Tundub, et taas kord on päevakorrale kerkinud autoriõiguste teema. See paistab olevat teema, mis kerkib iga paari aasta tagant esile ja mille osas on levinud palju väärarvamusi. Püüame järgnevalt neist mõne kummutada ja anda paar praktilist soovitust, mis võiks aidata blogijaid seaduse ja eetikaga kooskõlla jääma.
Väga lihtsustatult ja lühidalt ütleb autoriõiguse seadus, et igasuguse intellektuaalse loomingu tulemuse (sh näiteks blogipostituste, videode, fotode jms) õigused kuuluvad automaatselt teose autorile. Ta ei pea selleks mitte midagi tegema ja see ei sõltu sellest, kas teos on avalikkusele kättesaadav, teose esitamise eesmärgist, väärtusest ega vormist. Autoriõiguse kehtivus lõpeb 70 aastat pärast autori surma. Kõik õigused jäävad autorile alles muuhulgas ka näiteks siis, kui ta riputab oma postitused või fotod internetti varjunime all üles.
Seaduses on mõned erandid, mille korral tohib luba küsimata ja tasu maksmata teost kasutada. Lubatud on vaba kasutamine (fair use) teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel, aga seda ainult konkreetsel eesmärgil, motiveeritud mahus ja korrektselt viidatuna (autoriõiguse seaduse paragrahv 19). See tähendab, et raamatuarvustusse võib raamatust lõike kopeerida ja fotograafiakonspekti võib lisada fotode näidiseid. Aga see seaduselõik ei luba kindlasti raamatuid või artikleid täismahus tsiteerida ega postitusse vabalt fotosid lisada. Ja nagu öeldud, ka sellisel viisil teost kasutades peab lisama viite teose autori nimele, teose originaalpealkirjale ja avaldamisallikale. Lisaks sellele on seaduses nimetatud asjad, mida ei loeta teoseks ja mille autoritel ei teki autoriõigust, sealhulgas näiteks päevauudised, faktid, mõisted ja seadused.
Samas on ka palju selliseid teoseid, mille autor on osadest oma õigustest loobunud. Täpsemalt, autor võib soovi korral loobuda oma varalistest õigustes teosele ja tavaliselt tehakse seda lisades oma tööle Creative Commons litsents. Creative Commons litsentsid võimaldavad autoril määrata, kes ja kuidas võib seda teost kasutada või täiendada. Näiteks internetis on hulganisti fotosid, mille juures on litsents, mis lubab kasutada fotot mitteärilistel eesmärkidel ja lisades viite autorile.
Nagu lubatud praktilised järeldused blogijatele
- Postitusse teistest allikatest teksti või fotosid lisades viita alati allikale.
- Teiste postitusi või artikleid ära täismahus tsiteeri. Kui seda on postituse sisu või tooni illustreerimiseks tarvis, tsiteeri mõnda lauset või lõiku ja suuna lugejad originaalallikale.
- Ära kasuta fotosid, mille puhul pole absoluutselt kindel, et autor on sellega nõus, ükskõik kust ja kuidas need saadud on või mis seal peal on.
- Järeldus eelmisest punktist: otsi Creative Commons litsentsiga fotosid (või tekste). Näiteks kui on vaja Chow-Chow kutsika pilti, nagu selle postituse puhul, siis otsi Flickrist või mujalt fotosid, mille autor on lubanud neid selleks otstarbeks kasutada.
- Ja lõpetuseks, miks mitte lubada ka oma teoseid teistel kasutada. Selleks on kõige lihtsam lisada oma blogile ja fotodele Creative Commonsi litsents, mis on paremates blogimootorites ja fotoalbumites väga lihtsaks tehtud.
Meet Ranma Chow Chow by Weird Eye
Üks kommentaar veel. Üsna sageli tekib järjest uutel inimestel küsimusi selle kohta, miks autoriõiguse seadus on just selline nagu ta on ja kas teistsugune ei oleks parem. Selle üle on igal pool pikalt vaieldud ja vaieldakse kindlasti ka tulevikus ja eks seadused ka ajas muutuvad. Aga praktiliste järelduste seisukohalt on see ebaoluline, sest fakt on see, et kehtiv seadus on selline.
Postitused sarnastel teemadel: autoriõigus, creative commons, fotod.
RSS
Ühesõnaga, palju tööd ja vaeva …
Ehk siis siit põhjus blogi üldse piltideta hoida: kuna põhimõtteliselt ei pildista, sest fotograafiast on saanud väikese ajumahuga inimeste harrastus, siis autorijamade vältimiseks ei võta ka teiste pilte.
Kellel on piisavalt head mõtted, see leiab lugejaid ka ilma pildikeste ja muu ninnunännuta, kellel aga mõtted lekivad, see võib neid pilte sinna klõpsida sadu ja see ikka tema mõtteid paremaks ei tee.
Seda blogidele avalikust ruumist piltide lisamine oli kunagi kuskil ka juriidiliselt lahti seletatud. Kui pole tegemist tasulisest fotopangast pildiga, siis piisab VIITEST kohale, kust see pilt pärit. Kui autor pole teisiti määranud ( siis peab autor pildi juures eraldi selle ära määrama näiteks http://www.nagi.ee). Kui on eraldi autor välja toodud ( kusjuures, mida tihtipeale ei ole )
siis tuleb lisada autori nimi. Sama tulemuse annab ka wordpressis see, kui pilt on lingitud postitusse ja tegemist ei ole tasulise fotopangaga. Ma püüdsin seda postitust leida, kus see oli lahti seletatud, kuid enam ei suutnud tuvastada.
to Ramloff
Tänud arvamuse eest – tundud tõesti mõttekeenius olema!
Ninataga:
1) Pildid tasulises fotopangas ei erine autoriõiguse seisukohalt millegi poolest piltidest muudes albumites. Kas Sa saaksid anda viite allikale, kus teema oli juriidiliselt lahti seletatud?
2) Üks küsimus on kuidas viidata, teine aga kas üldse tohib fotot kasutada. Näiteks http://www.nagi.ee/ piltide vaikimisi seade on, et ei tohi pilti kasutada. Aga nagi albumites on ka pilte, mille autorid on nende kasutamist lubanud.
Kirjavahetus, kas minule saadetud noorusaja armastuskirju võib avaldada või avaneb see alles peale autori surma 70 aasta pärast.
Aitäh, väga kasulik jutt ja hästi lihtsaks tehtud.
Ammu juba otsisin midagi sellist, et ei peaks antud asjas intuitsiooni kasutama.
Aga kas screenshot on ka suur patt? Kas selle kohta on ka seadus?
Screenshot on ju enda tehtud foto kunstiteosest.
Kas ma sain õigesti aru, et kui ajalehes on pilt, siis ma võin seda blogisse lisada, aga pean tegema lingi ajalehele.
Ninataga jutt ajas mind ka segadusse, kui juba link, siis ikka autori Nagi leheküljele mitte http://www.nagi.ee/ pealeheküljele,
ja lisatud foto peab omama mingi creative commons taolist litsentsi.
Kas http://www.shorpy.com pilte võib kasutada?
hea postitus – lihtsalt ja selgelt selgitatud. aitäh!
“põhimõtteliselt ei pildista, sest fotograafiast on saanud väikese ajumahuga inimeste harrastus” !??
vaat see on …. ultimaatum!
ka see on reguleeritud, kui palju tohib tekste kopeerida:
http://www.eall.ee/lepped/refereerimise_hea_tava.html
ja pilte võib ka kopeerida, kui see on otseselt seotud teksti ühte osana ja kui allikale viidatakse.
blogidega on sama jutt, ka blogi tekste ei tohi kopeerida vabalt, neis on samasugused reeglid ketivad kui ajakirjanduses.
kuna kõik ei ole ainult niipidi, et blogid kasutavad meediat ära, siis on ka teistpidi.
mõttemlgutuse sellel teemal olen kirjutanud siia ega viitsi seda kommentaariumisse ümber kirjutada
http://tiiauspaikka.blogspot.com/2009/01/blogid-ja-ajakirjandus-elavad.html
to: mrgs
http://www.shorpy.com/ lehelt fotode võtmise kohta:
(1) See ei lähe mitte Eesti vaid USA seaduse alla.
