Kujutame ette järgmist olukorda. Ootad Frankfurdi lennujaamas oma lendu ja valjuhääldist teatatakse, et lend jääb ära — reisjatel palutakse tulla homme samal ajal tagasi. Sellele võib järgneda mitu reaktsiooni. Stsenaarium A: Kaasreisjad asuvad vaikselt ja mornilt lahkuma. Paistab, et olukord on nigel, aga mis teha. Tuleb olukorraga leppida, otsida endale ööbimiskoht ja homme tagasi tulla. Stsenaarium B: Tuleb meelde hiljuti kohatud tuttava jutt, kes oli samas olukorras vihaseks saanud, lennujaamas skandaali korraldanud ja kellele seejärel samaks päevaks asenduslend otsiti. Mõeldes selle loo peale lähevad emotsioonid kõrgeks — miks mina pean kannatama, kui teised samas olukorras ei pidanud? Kassale lähenedes tõuseb adrenaliin ja kuuldes töötaja ametlikku hääletooni tekib automaatne reaktsioon valjuhäälselt protestida. See pole mitte ratsionaalne soov näha välja vihane, vaid tegelik emotsioon. Aga sellegipoolest täiesti ratsionaalne.
Loe edasi ... »
Jüri Saar kirjutab vabalogis põhjaliku omnibusspostituse finantskriisist ja majandusteadusest. Seal sisalduvad viited peaksid olema piisavad igaühele, kes tahab midagi teada majandusteadlaste arvamusest finantskriisi kohta.
Loe edasi ... »
Ott kirjutab, et Nobeli laureaatide hulk on mürarikas, aga siiski informatiivne signaal ülikooli taseme kohta.
Lühike vastus: see on üks võimalik, kuigi mõneti ebatäpne viis kooli valida.
Mõnikord on ajakirjanduses kõlanud mõtted et Nobeli laureaatide hulk ülikoolis on tudengi jaoks vähetähtis. Tippteadlased tegelevad tippteadusega, õpetavad vähe, eriti bakalaureusetasemel, ja nii on (potensiaalsel) üliõpilasel targem võrrelda õppekavasid kui Nobeli laureaatide arvu.
Loe edasi ... »
… ja saab maailma paremaks muuta. Vähemalt nii on näidanud 25-aastane James O’Keefe ja 20-aastane Hannah Giles. Nood tegelased esitledes end prostituudi ja tema vahendajana külastasid ACORNi (USA riigi poolt finantseeritav organisatsioon, mis toetab väikese sissetulekuga peresid) kontoreid ning küsisid konsultatsiooni kuidas korraldada oma prostitutsiooniäri. Nendes osariikides, kus nad seda tegid, on prostitutsioon ebaseaduslik.
Loe edasi ... »
Las Vegas on linn keset kõrbe, kust käib aasta jooksul läbi 40 miljonit turisti. Meie läksime Las Vegasesse selleks, et oma silmaga ära näha, mis selles linnas siis ikkagi on ja sõita sealt Suurt Kanjonit vaatama. Suure osa Las Vegases veedetud ajast me käisime ringi suu ammuli ja vaatasime neid hotelle ja muid ehitisi.
Las Vegas on nagu hiigelsuur lõbustuspark, nagu suur mini-Euroopa. See on tohutu butafooria, aga samas maru uhke. Ja ikkagi paneb imestama, et selline asi on viimaste aastakümnete jooksul lihtsalt niisama keset kõrbe püsti pandud (st sugugi mitte lihtsalt niisama vaid ikkagi oodatava kasumi pärast).
Loe edasi ... »
USAs on vilistlased oma alma materiga rohkem seotud kui Eestis ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on vilistlaste annetustel oluline osa ülikooli finantseerimises. Teiseks, potentsiaalsed uued tudengid valivad ülikooli selle järgi kui hästi on tööturul läinud kooli vilistlastel. See kokkuvõttes viib selleni, et ülikoolid tegutsevad nagu suured tööbürood abistades oma vilistlasi (ja loomulikult ka praeguseid tudengeid) uute töökohtade leidmisel ja toetades vilistlaste (ja tudengite) professionaalseid võrgustikke. Lisaks sellele nad hoiavad vilistlasi oma tegevusega kursis (veebilehtede, pabermaterjalide, kokkusaamiste jms abil), sest muidu poleks nood nõus ka nii palju annetama. 
Allpool toome mõned näited Kelloggi ärikoolist.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid