Marit ja Toomas Hinnosaar
Jeff Ely avaldas hiljuti ühe anektoodi, mis on naljakas kõigile, kes on kursis Chicago ilmaga ja matemaatilise analüüsi alustega.
Küsimus: Kas Chicagos oli kevad?
Vastus: Jah.
Tõestus: Veebruaris oli siin ligi -20 kraadi, mis on selgelt talv. Praegu on +30 kraadi ehk suvi. Seega pidi pidevuse alusel praeguse ja veebruari vahele jääma kevad. Nagu Jeff mainib, on see ainult eksisteerimise tõestus ja ei võimalda kirjeldada kevade toimumise aega. Ka meie jaoks läks ta kuidagi väga kiirelt mööda.
People are getting fat.
Niisuguse tähelepanekuga algab Chicago Ülikooli teadlaste Marianne Bertrandi ja Diane Schanzenbachi viimases AERis ilmunud artikkel Time Use and Food Consumption (vanem pdf). Nad alustavad tähelepanekuga, et ameeriklased kulutavad söömisele aina vähem aega (ja oluliselt vähem kui eurooplased), aga keskmine kaal suureneb.
Keskmine ameeriklane kulutab põhitegevusena söömisele ja joomisele päevas kokku 67 minutit, aga peaaegu sama palju aega kulutatakse päevas söömisele ja joomisele kõrvaltegevusena. Uurimaks selle nähtuse mõjusid viisid nad läbi ligi 1000 telefoniintervjuud. Nende uuringust selgus, et ainult 46% kaloritest omandatakse söömisel põhitegevusena, ülejäänu tuleb muude tegevuste kõrvalt süües või juues. Ootuspäraselt oli neist muudest tegevustest esikohal televiisorivaatamine, mille kõrvale umbes pooltel kordadel midagi süüakse või juuakse ja kui juba süüakse, siis omandatakse sellega keskmiselt ligi neljandik päevasest kaloritarbimisest. Teised tegevused, mille kõrvalt suhteliselt palju kaloreid omandatakse: kodused tööd, liiklemine, töötamine, sotsiaalne suhtlemine. Nad uurivad natuke ka seoseid aja, kehakaalu, kalorite hulga ja muude suuruste vahel ja järeldavad järgmist:
While this is a very coarse preliminary test that needs to be refined and extended to other time use categories, the patterns we observe are strongly consistent with the idea that secondary eating might be more “mindless” (or at least less related to how hungry or full one should feel because of prior eating) than primary eating.
Sellega seotud teemal oli Northwesternis hiljuti üks ettekanne, kus Alan Sorensen Stanfordist rääkis paberist “The Impact of Nutrition Disclosure Laws on Consumer Purchases” (kaasautorid Bryan Bollinger, Phillip Leslie). Seda paberit pole veel veebist saada, sest enne peavad nad tulemuste jagamiseks nõusoleku saama. Uurimus tugineb faktil, et New Yorkis ja veel mõnes osariigis tehti eelmisel aastal kohustuslikuks toidus sisalduvate kalorite näitamine kõrvuti hinnaga. Selle informatsiooni avaldamine voldikutes ja kodulehel oli ka varem kohustuslik, aga nüüd on inimesed ostu sooritamise hetkel sunnitud nägema kui ebatervislik on nende tellitav kohvijook, praad või küpsis. Mõned tähelepanekud ettekandest
Esitame mõned küsimused spordihuvilistele. Nagu Jeff Ely kirjutab, lõpevad NBA mängudes mängud hämmastavalt sageli alles lisaajal. See on esmapilgul üllatav, võistkonnad viskavad 48 minuti jooksul palju punkte ja tõenäosus, et mõlemad võistkonnad täpselt võrdse arvu punkte saavad tundub väike. Aga see tunne on petlik.
