Marit ja Toomas Hinnosaar
Tõniselt kuulsime, et sel nädalal toimuvad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 70. juubeli tähistamise raames mitmed põnevad üritused. Kahjuks ei saa sinna ise seekord kohale tulla, aga kindlasti soovime õnne kolleegidele Tartus.
Muuseas, sel aastal toimub hulk juubeliüritusi ka siinkandis. Nimelt tähistab Kelloggi ärikool oma sajandat aastapäeva.
Kas põhikoolis peaks lapsed jagama klassidesse/koolidesse juhuslikult, nii et kõigis klassides ja koolides oleks keskmine õpilaste tase enam-vähem sama? Või oleks parem klassid ja koolid komplekteerida lapsi grupeerides nende teadmiste ja võimete alusel?
Praegu vist valitseb teaduses konsensus, et parematele õpilastele on teadmiste ja võimete alusel grupeerimisest kasu. See ongi põhjendus nn eliitkoolide ja eriklasside eksisteerimiseks. Aga küsimus on, et kas halvemad ja keskmised sellest kaotavad. See tähendab, et kui paremate õpilaste koondumisel oma koolidesse/klassidesse keskmiste ja halvemate õpilaste jaoks klassikaaslaste keskmine tase langeb, siis kuidas see mõjutab nende koolihariduse kvaliteeti. Kas neil on lihtsam teadmisi omandada, kuna ühe klassi sees on tase ühtlasem ja lihtsam on läbi viia tundi kus kõigil õpilastel on midagi õppida või on ebaühtlane tase klassis siiski hea, näiteks kui keskmisest oluliselt paremad klassikaaslased motiveerivad ka keskmisi ja halbu õpilasi rohkem õppima.
Seda küsimust on keeruline uurida selektsiooniprobleemide tõttu andmetes. Tavaliselt vähemalt mingi hulk lapsi ja nende vanemaid valivad koole, mitte ei lähe esimesse ettejuhtuvasse. Seega ei ole laste jaotus erinevatesse koolidesse ja klassidesse juhuslik, mis muudab praktiliselt võimatuks hinnata erinevate süsteemide tegelikku mõju. Aga vahel (ja viimasel ajal aina tihedamini) on ka sotsiaalteadlastel võimalik korraldada eksperimente ja saada niimoodi usaldusväärsemaid tulemusi.
Esther Duflo (MIT), Pascaline Dupas (UCLA), Michael Kremer (Harvard) uurisidki seda küsimust juhusliku eksperimendi abil. Nimelt 121s Keenia koolis, kus oli vaid üks esimene klass palgati juurde teine õpetaja ja jagati lapsed peale esimest õppeaastat kahte klassi. Juhuslikult valitud 60 koolis jagati lapsed kahte erinevasse klassi esimese kooliaasta tulemuste põhjal. Ülejäänud 61 koolis jagati lapsed klassidesse juhuslikult. Õpilaste tulemusi mõõdeti uuesti 18 kuu pärast. Valimi suurus oli kokku rohkem kui 5000 last.
See Keenia eksperiment näitas, et lastele oli varasemate tulemuste alusel klasside komplekteerimine kasulik. Nimelt oli varasemate tulemuste alusel grupeeritud õpilaste tulemused 18 kuu möödudes 0.14 standardhälbe võrra kõrgemad (ja võttes arvesse õpilase enda, tema klassikaaslaste, õpetaja ja kooli karakteristikuid, siis koguni 0.18 standardhälbe võrra kõrgemad). Võttes arvesse esialgseid tulemuste erinevusi, oli esialgsete tulemuste alusel klasside komplekteerimine kasulik kõigi esialgsete tulemuste jaotuse kvantiilide jaoks.
Kusjuures tulemuste erinevus oli ajas püsiv. Nimelt õpilasi testiti uuesti aasta peale eksperimendi lõppu ja õpilased kes olid olnud klassides, mis komplekteeriti varasemate tulemuste alusel, said 0.16 standardhälbe võrra kõrgema tulemuse (ning võttes arvesse kontrollmuutujaid siis 0.18 standardhälbe võrra kõrgema tulemuse).
Lisaks leiti selles uurimistöös, et klassides mis komplekteeriti varasemate tulemuste alusel, jaotuse keskel oleva õpilase tulemus ei sõltunud sellest, kas ta sattus paremasse või halvemasse klassi. Täpsemalt testiti kas õpilase, kelle tulemus 1. aasta lõpus oli mediaani lähedal, tulemus 18. kuu järel sõltub sellest kas ta on pandud madalamasse või kõrgemasse klassi. Ja ei suudetud ümber lükata hüpoteesi, et erinevus puudub.
