Aghion, Dewatripont, Hoxby, Mas-Colell ja Sapir analüüsisid põhjuseid miks Euroopa ülikoolid pole teaduses edukad. Nende tulemustest võib lugeda lühidalt vox’i kolumnist ja pikemalt Bruegeli raportist (pdf).
Nad keskendusid Euroopa ülikoolidele Shanghai edetabelis ja kasutasid küsitlustulemusi nende koolide rahastamise ja juhtimise kohta. Taustainfo rahastamise kohta: 2001. aastal oli EU25 riikides kulutused kõrgharidusele 1.3% SKPst ja USAs 3.3%. Nende küsitlustulemused näitasid, et kuigi nii rahastamine kui ka ülikoolide iseseisvus on Euroopas riigiti väga erinev, siis tavaliselt sekkub riik oluliselt ülikoolide juhtimisse (ka eraülikoolide korral). Ökonomeetrilises analüüsis nad leidsid, et nii raha kui ka iseseisvus, eelkõige iseseisvus ülikooli eelarve koostamises, avaldavad positiivset mõju teadustööle, kusjuures raha ja iseseisvus on üksteist täiendavad (mitte asendavad).
Postitused sarnastel teemadel: Andre-Sapir, Andreu-Mas-Colell, ülikoolid, Caroline-Hoxby, Mathias-Dewatripont, Philippe-Aghion, teadusartiklid, vox.With few exceptions, European universities do very poorly in international rankings. Recent empirical work suggests that spending and budgetary autonomy account for the poor performance of most European universities on the one hand, and the excellent performance of the few European stars on the other. Philippe Aghion, Mathias Dewatripont, Caroline Hoxby, Andreu Mas-Colell, André Sapir © voxEU.org
RSS
“[K]uigi nii rahastamine kui ka ülikoolide iseseisvus on Euroopas riigiti väga erinev, siis tavaliselt sekkub riik oluliselt ülikoolide juhtimisse (ka eraülikoolide korral).”
ülimalt huvipakkuv analüüs, aitäh teemat tõstatamast ja uuringut linkimast.
omapoolse subjektiivse tähelepanekuna saan järeldada, et siinsetes ülikoolides on raha kordi rohkem, ent iseisesvust kordi vähem..