Chicago Sõnumid

Struktuuriökonoomika (inglise keeles Industrial Organization ehk lühidalt IO) on majandusteaduse haru, mis uurib ettevõtete käitumist ja turgude struktuuri. Kõik majandust õppinud teavad rohkem kui sajandivanuseid konkurentsimudeleid (Cournot, Bertrant jms), aga IO alla käivad ka kuumad tänapäevased teemad nagu näiteks interneti ja tarkvaraga seotud majandusteooria.

Nii nagu mikroökonoomika, on ka IO üks NU majandusteaduskonna tugevamaid valdkondi. Seekord lugesid kursust Bill Rogerson ja Mike Whinston. Kursust loeti peamiselt artiklite põhjal ja taustalugemiseks oli struktuuriökonoomika piibel ehk Tirole’i The Theory of Industrial Organization. Käsitleti suhtelised klassikalisi teemasid — monopol, oligopol, regulatsioon, lõpuosas ka võrguefektid, ühe- ja kahesuunalised sidumishinnad jms. Sellest hoolimata oli tegemist üsna kaasaegse materjaliga, millest suur osa pole õpikutesse veel jõudnud. Näiteks olulisel kohal olid korratavad mängud. Nii et kohati tundus, et kaasaegne mikroökonoomika teooria ja näited selle rakendamisest struktuuriökonoomikas käisid kahes kursuses päris käsikäes. Nagu teise aasta kursused ikka, oli kursuse üheks eesmärgiks jõuda lähemale iseseisvale teadustööle: rohkem räägiti uutest meetoditest ja tulemustest, toodi välja küsimusi, millele alles otsitakse vastuseid.