Tänupühad on ootamatult kätte jõudnud. Avastasime, et me polegi varasematel aastatel tänupühadest siin kirjutanud. Üritame selle vea siis parandada.
Tänupühade näol on tegemist olulise sündmusega USAs, mis oma tähtsuselt konkureerib isegi jõuludega. Tegemist on riigipühaga ja see on ilmalik püha. Kõrvaltvaatajatena on meile tundunud, et just tänupühad on see aeg, mil suguvõsa kokku saab.
Wikipedia kohaselt on tänupühad vana USA püha, mida tähistatakse juba alates 1565. aastast. Tänapäeval tähistatakse tänupühi novembrikuu neljandal neljapäeval. Tegemist on siis ühega nendest pikkadest nädalavahetustest ja et paljud sel ajal kellelegi külla sõidavad, siis on lennujaamad ja maanteed juba alates kolmapäevast ülerahvastatud.
Oluline roll sel päeval on tänupühade õhtusöögil, mis siis tavaliselt veedetakse sugulaste ja sõprade seltsis. Nagu püha nimigi viitab, öeldakse sel ajal tänusõnu kõige hea eest, mis aasta vältel aset leidnud.
Jah, just nimelt tänupühade õhtusöögil on see suur kalkun. Kalkun valmistatakse tervelt ja sinna topitakse sisse mingit täidist. Wikipedia andmetel ligi 20 protsenti USA kalkunitarbimisest leiab aset just sel ajal. Muuseas, traditsiooniliselt tänupühade ajal süüakse kalkunit koos jõhvikamoosiga. Nii nagu Eestis käib pohlamoos verivorsti juurde. Teised toidud mida tihti tänupühade laualt võib leida: kartulipuder, magusad kartulid, mais, rohelised oad, igasugused juurvilja vormiroad. Magustoiduks on tavaliselt kõrvitsakook (vt illustratsiooni). Aga populaarsed on ka õunakook, maguskartulikook ja pekani pähkli kook.
Tänupühade juurde kuuluvad ka paraadid, mis leiavad aset vist vähemalt kõigis suuremates linnades. Kuulsaim neist on muidugi Macy’i tänupühade paraad New Yorgis. Me oleme korra seda televiisiorist jälginud ja kunagi tahaks ise kohapeal ka ikka ära vaadata.
Tänupühadega käib lahutamatult koos ameerika jalgpalli vaatamine. Päris sel päeval toimub kolm NFL mängu, mida kutsutakse tänupühade klassikaks. Lisaks toimub selle pika nädalavahetuse jooksul hulk olulisi mänge erinevates liigades nii NFLis, ülikooli- kui ka keskkooliliigas.
Kolmas sündmus, mida tänupühadega seostatakse on must reede. See on siis kohe tänupühadele järgnev reede ja see tähistab jõuluostude algust. Miks ta on must? Algselt olevat teda nimetatud mustaks seoses tiheda liiklusega. Aga tänapäeval tähistab must reede seda aega aastas, kus kaupmehed jõuavad kasumisse (mida siis traditsiooniliselt tähistatakse musta värviga, samas kui kahjumit punasega).
Ja lõppkokkuvõttes on tänupühad jõuluhooaja alguseks.
… aga majandus- ja ärialaseid tsiteeringuid pole Eestis mitte ühtegi
Nii ütles Indrek Neivelt oma ettekandes Tartu Ülikooli arengukonverentsil. Otsustasime seda väidet kontrollida. Kõigepealt tuleb täpsustada, mida mõelda tsiteeringu all.
Laiemas tähenduses tsiteering on ju iga viitamine ja Google Scholar otsing ütleb, et neid on Eesti majandusteadlastel küll. Aga seda ei saa väga tõsiselt võtta. Näiteks meie blogile viitavad paljud, samuti on tsiteeritud meie konverentsiartikleid ja toimetisi, mis ei tee meist veel tsiteeritud autoreid. Nii et ilmselt ei ole mõtet arvestada suvalise artikli mainimist suvalises teises kirjatükis.
Vaatame siis tsiteerimisandmebaasi, kuhu lisatakse artikleid, mis on avaldatud vähemalt ametlikult teadusajakirjaks liigitatavates väljaannetes. ISI Web of Knowledge andmetel on Maaja Vadil 43 tsiteeringut ja Raul Eametsal 6. Need on ainsad tsiteeringud, mida me TÜ majandusteaduskonna professorite kohta leidsime, aga tõenäoliselt on tsiteeringuid ka teistel Eesti majandusteadlastel. Igal juhul piisab eelpooltoodud väite ümberlükkamiseks ühest tsiteeringust ja seega võib järeldada, et Neivelti väide polnud õige.
Muidugi ei saa välistada võimalust, et ta pidas silmas midagi muud, näiteks majandusteaduse alastes “tunnustatud” teadusajakirjades avaldatud artiklitele viitamist “tunnustatud” teadusajakirjades. Et sellele küsimusele täpsemalt vastata, võtsime aluseks majandusteaduse ühe olulisemate teadusajakirjade nimestiku ja andmed Eesti teadusasutuste teaduspublikatsioonide kohta on Eesti Teadusinfosüsteemist. Leidsime selle kriteeriumi kohaselt kokku kolm “tunnustatud teaduspublikatsiooni” Eesti majandusteaduskondadelt1. Siinkohal peab täpsustama, et arvatavasti on Eesti majandusteadlastel tegelikult publikatsioone rohkem, kõik lihtsalt ei kajastu Eesti Teadusinfosüsteemis. Aga tulles tagasi küsimuse juurde — neist kolmest artiklist ühte (Kaia Philipsi ja kaasautorite oma) on korduvalt viidatud. Nii et ka selle kriteeriumi kohaselt leidub kontranäide postituse alguses toodud väitele.
Eelnevaga seotud on ikka ja jälle üleskerkiv küsimus, kas ja miks Eesti ülikoolid ei kuulu maailma paremikku. Loomulikult on edetabeleid igasuguseid ja vaadata tasub ikka eelkõige neid, mis konkreetsele lugejale midagi kasulikku ütlevad. Meie kui majandusteaduse doktorantide seisukohalt on kõige olulisemad edetabelid, mis järjestavad ülikoole majandusteaduse teadustöö alusel. Üks tuntud selline pingerida on 2003. aastal ajakirjas Journal of the European Economic Association2 avaldatud edetabel (täisartikkel, pdf). Selle edetabeli üldises nimekirjas (tabel 3) on 200 majandusteaduskonda ja Euroopa edetabelis (tabel 4) 120. Nende hulka ükski Eesti majandusteaduskond muidugi ei mahu. Et me olime publikatsioonid juba välja otsinud, otsustasime täpsemalt vaadata, kus Eesti majandusteaduskonnad nendes nimekirjades paikneksid.
Arvutades umbes sama metoodikat kasutades välja Eesti majadusteaduskondade indeksid saime Tartu Ülikooli majandusteaduskonnale numbri 0.34 (kahe artikli põhjal) ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnale 0.15 (üks artikkel). Teistel ülikoolidel on indeksiks 0. Arvutusmetoodika täpsustuseks märgime, et need indeksid Eesti ülikoolide kohta on pisut ülehinnatud, sest võtsime arvesse pikema perioodi publikatsioonid ja arvestasime kõiki avaldamisi, millele ülalmainitud ajakirjade pingerida positiivse skoori andis (artiklis kasutati ainult 30 olulisema ajakirja publikatsioone). Teisest küljest, nagu ülal mainitud, võib olla et me jätsime mõne publikatsiooni arvestamata. Mida me neist tulemustest järeldame?
Esiteks tuleb selgitada ülalviidatud J. of EEA artiklis esitatud indeksit. See indeks peaks kajastama erinevate artiklite olulisust majandusteaduse edasiviimisel. Indeksi koostamiseks hindavad autorid viitamiste põhjal erinevate ajakirjade mõjukust majandusteaduses ja niimoodi saavad siis igale ajakirjale mingi kaalu. Indeksi väärtus 1 tähendaks ühte lehekülge ajakirjas American Economic Review. Econometrica lehekülje kaal on 0.9678. Ülejäänud top-viide kuuluvad ajakirjad on juba oluliselt väiksema kaaluga: Journal of Political Economy on 0.6519, Journal of Economic Theory on 0.5876 ja Quarterly Journal of Economics on 0.5811. Ajakirjade mõjukus ja seega kaal seal indeksis kahaneb üsna kiiresti (mis artikli autorite kohaselt kajastab seda, et majandusteaduses tippajakirjade artiklid koguvad teistest oluliselt rohkem tsiteeringuid). Näiteks üks lehekülg ajakirjas Economic Letters võrdsustatakse umbes 0.19 AER leheküljega ja üks lehekülg ajakirjas Eastern European Economics on võrdväärne umbes 1/2000 AER lehega. Nii et Eesti majandusteadlaste summaarne skoor tähendab seda, et panus maailma majandusteadusesse oleks mingis mõttes samaväärne pooleleheküljelise nupukesega tippajakirjas.
Teiseks on rõõm näha, et Tartu ja natuke vähem ka TTÜ on Eesti majandusteaduse paremikus. Samas kui võrrelda Tartu ülikooli korralike Skandinaavia ülikoolidega, siis vahe on paarisajakordne ja tippülikoolidega on vahe tuhandeid kordi, vt graafikut. Euroopa 120 hulka pääsemiseks on vaja aga ainult 50 korda rohkem/paremaid teadusartikleid. See ei tundu sugugi võimatu.
See ei kajastu küll Eesti teadusasutuste publikatsioonides, aga vähemalt üks samaväärne publikatsioon jäi ka Eesti Panga uurijatelt silma. [tagasi]
Google’i tõlkija on praktiline teenus ja me ootame pikisilmi millal sinna lõpuks ka eesti keelde ja eesti keelest tõlkimise võimalus lisandub. Meie naabrite keeled (soome, läti, leedu ja loomulikult vene keel) on seal kõik olemas, aga eesti keelt siiani veel ei ole. Huvitav, kas varsti on lootust? Vähemalt saab selle abil praegu umbes 30 erinevas keeles teksti ja veebilehti näiteks inglise keelde tõlkida.
Lisaks sellele, hiljuti seoti Google’i tõlkja Google Readeriga. Kes ei ole kursis, siis Google Reader on RSS lugeja, mille abil on mugav lugeda uudiseid ja blogisid. Pooled meist kasutavad seda RSS lugejat, blogide ja uute teadusartiklite jälgimiseks, ja on sellega igati rahul.
Nii et nüüd saab võõrkeelseid blogipostitusi/uudiseid Google Readeris automaatselt endale sobivas keeles lugeda. Kui eesti keel ka ükskord seal kättesaadavaks muutub, siis see võimaldab eesti keeles näiteks hispaaniakeelseid uudiseid lugeda. Eesti keele lisandumine peaks olema tore uudis just paljude blogijate jaoks, kes praegu vaheldumisi inglise ja eesti keeles kirjutavad, et oma mõtteid eri keeltes lugejatele jälgitavaks teha.
Olgugi, et meie kirjutiste põhiteemade hulka ei kuulu muusikauudised, oleme juba viidanud AC/DC muusikale ja andmetöötluse abil tehtud muusikavideole. Nüüd on need kaks teemat omavahel kokku saanud ja valmis on tehtud maailma esimene muusikavideo Excelis. Igaüks võib ise sellest xls failist vaadata, kuidas video välja näeb. Meiesugustele, kes igapäevaselt Microsoft Office vahendeid ei kasuta lisame sama ka videoformaadis.
Siin Chicagos on täna põnev, sest Obama kampaania lõppvaatus toimub just nimelt Chicago kesklinnas, Granti pargis. Kutsetega kohti on seal 65 tuhat, aga ilmselt see on vaid väike hulk kohale kogunevast inimmassist. Et viimane üritus toimub just siin Chicagos on niipidi loomulik, et Obama on ju Illinoisi senaator ja oma presidendikampaaniat alustas ta samuti siit Illinoisist.
Illinoisi ja Chicago elanikud on traditsiooniliselt demokraatide pooldajad. Nii ei ole midagi üllatavat selles, et siinne osariik andis täna oma hääled demokraatide presidendikandidaadile. Niisamuti on ülikoolides tavaliselt rohkem demokraate kui vabariiklasi. Ja nagu välja tuleb, on praegusel hetkel üldse USAs rohkem demokraatide pooldajaid.
Konkreetselt siin üliõpilaslinnakus oli tänane päev rahulik. Lähimas valimisjaoskonnas ei olnud maja ümber näha mingeid järjekordi. Majandusteooria seminaris tulid valimised jutuks, sest esitati hääletussüsteemide teemalist paberit, aga nagu selgus, ruumis viibivast umbes 25-st inimesest ainult 2-3 on USA kodanikud. Aga tudengid tundusid olevat põnevil ja ilmselt paljud ikkagi läksid Chicago kesklinna ise kohale. Meie seda ei teinud, vaid jälgime protsessi CNNi vahendusel ja ilmselt tagantjärgi kahetseme, et ise kohale ei läinud. Igatahes, nagu kõik kordavad, on tänane päev suure ajaloolise tähtsusega.
Pilt kujutab viisi kuidas välistudengid “hääletada” saavad — ostes sobiva kandidaadi nimega topsis kohvi. Igatahes meie juures 7-11 poes on Obama topsid alati otsas. Kohvitopsihääletuse tulemused osariigiti on siin: www.7-election.com/
RSS
Viimased kommentaarid