Monthly Archive for April, 2008

Elu nagu muuseumis

USA ülikoolides on sisseastumise ja vastuvõtmise aeg ja sellega seoses on üliõpilaslinnakutes liikumas suur hulk tulevasi õppureid ja nende vanemaid. Ülikooli ajaleht kirjutas, et üliõpilaslinnaku ekskursioonid toimuvad 6 päeval nädalas, kahel erineval kellaajal ja korraga on ametis umbes 6 giidi (võrdluseks, talvel külmade ilmadega käis ekskursioonil ainult 1-2 gruppi päevas). Nii et külastajate arvud on suured ja kohati tekib küll tunne elust muuseumis. No näiteks, kui me ülikooli sööklas lõunat sööme ja meie laua kõrvalt jõuab viis mitmekümneliikmelist ekskursioonigruppi mööda kõndida enne kui meil lõunasöök lõpetatud saab.

Pilt: Tere tulemast uued tudengid ja lapsevanemad.

Ja et linnamuuseumis näidatakse tavaliselt ikka filmi eksponaadi ajaloost, siis siin on hiljuti valminud päris ilus film NU ajaloo kohta.

Majandusteooria ja evolutsioon

Hiljuti käis NUs Arthur Robson, kes rääkis majandusest ja evolutsioonist. Ta uurib inimeste käitumise bioloogilisi aluseid (ülevaate saamiseks vaata näiteks Robson, JEL 2001). Igatahes meie jaoks oli palju uusi mõtteid ja üsna lõbus. Näiteks järgmine lugu.

Oletame, et sa oled polaarjänese (lepus arcticus) geen. Sinu eesmärgiks on hoida võimalikult suurt polaarjäneste populatsiooni. Polaarjänesed on loomad, kes vahetavad karva — nad on talvel valged ja suvel hallid (vaata pilti). Oletame, et kliimasoojenemine on olukorda mõjutanud, nii et igal talvel enam ei ole lumi maas ja oletame äärmuslikult, et polaarjänes saab surma, kui ta lumise talvega on hall, ja samuti, kui ta lumeta talvega on valge. Sinu ülesanne on valida talveks kasuka värv. Missugune on su optimaalne strateegia?

PILT: Arctic Hare
Arctic Hare by Ansgar Walk

New York, New York

Meil on kevadvaheaja reis selja taga ja oleme ikka veel suures vaimustuses. Ta tõesti ongi selline nagu filmis! Ja rohkemgi veel. Broadway Times Square’i kandis on öösel särav ja valge, uudistekanalid ja vilkuvad reklaamid jooksevad suurtel ekraanidel, isegi Times Square’i politseihoone on neoonsiltidega. Nagu hüüdnimi ütleb: linn, mis ei maga.

Pilt: Broadway

Teisest küljest meid üllatas arhitektuur. Täpsemalt see, et Manhattanil ei ole ainult klaasist pilvelõhkujad. Me vist kippusime unustama, et New York oli suurlinn ka 19. sajandil ja suur osa hooneid pärineb sellest ajast ja 20. sajandi algusest. Loomulikult ei ole seal 13. sajandist linnamüüre. Aga nagu Eestiski, olid seal populaarsed igasugused neostiilid ja art deco, nii et linn näeb välja üsna vana.

Newyorklased näivad olevat uhked oma linna üle. Vähemalt nii tundus meile hulga giidide näitel. Meile kinnitati paljude ehitiste ja muude asjade kohta, et see või too on maailma suurim, kõrgeim, pikim või valitud maailma parimaks, ilusaimaks, oluliseimaks jne. Arvatavasti nad palju ei liialdanudki. (Kui välja arvata üks giid, kes suutis ühe ekskursiooni jooksul leida kaks erinevat pitsarestorani, mis pidavat pakkuma maailma parimat pitsat.) Ja ega selles oma paiga kiitmises ei ole midagi oluliselt erinevat Euroopast. Ehk väike erinevus on selles, et Euroopas ollakse uhked oma kaugema mineviku üle ja New Yorgis pigem lähimineviku või oleviku üle.

Üks asi veel. Siinkandis meid hoiatati, et New Yorgis on inimesed ebaviisakad, et neil lihtsalt ei ole aega, et olla viisakas. Nojah, tõepoolest, kui inimesed New Yorgi tänavatel üksteisest mööda trügides nii palju ette taha vabandaks kui Chicagos, siis nad ei jõuaks seal rahvamassis eriti kaugele. Aga samas meile, kes me ikka veel rohkem harjunud Eesti viisakusnormidega, sobis New York üsna hästi. Ja erinevalt Eestist, olid inimesed sõbralikud (isegi tuldi abi pakkuma kui tänavanurgal jäime pikemalt linnakaarti uurima) ja teenindus viisakas.

Lühiülevaade sellest, mis me teha jõudsime:

Pilt: Öine vaade Emprire State Buildingust