Skeptik.ee lehel käib diskussioon aju ja teadvusega seotud müütidest (kui teema pakub huvi siis loe Jaan Aru vastuseid ja Teadvuse blogi). See diskussioon illustreerib ühte probleemi teaduse populariseerimisel.
Teadustulemuste selgitamine laiale üldsusele on keeruline tegevus. Selleks, et ilma erialase ettevalmistuseta inimesed kuulaksid ja aru saaksid, peab rääkima lihtsalt ja huvitavalt. Soovitavalt vältima numbreid, viiteid ja kreeka tähti. Eriti hea, kui saaks lisada pilte väikestest karvastest loomadest või rääkida juurde lugejale isiklikult korda mineva loo.
Loe edasi ... »
Cheap Talki viite kaudu sattusime lugema uuringut inimestest, kes usuvad teistest rohkem vandenõuteooriaid. Uuringu väitel on neile inimestele on iseloomulik nn “selektiivne skeptitsism”. Vandenõuteooriate uskujad kahtlevad tugevalt valitsuse ja teiste kanalite informatsioonis, aga usuvad kõiki allikaid, mis kinnitavad nende eelarvamusi. Inimese uskumused ühe vandenõu kohta võivad tema jaoks olla teise teooria tõestuseks. Näiteks uskumus, et valitsus üritab varjata oma osalust 9/11 rünnakutes võib olla põhjenduseks, mille samad inimesed toovad väites, et valitsus üritab varjata tõendeid UFOde eksisteerimise kohta.
Loe edasi ... »
Siin on kaks Dan Ariely ettekannet TED konverentsilt, kus ta räägib käitumisökonoomika uurimistulemustest. Esimeses videos räägib ta sellest kuidas ta jõudis käitumisökonoomikani ja eksperimentidest, kus uuritakse millal inimesed petavad. Muuseas saame teada, miks ühe kaastudengi dressipluusi värv võib teisi panna oluliselt rohkem petma või ausalt käituma.
Loe edasi ... »
See on laul muusikalist Arukas Blondiin (Legally Blonde). Me oleme viimase kolme aasta jooksul siin Chicagos üsna regulaarselt käinud muusikale vaatamas ja see on üks lõbusamaid mida me oleme näinud. Vt YouTube’i videot siin all.
Loe edasi ... »
Jäi silma, et AERis on ilmumas artikkel, mille autoriks on Stockholm School of Economicsi professor Katrin Tinn (PhD LSEst 2007). Majandusteadusega mitte kursis olevatele, et tsiteerimisindeksite kohaselt on AER oma mõjukuselt majandusteaduses umbes sama nagu Science loodusteadustes. Tegemist on meie teada küll esimese kaasaegse eestlasega (st kui Ragnar Nurkse välja arvata), kes on andnud majandusteadusesse nii hinnatud panuse.
Loe edasi ... »
Viimane PhD koomiks kirjeldab seda väga tabavalt (vt siin). Nii see tulemus, et “A on korreleeritud Bga, kui kehtivad C, D ja E” viibki selleni, et inimesed muretsevad A tõrjevahendeid.
Ariel Rubinstein andis täna teada, et tema ja Martin Osborne klassikaline mänguteooria õpik “A Course in Game Theory” on nüüd igaühele tasuta allalaaditav. Ühtlasi tähendab see, et nüüd on kõik Rubinsteini õpikud tasuta kättesaadavad. Omalt poolt ütleme, et see on üks populaarsetest mänguteooriaõpikutest, ja mõni neist peab riiulis olema, kui tahta majandusteooriaga tegeleda.
Loe edasi ... »
Üks huvitav nähtus siinse õppetöö juures, millest me seni ei ole veel jõudnud kirjutada, on tuutorid.
Tuutorid on siin väga levinud ja mitmed meie kursusekaaslased teenivad endale lisaraha, olles bakalaureuseõppe tudengitele tuutoriks. Süsteem töötab laias laastus nii, et kui kvartali esimese vaheeksami tulemused avalikustatakse, siis tudengid, kel läks halvemini kui nad ootasid, registreerivad ainest välja või otsivad endale tuutori. Ja teaduskond iga õppeaasta alguses kogub kraadiõppuritelt kokku info, et kes missugustes ainetes ja missuguse tunnitasu eest tahab tuutor olla.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid