Tegelikult uurimisküsimus oli hoopis see, et kuidas tudengi akadeemilised tulemused sõltuvad sellest palju ta õpib. Või on akadeemiline progress ülikoolis iga inimese jaoks juba ette määratud tema võimete poolt mis ülikooli astumise ajaks on välja kujunenud? Sellele küsimusele on keeruline vastust leida, sest üldjuhul see palju inimene õpib on tema enda valik. Kui me just ei arva, et inimesed teevad selle valiku täiesti juhuslikult, siis korrelatsioon õppimise ja hinnete vahel ei kajasta õppimise mõju hinnetele. Seetõttu peaksime me sellele küsimusele vastamiseks korraldama eksperimendi, kus jagame tudengid juhuslikult kahte gruppi ja sunnime ühes grupis olevaid tudengeid õppima rohkem kui teises. Nagu selliste eksperimentidega ikka, siis praktikas ei ole selle korraldamine võimalik ega eetiline.
Loe edasi ... »
Wall Street Journal kirjutab huvitavast edetabelist, mis paneb 200 erinevat ametit paremusjärjestusse. Järjestuse koostamisel võeti arvesse füüsilist ja emotsionaalset töökeskeskkonda, sissetulekut, tulevikuperspektiive (sh tööpuudus, majandussektori kasv, edutamisvõimalused), stressi (sh sellised tegurid nagu tähtajad, konkurents, kiirus, riskid) ja füüsilist koormust. Tuleb välja, et parim amet on matemaatik ja majandusteadlase elukutse jäi napilt esikümnest välja. Tabelist on näha, et suurem osa parimatest töökohtadest nõuab väga häid matemaatikateadmisi ja/või teaduskraadi. Halvimad ametid on lihttööliste omad (näiteks ehitaja) kelle palk on madal ja töötingimused halvad.
Loe edasi ... »
Sander jätkab diskussiooni majandusteaduse doktorantuuri astumise teemadel.
Omalt poolt lisame, et ka meie kogemus on sarnane. Olgugi, et kogu vajaminev informatsioon on kusagil internetis olemas, ei osanud me keskkoolis või bakalaureuseõppes õppides seda leida ja tegelikult isegi mõelda selle otsimisele. Ka meie puhul oli kraadiõppesse astumisel oluline roll mõnel abivalmil inimesel Eestis (teiste hulgas näiteks Karsten Staehril), kes soovitasid meil välismaal õppimisele mõelda ja hiljem juba paaril välisülikoolide professoril, kes olid ise tippülikoolides kraadi omandanud ja soovitasid meil sama üritada. Neile, kel on huvi tippülikoolides majandusteaduse doktorikraadi omandamise vastu soovitame lugeda neid materjale internetis millele me siin postituses viitasime ja küsida nõu. Ja kindlasti kõvasti matemaatikat õppida.
Loe edasi ... »
Seekordses külalispostituses annab Sander ülevaate Yale’i majandusteaduse doktoriõppe esimese semestri ainetest.
Võtsin mikro, makro, ökonomeetria I ja mõõduteooria (Yale’i majandusaineid kraadiõppes näeb http://www.econ.yale.edu/graduate/coursedesc.htm). Proovisin alguses ka matemaatikat majandusteadlastele ja majandusajalugu.
Loe edasi ... »
Alljärgnev on järgmine külalispostitus Sandrilt, kes nüüd kirjeldab oma esimesi kogemusi Yale’i ülikoolis.
Lendasin 31. juulil kolme vahemaandumisega Tweed New Haveni lennujaama, mis on Yale’ile lähim. See on väga väike ja peab regulaarset ühendust ainult Philadelphiaga. Enamasti lennatakse Yale’i New Yorgi lennujaamade kaudu. Lend hilines paar tundi ja pagas kadus.
Loe edasi ... »
Jätkates Sandri poolt alustatud teemat ja koondades vastuseid aja jooksul meile esitatud küsimustele, paneme siia kirja meie tähelepanekud USAsse majandusteaduse doktoriõppesse sisseastumise kohta.
Kuidas sisse saada — lühikokkuvõte
Sisseastumiseks tuleb ülikooli esitada suur hulk materjale (mitmeleheküljeline avaldusvorm, mõnes koolis veel eraldi avaldus teaduskonda, hinnetelehed, GRE ja TOEFLi testide tulemused, kolm soovituskirja, mõnes koolis teadustöö näidis) ja väga täpselt iga kooli nõudeid järgida. Sisseastumisavalduste tähtajad on detsembris ja aastavahetusel. Kõige hilisem aeg kandideerimisprotsessi alustamiseks on aasta enne doktoriõppe algust, aga seda eeldusel, et soovitajad on olemas ja enamik vajalikke kursuseid juba läbitud. Oma kogemustest võime öelda, et kandideerimine on hoopis suurem ettevõtmine kui see alguses tundub.
Loe edasi ... »
Tänases New York Timesis on pikk artikkel programmeerimiskeelest R. Tundub üsna ebatavaline teema tavalise päevalehe jaoks. R‘i kasutatakse ikkagi eelkõige ainult statistilise analüüsi jaoks. Ei kujutaks hästi ette, et Postimees kirjutab pooleleheküljelise artikli näiteks Fortranist. Igatahes New York Timesi kohaselt on R populaarne nii ülikoolides kui ka tuntud firmades, sh Google’is.
Loe edasi ... »
Alljärgnev on külalispostitus Sander Heinsalult, kes seekord kirjeldab, mida ta pidi tegema selleks et astuda Yale’i ülikooli majandusteaduse doktoriõppesse.
Teise aasta alguses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kutsusid Ott Toomet ja Raul Eamets mind juttu ajama ja küsisid, et kuna ma olen üks helgemaid päid, siis kas ma ei tahaks teadust tegema hakata. Ma polnud varem selle peale mõelnud, aga niipea, kui küsimus oli esitatud, teadsin, et just seda ma teha tahan.
Loe edasi ... »
Eesti kombe kohaselt on praegu vist viimane aeg soovida head uut aastat! Aga see muidugi ei tähenda, et me siin oma naabritele sama saaksime soovida. Üliõpilaslinnak on rahvusvaheline ja kombeid on erinevaid. Eile tuli Taiwanilt pärit kolleegiga jutuks, et tema sõidab oma sugulastele külla hoopis Hiina aastavahetusel. Tema sõnul tähistatakse Hiinas mõlemat aastavahetust, nii lääne- kui ka Hiina oma, mõnes piirkonnas on tähtsam üks ja mõnes teine. Kokkusaamisi aga lepitakse kokku siiski lääne kalendri kohaselt, väljaarvatud võib-olla mõnes maapiirkonnas elava vanaemaga.
Loe edasi ... »
RSS
Viimased kommentaarid