostada, vaja oleks õpilaste nimekirju ja nende sidumist väga paljude olümpiaadiprotokollidega. Kui keegi selle töö ära teeb, uuriksime ja viitaksime põnevusega.
Tänavuse bioloogiaolümpiaadi tulemused kirjeldavad samuti Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli domineerimist:
10. klasside arvestuses oli esikolmik HTG-st ja Tallinna Reaalkoolist; 11. klasside esikolmik oli HTG-st, Pärnu Koidula Gümnaasiumist ja Jõhvi Gümnaasiumist; 12. klasside esikolmik tuli HTG-st.
See käib siis individuaalse ratsionaalsuse kohta. Viimasel ajal kipuvad uuringud näitama, et tugev tegelane tõmbab nõrgemaid rohkem üles, kui nõrgad tugevamaid alla, mistõttu ei saa välistada, et ühiskondlikult optimaalne oleks eriklasside kaotamine. Samas on kõigil, mis mulle kätte sattunud üks viga man – nad ei arvesta, kui palju annab tipule juurde veidi parem olemine vs keskmikule või nõrgale.
Eestis tekib praegu suht unikaalne andmestik – kui suudetaks ekooli-andmed teiste registriandmetega (EMTA) liita, mis seda võib mingil kujul identifitseerida võimaldada (kui mingit head instrumenti ei leia, siis võibolla saab võrrelda paralleelklasse, kuhu jaotumine juhuslik?). Kuid ma kardan, et Eestis on probleem mujal – me motiveerime tippe suhteliselt ilusasti läbi gümnaasiumi (olümpiaadid ja kõik muu), kuid unustame nad täielikult ülikoolis. Need tipud ei ole tihti erilised trügijad, nad tuleks konkreetselt üles leida ning neid juhendada, kuid seda tööd viitsivad väga vähesed õppejõud teha ja me kaotame nad.
Tegelikult võiks täiesti ette võtta ja olümpioodikute edasist saatust eraldi uurida.
Loomulikult — kõik mida me siin koolide valikust kirjutame käib individuaalse valiku kohta. Sotsiaalse optimumi kohta on tunduvalt raskem midagi öelda. Päris kindlasti pole teaduses konsensust selle osas, kas suurem sorteerimine on hea või halb. Millalgi kirjutasime siin näiteks üsna veenvast eksperimendist, mille kohaselt oli kõigi kvantiilide lastele sorteerimine kasulik.
Ülikoolides ära unustamine oleks halb, aga me loodame, et see on rohkem mineviku teema. Näiteks kaks medalisti eelmise aasta füüsikaolümpiaadilt jätkasid oma õpinguid vastavalt vastavalt Oxfordis ja Cambridge’is. Selline valik pole sugugi haruldane. See on väga hea. Nii peabki.
Selle teema uurimine poleks sugugi halb mõte. See on oluline teema ja kui Eestis oleks häid andmeid ja leiaks loomulikke eksperimente, võiks see päris hea uurimus olla. Muuseas, tegelikult oleks päris lahe, kui keegi kõik olümpiaadiandmed Teaduskooli eri lehekülgedelt kokku koguks ja ühtse töödeldava andmehulgana kusagile välja paneks.
Praegu on eri aastate andmed väga erinevates formaatides (erinevad html või pdf tabelid). Miinimumina saaks sellest teha lehekülje, kus igaüks saaks järjestada koole eri ainete ja aastate olümpiaaditulemuste järgi. Ja loomulikult võiks see olla ka sisend uurimustöödele.
Mattiase kommentaari esimesest lausest kinni hakkates ja veidi teise nurga alt vaadates – mul on tasapisi kujunenud mulje, et kui inimene on tugev reaalainetes, siis on ta suure tõenäosusega üsna kõva tegija ka nt võõrkeelte olümpiaadidel.
Tegemist on eelkõige just muljega ja reaalset analüüsi pole teinud, kuid võime analüüsida keele struktuuri ning keelele struktuulselt/süsteemselt läheneda annab olulise eelise inimeste ees, kellel sellist oskust ei ole ja on pigem “humanitaarid”. Ja see, et reaalia tegijad keeleolümpiaade kinni ei pane võib suuresti seotud olla sellega, et nad lihtsalt ei ole huvitatud viimastel käimisest