Suvel kui eurooplased pikalt puhkavad, jätab suur osa ameeriklastest oma kahenädalase puhkuse välja võtmata. Nii et kas siis ameeriklased töötavad rohkem kui eurooplased? Tavaliselt vist arvatakse, et see on tõsi. Ja kui vaadata peale töötatud tundide arvu andmetele, siis nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja USA võrdluse kohta see laial laastus kehtibki. OECD andmete kohaselt oli 2006. aastal keskmine töötundide arv töötaja kohta USAs 1797 ja EU15-s 1625.
Küsimus on, et millele eurooplased kulutavad aja, mida nad ei veeda palgatööd tehes? Kas eurooplased lihtsalt eelistavad rohkem vaba aega nautida? Andmed näitavad, et eurooplased kulutavad selle aja kodutöödele, st tasustamata tööle (nagu söögivalmistamine, laste ja vanemate eest hoolitsemine, koristamine jms) kodus. Ja kui tasustatud ja tasustamata tööle kulutatud tunnid kokku liita, siis USA ja Euroopa vahel erinevus kaob ära.
See tähendab, et kui kokku arvata palgatöö ja kodus tehtav tasustamata töö, siis nii eurooplased kui ameeriklased töötavad keskmiselt 60 tundi nädalas. Kui vaadata töötunde soo kaupa, siis Euroopa ja USA mehed käituvad sarnaselt. Aga mingil põhjusel naised töötavad Euroopas keskmiselt 10 tundi nädalas rohkem kodus ja teevad keskmiselt 10 tundi nädalas vähem palgatööd kui USAs.
Mõned märkused andmete kohta:
- selline erinevus USA ja Euroopa vahel on tekkinud viimastel aastakümnetel, veel 70ndate alguses jaotati aega Euroopas ja USAs sarnasemal viisil ning mitmetes Euroopa riikides kulutati palgatööle isegi rohkem tunde kui USAs;
- erinevus palgatöö ja tasustamata töö vahel Euroopas ja USAs tuleneb peamiselt naiste käitumisest;
- palgatöö ja kodutöö suhe on seotud haridustasemega, mida kõrgem haridus seda vähem kulutatakse aega kodutöödele.
Erinevusi ajajaotuses on üritatud selgitada väga erinevalt. Populaarsemad põhjused:
1) Kõrged maksud Euroopas.
2) Väikesed palgaerinevused Euroopas — Euroopas on palgajaotus suhteliselt ühtlane, samas kui USAs on lihttööd palju madalamalt tasustatud.
3) Eelistused — et võib-olla eurooplastele meeldibki võrreldes ameeriklastega rohkem kodutöid ja vähem palgatööd teha. Aga siis tekib küsimus, et miks kusagil 80ndatel sellised erinevused eelistustes tekkisid.
4) Naiste haridustase — erinevused palgatöö ja kodutöö vahekorras tekisid ajal kui USAs oli kõrgharidusega naiste osakaal suurem kui Euroopas.
Pikemalt võib selle teema kohta lugeda Freemani ja Schettkati 2005.a Economic Policy artiklist. Või lühidalt siit ja siit.
Ja illustratsiooniks näide toiduvalmistamisele kulutatud aja erinevustest riikide vahel (allikas: Freeman, Schettkat 2005, tabel 8).
Kusjuures Eesti Statistikaameti kohaselt kulutati Eestis 1999-2000. aastal keskmiselt 7.5 tundi nädalas toiduvalmistamisele.
Postitused sarnastel teemadel: ajakasutus, Euroopa, statistika, töö-ökonoomika, teadusartiklid, USA-kombed.
RSS
Siis peaks ka veel lisama võrdluse, mui palju keskmiselt kulub aega söögikohta minek, seal toidu ootamine ja söömine. Sest paraku jah, kui ma pean toitu 20 min ootama, siis jõuan ma selle sama ajaga ka kodus valmis vaaritada.
Mina olen ikkagi aru saanud, et Euroopas on puhkuse võtmine ikkagi kohustuslik. Et kui mitu aastat ei taha seda välja võtta, siis ükskord peab ikkagi tasaarvestuse tegema. Ja USAs sellist asja ei ole. Vähemalt nii kirjutas Jeremy Rifkin “The European Dreamis”. Ta mainis ka seda, et ameeriklased pigem elavad, et töötada (live to work) ja eurooplased töötavad, et elada (work to live). Ehk siis, et eurooplaste jaoks on tööl käimine viis raha teenida ja selle abil siis elu nautida.
Mina pigem ei nimetaks eurooplaste kodustele töödele kulutatud aega tasustamata tööks. Selline väljend eeldab, et selle eest peaks raha saama. Et nagu oleks millestki ilma jäetud. Sellise väljendi kasutamine sobiks ilmselt ameeriklastele rohkem, kuid eurooplased leiavad, et see aeg on väärtuslikum, kui see, mis veedeti töökohal pabereid nihutades. Pealegi on söömine ja toiduvalmistamine Euroopas väga tähtis kultuuriliselt. Peale keelte ja rahvuste on just rahvusköögid need, mis meid kultuuriliselt teistest rahvastest eristavad. Mu laused said nüüd üsna lombakad, aga loodan, et saite mõttest aru.
L@ssie: küsimus oleks põhjendatud, kui oleks põhjust arvata, et keskmiselt Euroopas asuvad söögikohad kodudest tavaliselt kaugemal ja töötavad aeglasemalt kui USAs. Võib-olla on see isegi tõsi. Eestis on söögikohtade tihedus tõepoolest väike, Lääne-Euroopas aga mitte nii väga.
Kristjan: me ei püüdnud “tasustamata töö” mõiste kasutamisega sellele mingit hinnangut anda. Nii võiks tegelikult ka palgatööd nimetada “tasustatud meelelahutuseks”, sest eks see ole ideaal, mille poole püüelda. Abstraktse “paberite nihutamise” asemel tundub, et tänapäeval teeb aina rohkem inimesi päevatööd sellepärast, et see on asi, mida neile meeldib teha. Aga kommentaari hüpotees oli vist eelistuste erinevuses, st et Euroopa inimesed peavad koduseid töid ja eriti just söögitegemist olulisemaks ja meeldivamaks. Võib-olla on see tõsi. Päris kindlasti mõnes Euroopa riigis, vt tabelis nt Itaaliat.
Aga kumbki neist argumentidest või hüpoteesidest ei selgita, miks on see erinevus tekkinud alles hiljuti ja miks meeste hulgas erinevus puudub.