Chicago Sõnumid

Eelmisel nädalal toimus Chicagos konverents “The End of the Microsoft Antitrust Case?”, kus majandus- ja õigusteadlased arutasid Microsofti kahe suure kohtuasja tulemusi ja mõju.

Esimeses kohtuasjas USA ja Microsofti vahel süüdistati Microsofti selles, et ta kasutas oma turujõudu operatsioonisüsteemide turul selleks, et võita endale (sel hetkel kiirelt kasvav) internetisirvijate turg. Eelmise kümnendi keskpaigas oli domineerivaks internetibrauseriks Netscape Navigator ja Microsofti juhid tundsid muret Microsofti rolli pärast interneti arengus. Nagu kohtule kasutada olevatest e-mailidest välja tuli, olevat Microsofti juhid prognoosinud, et tulevikus võivad olulised tegevused hakata käima läbi brauserite ja operatsioonisüsteem muutub tähtsusetuks. Seetõttu võttis Microsoft kiiresti ette vastureaktsiooni ja lisas Internet Exploreri oma operatsioonisüsteemi, jagades seda tasuta sadadele miljonitele kasutajatele. Tegemist oli “esimese brauserisõjaga“, millest ülekaaluka võitjana väljus Microsoft.

Loomulikult tekitas niisugune käitumine küsimusi monopoolse seisundi kuritarvitamise osas. Kohtuasi kestis mitu aastat ja lõpuks jõuti kokkuleppelahendini, kus Microsoft pidi võimaldama arvutimüüjatel ja tarbijatel ise valida, millist programmi kasutada, lisaks lubas Microsoft võimaldada teistele tarkvaratootjatele brauseri integreerimist oma programmidesse. Kohtuprotsessi lõpptulemust on kokku võetud lausega “neile, kellele meeldis protsess, ei meeldinud tulemus ja neile, kellele ei meeldinud protsess, meeldis tulemus”. Ehk siis otsuse tegemise järel olid paljud shokeeritud ja arvasid, et see annab tulevikus Microsoftile võimaluse oma positsiooni jälle ära kasutada (”ainus mis MS nüüd tappa võib on enesetapp”). Paljud teised aga pidasid niisugust pikka arutelu ühiskonna seisukohalt liialt kulukaks, nt Milton Friedman võttis sel teemal sõna ja soovitas konkurentsiseaduse üldse kaotada.

Allikas: Wikipedia

Teine kohtuasi Euroopa Liidu ja Microsofti vahel puudutas muusikat ja videot mängivate programmide ehk meediapleierite kaasamist operatsioonisüsteemi. Sarnaselt brauseritootjatega leidsid mõned aastad hiljem ka meediapleierite tootjad, et Microsoft on oma tugevat positsiooni ära kasutades nende tuleviku väga tumedaks teinud. Ka sel juhul leiti pika protsessi tulemusena, et Microsoft on käitunud konkurentsiseaduste vastaselt ja Microsoft pidi maksma kõigi aegade suurima trahvi (umbes pool miljardit eurot) ja pakkuma operatsioonisüsteemiga paralleelselt ka versiooni, kus meediapleierit ei sisaldu. See viimane osutus muidugi suhteliselt naeruväärseks nõudeks, sest ilma pleierita versioon “Windows XP N” pandi müügile täpselt sama hinnaga ja sisuliselt ei ostnud seda mitte keegi.

Konverentsil Northwesternis olid kohal võrguökonoomika tuntumad tegijad — Carl Shapiro, Michael Katz, Nicholas Economides, Stan Liebowitz jt, kellest päris mitmed olid ka ise neis kohtuasjades ekspertidena osalenud. Väga lühike ja pealiskaudne kokkuvõte konverentsil kõlama jäänud (majandusteadlaste) mõtetest:

• Need kohtuprotsessid olid üsna unikaalsed, nii et pole millegagi võrrelda. Mis oleks saanud natuke teistsuguse otsuse korral on puhtalt teoreetiline küsimus.
• USA otsus oli tarbijate jaoks lühiajaliselt parem: sellega tehti toode tarbijatele pigem paremaks kui halvemaks. Iseasi on selle otsuse pikaajaline mõju.
• Aeg on näidanud, et brauseri tähtsuse osas oli Microsofti juhtide kartus õigustatud. Tänapäeval on ilma lisatarkvara installeerimata võimalik brauseri kaudu teha ära kõik levinumad toimingud, alates tekstitöötlusest ja lõpetades televiisorivaatamisega. Samuti on juba mõnda aega käsil Teine brauserisõda, Internet Exploreri, Firefoxi ja mitmete teiste programmide vahel.
• Erinevad meediapleierid on seevastu tähtsust kaotamas. Aina suurem osa meediast tarbitakse hoopis brauseri kaudu (Youtube jms) ehk siis Macromedia flashi abil.