(2) USA autoriõigust on palju kordi muudetud ja selle tulemusena on praegu olukord fotode osas järgmine (täpsemalt vt siia).
* Enne 1923 USAs avaldatud või registreeritud: on autoriõiguse alt väljas (st võib luba küsimata kasutada mistahes eesmärgil).
* 1923-1963 USAs copyright märgistusega avaldatud või registreeritud fotod, juhul kui nende autoriõigust ei ole uuendatud on autoriõiguse alt väljas.
* 1964-1977 USAs copyright märgistusega avaldatud või registreeritud fotod on autoriõigusega kaitstud 95 aastat peale avaldamist.
* Alates 1978 tehtud fotod on autoriõigusega kaitstud 70 aastat peale autori surma. See on nii nagu Eestiski.
* Enne 1978 tehtud fotod, mida ei ole avaldatud ega registreeritud, on autoriõigusega kaitstud 70 aastat peale autori surma.
Praktikas see vist tähendab seda, et kui veebis on foto, mis on tehtud enne 1964. aastat, siis ta tõenäoliselt oli ka avaldatud enne 1964. aastat ja tõenäoliselt ei ole selle autoriõigust uuendatud. Sellisel juhul, sellele ei kehti autoriõigus ja seda võib luba küsimata kasutada.
(3) http://www.shorpy.com/ lehel olevad pildid tulevad meie arusaamise kohaselt erinevatest allikatest. Suur osa seal olevatest piltidest on pärit Library of Congress arhiivist ja meie arusaamise kohaselt ei kehti neile autoriõigus, sest pildid on liiga vanad. Täpsemalt Library of Congress ütleb, et ei ole teadlik, et neile fotodele kehtiks autoriõigus. Nii et neid fotosid võib luba küsimata kasutada. Aga nagu öeldud kuna lehele lisatakse pilte erinevate inimeste poolt ja erinevatest allikatest, siis me küll ei ole kindlad, et kõiki seal olevaid pilte võib kasutada.
(4) Muuseas Library of Congress pildiarhiiv on ka Flickris http://www.flickr.com/photos/library_of_congress/ ja seal olevaid fotosid võib luba küsimata kasutada, sest iga pildi juures on märge, et ei ole autoriõigust (täpsemalt Library of Congress ütleb, et ei ole teadlik, et neile fotodele kehtiks autoriõigus).
to: elviina
Kui selleks pole autori luba, siis ei tohi avaldada. Seda vähemalt praeguse seaduse kohaselt. Kui kirjad olid kirjutatud mingis teises riigis ja ammu, siis tasub uurida seadusi millega need on reguleeritud.
to: Triin
(1) Aitäh
(2) Ekraanipiltidest ei ole seaduses eraldi juttu. Meie tõlgenduse kohaselt võib ekraanipildi lisada vähemalt postitusele, mis arvustab või reklaamib mingit konkreetset lehekülge (vt kolmandat lõiku postituses) ehk siis “fair use” kasutuse raames. Ei taha uskuda, et ekraanipilt eraldi teoseks liigitatakse (see on pigem mehaaniline kopeerimine). Hea oleks kui keegi teadja inimene oskaks seda kommenteerida või anda viite mõnele kasulikule materjalile.
(3) Autoriõiguse seaduse kohaselt ei tohi päris kindlasti ajalehest võtta pilti ja seda oma blogisse lisada. Päevauudise all mõeldakse seaduses puhtal kujul uudist (nagu Reutersi uudised). Kui ajaleht on sinna lisanud illustreeriva pildi ja ajakirjaniku kommentaari, siis on see juba teos.
(4) Me ei oska Ninataga juttu fotodele viitamise kommenteerida enne kui oleme näinud allikat, millele see tugineb. Viitama peab ikka autorile, mitte keskkonnale kuhu foto on riputatud.
Näiteks võin ma siiski teha ajalehest illustreeriva foto ja selle üles panna. Nagu võin teha ekraanitõmmise mõnelt leheküljelt ja seda illustratsioonina kasutada.
Üldiselt blogimise praktika osutab, et mis ei ole keelatud, on lubatud ja mis ei ole tasuline, on tasuta. Blogi jääb sinna kusagile era- ja avaliku maailma vahepealsesse halli ruumi, mida enamik meie gerontsest seadusandlusest efektiivselt reguleerida ei suuda. Ning arvestades interneti laiali heidetud piltide hulka, on enamiku autor teada ainult autorile. Ning digipiltide ajastul, kus võid tuhat fotot järjest klõpsida pole sedagi.
Seetõttu oleks ratsionaalsem viis, kus inimene, kes tahab, et tema piltide tasuta või vaba kasutamisõigus netiavarustesse ulpima ei läheks, märgib ise oma huvi ära. Ma sügavalt kahtlen, et on ja tekib mingitki (avalikku-) huvi hakata sellel alal autoriõigusi (riigi poolt) jõuga teostama. Praktika on edasi liikunud.
Lihtsalt hea tava ütleb, sest mis mu rahvusvahelist blogiruumi kontrollib, et kui autor teada, tuleks temale ka viidata.
to: mina
Loomulikult on igaühe enda valik, kas järgida oma blogis seadust, üldlevinud praktikat, ajakirjanike hea tava kokkulepet või hoopis muid kriteeriumeid. Käesolev postitus on eelkõige mõeldud neile, kes ei taha rikkuda seadust puhtalt teadmatusest. Muudele kommentaaridele vastasime vist viimases lõigus.
“põhimõtteliselt ei pildista, sest fotograafiast on saanud väikese ajumahuga inimeste harrastus”
Mind häirivad väikese ajumahuga ajaveebnikud palju rohkem.
Kui fotole kehtib GNU 1.2 litsents, kas kommertsväljaande toimetaja tohib seda siis kasutada või ta puuakse yles? GNU on nt Wikipedias ysna levinud.
Isegi USAs on mõrva sooritamise korral surmanuhtluse saamise ja selle täideviimise tõenäosus ainult 0.1 protsenti. Eestis ei ole surmanuhtlust, nii et võib üsna kindel olla et üles ei pooda. Wikipedia pole siiani kedagi selle litsentsi rikkumise pärast kohtusse andnud, aga ega miski ei välista seda võimalust tulevikus.
Oletatavasti on tegelik küsimus selles, kas GNU litsensiga fotot võib avaldada äriotstarbel näiteks ajalehes või portaalis? Põhimõtteliselt lubab GNU litsents teost kasutada mistahes formaadis ja mistahes otstarbeks (sh kommetslikel), kui järgida litsentsis seatud piiranguid. Tuleb tunnistada, et me pole GNU litsentsi detailidega täpselt kursis (võib-olla tasub küsimus esitada Peeter Mõtskülale), aga tundub, et lihtsalt foto taaskasutamisel tuleb autorile viidata ja panna fotoga kaasa litsensitingimused. Veebis tähendab see ilmselt lihtsalt linkimist autorile ja litsentsile, aga ei oska öelda, mida see paberajakirjas tähendada võiks. Ilmselt seda, et foto alla peaks panema autori nime ja litsentsi täpse nimetuse. Kui kasutada neid fotosid uute teoste loomisel, siis tuleb saadud teoseid jagada samadel tingimustel, lisada kõik litsensitingimused ja viited varasematele autoritele ja ei tohi seada piiranguid kopeerimisele.