Commencement speaker, eesti keeles ülikooli lõpuaktuse kõnepidaja, on tähtis. Sellest me saime aru, kui ülikooli ajaleht oli sel teemal kirjutanud juba nädal aega järjest. Ikka väga tähtis, otsustades selle järgi, et ka Chicago Tribune (peamine kohalik päevaleht) kirjutab sellest juba mitu päeva järjest.
Nimelt, USA koolides on kombeks kutsuda kõnet pidama mõni tuntud inimene väljastpoolt ülikooli, kes peab ühe kõne kõigile lõpetajatele korraga. Praegu on Northwesternis tegemist tormiga veeklaasis, mis tekkis sellest, et sel aastal kõnepidajaks kutsutud Chicago linnapea Richard M. Daley valmistas tudengitele pettumuse. Pole ime — loodeti kedagi kes oleks ülemaailmselt tuntud ja saadi kohalik linnapea. Nüüd kutsuvad lõpetajad üles lõpuaktust boikoteerima, ülikoolile mitte annetama (see on siin oluline ähvardus) ja ütlevad, et see vähendab nende hariduse väärtust. Sellele viimasele teemale oli suunatud Chicago Tribune’i reedene juhtkiri pealkirjaga, mis eesti keeles kõlab kui “Ülikoolihariduse piiratus“. Loole andis tuld veel ülikooli presidendi ebaviisakas vastus ühele kaebekirjale (vähemalt nii nagu ajaleht seda tsiteerib). Nii et nüüd on tudengite kriitika koondunud juba presidendi ebaviisakale ja ükskõiksele suhtumisele.
Vanu kõnesid võib näha siit. Eelmisel aastal oli kõnelejaks komöödianäitleja Julia Louis-Dreyfus Hall (eelkõige tuntud seriaalist Seinfeld). Kõne põhisõnumiks oli: “Do good. Take action. Don’t be an ass.” 2006. ja 2005. aasta kõnelejad olid praegused presidendikandidaadid Barack Obama ja John McCain. Ilmselt kõige inspireerivam on Kofi Annani kõne 2002. aastast.
Oleme varemgi täheldanud, et heas ülikoolis on inimesed mitmekülgselt võimekad. Täna kogesime seda päris kummalises valdkonnas. Lugu oli selline.
Läheme hommikul loengusse, loenguruumi uks lukus, professor ja tudengid ukse taga. Professor läheb uurima, kelle käest võtmeid saab. Meie kaastudeng nokitseb natuke ukseluku kallal ja vähem kui minutiga on uks lahti. Enne professori tagasijõudmist andis ta meile veel ka teoreetilise ülevaate lukkude ehitusest ja muukimise põhialustest. Meie jaoks uksemuukimise kursus 101. Natuke muretsema pani aga asjaolu, et sellised lukud on siinkandis üsna levinud.
Ajakirja Science viimases numbris avaldas hulk prominentseid majandusteadlasi (nende hulgas 3 Nobeli laureaati) toetust ennustusturgudele (prediction markets).
Mis on ennustusturg? Näide mainitud tekstist: ennusturul kaubeldav väärtpaber võib olla näiteks leping, mis maksab ühe dollari kui kandidaat X võidab käimasolevad presidendivalimised. Kui nt hetkel on selle väärtpaberi hind 53 senti, siis see tähendab, et turg usub, et kandidaadi valituks osutumise tõenäosus on 53%. Kui nüüd kellelgi on põhjust arvata, et paljud inimesed eksivad ja tegelikult on tõenäosus palju suurem, siis võib ta vabalt 10 dollarit mängu panna ja hiljem tulu saada. Nii saab turg aina täpsemat informatiooni. Erinevalt küsitlusest panevad inimesed reaalselt oma raha mängu ja seega teevad nad seda eelkõige tegelikust informatsioonist lähtudes ja ainult siis kui neil reaalselt ka mingit informatsiooni on. Aeg on näidanud, et ennustusturud on hea viis informatsiooni kogumiselt ja viimase kümnendi jooksul on neid aina rohkem kasutusele võtma hakatud (näiteid leiab Inkubaatori blogist või Wikipedia artikist).
Ennustusturud vajavad üsna hoolikat reguleerimist. Oma olemuselt on ennustusturg midagi aktsiaturu ja hasartmängu vahepealset ja seetõttu võiks potsentsiaalselt tekkida mõlemaga seotud probleeme. Lisaks võib täiesti reguleerimata ennustusturul tekkida väga halbu stiimuleid. Klassikaline näide — ennustusturul mõne poliitiku surma tõenäosuse hindamine võib potentsiaalselt olla väärtuslik informatsioon, aga see võib anda motivatsiooni mõrva sooritamiseks.
USAs liigitatakse rahaliste pakkumistega ennustusturg hasartmängu alla ja on seetõttu praktiliselt igal pool keelatud. Seetõttu on need siiani enamasti kas asutusesisesed (nt Google) või mängurahaga (nt PPX). Sellel reeglil on mõned üksikud erandid: Iowa Electronic Markets tegutseb Iowa ülikoolis seadusliku erandi alusel ja Intrade/TradeSports on registreeritud Iirimaal ja ei pea seepärast USA seadusi järgima.
Ülalmainitud majandusteadlaste toetusavaldus kutsub üles USA seadusandlust ennustusturgude osas muutma. Nad toovad välja ennustusturgudest tuleva kasu ühiskonnale, nende erinevuse hasartmängust ja teevad ettepaneku muuta väikeste panustega ja mõistlikult korraldatud ennustusturud seaduslikuks.
Pildil: Tõenäosus, et mõni Euroopa riik boikoteerib Hiina olümpiamänge (Intrade).
Vahel saab loengust täiesti praktilisi ideid. Töö-ökonoomika loengus jäi kõrva, et USAs viiakse läbi regulaarset ettevõtete küsitlust, kus küsitakse vakantside arvu, töölevõetute arvu, töökohtade kadumist jms. Tegemist on umbes samasuguse küsitlusega nagu tavaliselt on inimeste hulgas tööturu teise poole kohta. Et ettevõtete pool on tööturu olukorra kirjeldamisel oluline nii nagu tööpuuduski, siis tundub imelik, et selline statistika jääb paljudes riikides kogumata. Nii räägitakse ajakirjanduses tööjõupuudusest eelkõige isiklike näidete varal, aga on praktiliselt võimatu täpselt teada, millistes sektorites ja kui palju töökohti reaalselt kadus, tekkis või täitmata on.
Pikemalt saab JOLT küsitluse kohta lugeda BLSi kodulehelt, sealtsamast saab vaadata ka kõikvõimalikke statistikuid ja ülevaateid USA kohta. Muuseas, BLS ehk Bureau of Labor Statistics (tööturustatistika büroo) on tore asutus selle poolest, et nad tähistavad pikad aegread oma kodulehel dinosauruse ikooniga.
RSS
Viimased kommentaarid