Konkreetsemalt, kummagi võistkonna poolt visatud punktisummad eraldi on üsna lähedased normaaljaotusega juhuslikule suurusele. Kui need kaks summat oleksid omavahel sõltumatud, oleks punktivahe jaotunud allpooltoodud joonisel oleva Gaussi kõvera kujuliselt (valge + sinine). Tegelikult need aga muidugi ei ole sõltumatud ja seda eriti mängu lõpus. Vaadates joonisel punast osa ja eriti suurt posti nulli juures on vahe sellise naiivse hinnanguga väga suur. Allpooltoodud videodest on näha, et kõige suuremad muutused jaotuses toimuvad ainult mängu viimase paarikümne sekundi jooksul.
Siin joonistel toodud andmed kajastavad 13980 NBA mängu aastatest 1997-2009. Tulemus on väga sarnane ka Ameerika teistes korvpalliliigades, NCAA (üliõpilaskorvpall) ja WNBA (naiste korvpall). Euroopa liigade kohta on andmeid natuke vähem, aga võttes need kõik kokku tuleb ka seal umbes samasugune joonis. Eesti kohta pole andmeid vaadanud, kui keegi spordihuviline oskaks öelda või korvpalliliidu lehelt välja arvutada, kui sageli Eesti liigades mängud lisaajale lähevad, võiks sellest kommentaarides teada anda.
Kuidas neid graafikuid ja dünaamikat selgitada? Oma pakkumisi võib teha nii siin kui ka Cheap Talki blogis (seal muidugi inglise keeles). Nagu Jeff oma postituses mainib, on meil mõttes mõned selgitused, aga nendest juba hiljem.
Selles videos on kujutatud punktivahe jaotus NBA mängudes viimase 40 sekundi jooksul. Nagu näha on see perioodi alguses suhteliselt lähedane normaaljaotusele, aga mängu viimasel paarikümnel sekundil muutub jaotus väga kiiresti.
Võrdluseks — esimese poolaja viimastel sekunditel ei toimu midagi ebatavalist.
JQJNLOIC
Mõned huvitavad lingid viimasest kuust:
Ka sellel aastal paneb Skype välja 100000 krooni suuruse magistristipendiumi kas reaalainete (soovitavalt IKT erialad) või interdistsiplinaarselt õppimiseks. Stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel, kui juhtimiskogemuste jagamise seminaril Black Box Open Mind, mille peaesinejad olid Skype’i kaasasutaja Niklas Zennström ja üks investoreid Steve Jürvetson, koguti osalejate vabatahtlikest annetustest loodava stipendiumi tarbeks üle 60 tuhande krooni; täiendava raha eraldas Skype.
Hiljutine PhD koomiks viskas nalja selle üle, mis juhtuks, kui teadusajakirjades oleks võimalik kommenteerida — tuleksid kommentaarid stiilis “OMG LOL!! ROTFL!!!!! (Obfuscatingly Messy Graphics, Lacks Older Literature, Research Objectives Totally Flimsy, Lazy)”.
Umbes samal ajal teatas ajakirja Journal of Economic Perspectives toimetaja David Autor, et nüüdsest saab JEPile ja veel neljale AEA ajakirjale kommentaare lisada. Teadusajakirjades on traditsioon see, et kui keegi leiab artiklis tõsisema vea või tuleb välja märkimisväärse vastuväitega, siis avaldatakse see üldjuhul aasta jooksul pärast esialgse artikli ilmumist. Selline vigadeparandus on aga tänapäeva maailmas naeruväärselt aeglane (olgugi, et kiirem kui artikli enda avaldamine, mis võtab tavaliselt 2-3 aastat) ja piirav — avaldada ei saa liiga lühikesi ega liiga pikki kommentaare. Lubades online kommentaaride lisamist loodetakse need vead parandada. Vältimaks ülaltoodud delfi-stiilis kommentaare lubatakse kommenteerimist ainult AEA liikmetelt. David Autor kirjutab:
We hope that this online comments feature serves a number of functions: allowing comments and reactions to be broadly available sooner; letting AEA members make their comments available with minimal editorial screening; raising the visibility of shorter comments of a sort that might not make sense in a print publication but are nonetheless useful; nurturing connections across the economics literature with immediate web links to alternative treatments and working papers; and encouraging interplay between commenters and authors. And of course, we hope that it offers an additional incentive, albeit a mild one, to join the AEA or to keep your existing membership.
RSS
Viimased kommentaarid