Chicago Sõnumid

“Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not.” (Shapiro & Varian)

Meilt on küsitud soovitusi internetiga seotud majanduskirjanduse kohta ja võib-olla tekib nii mõnelgi Eturundus!e külastajal või värskelt ülikooli astunul sama küsimus. Sest tõepoolest, internetiga seotud küsimusi eestikeelsed majandusõpikud ega eriti ka ülikoolide kursused ei käsitle¹. See ei tähenda, et tegemist oleks millegi kardinaalselt uuega, mida Eesti ülikoolides õppida ei saa. Põhiprintsiibid jäävad samaks, tuleb lihtsalt ise natuke rohkem vaeva näha, et neid printsiipe rakendada. Joel Spolsky on hästi lahti kirjutanud, mis temal kui tarkvaratootjal Economics 101-st kasu on. Paneme siia mõned raamatusoovitused, et oleks lihtsam alustada.

John Battelle “The Search: How Google and Its Rivals Rewrote the Rules of Business and Transformed Our Culture”

John Batelle on ajakirjanik (üks Wiredi asutajatest), õppejõud (UC Berkeley külalisprofessor) ja blogija (Searchblog, mis tekkis raamatu kirjutamisel). Raamat räägib peamiselt Google’i eduloost ja otsingumootoritest (kõige laiemas mõttes), aga tegemist pole kindlasti ei ajaloo- ega ka tehnoloogiaraamatuga, pigem on tegemist äriraamatuga. See võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks neile, keda huvitavad eri sorti internetiärid, internetiturundus vms, aga öökapilugemisega ka majandusteooriahuvilistele.

Carl Shapiro & Hal R. Varian “Information Rules: A Strategic Guide to the Network Economy”

Carl Shapiro ja Hal R. Varian on mõlemad Berkeley ülikooli professorid ja tunnustatud majandusteadlased. Mõlemad on võrkude, informatsioonihüviste ja internetiga seotud majandusteooriaga tegelenud juba alates 1980-ndatest ja autoriteks mitmetele olulistele mudelitele selles valdkonnas. Hal Varianit oleme lisaks juba maininud seoses tema asumisega Googlesse. Lühidalt võiks öelda, et kompetentsemaid autoreid selles valdkonnas ei eksisteeri.

Raamat on muidugi varsti juba 10 aastat vana, aga ütleks, et kui mõned näited välja arvata, siis sisult ajakohasem kui kunagi varem. Tegemist ei ole õpiku, vaid eelkõige äriraamatuga, nii et seda on lihtne lugeda ja valemeid sealt ei leia². Raamatu kohta võib pikemalt lugeda selle kodulehelt, lühikokkuvõte teemadest:

• Toodete ja hindade diferentseerimine — miks ja kuidas teha oma toodetest eri versioone ja pakette, kuidas määrata eri tarbijagruppidele sobivad hinnad jms.
• Intellektuaalse omandi küsimused — oluline pole mitte kaitsta oma tooteid maksimaalselt, vaid kaitsta nii, et toote väärtus oleks maksimaalne.
• Lukustumine (lock-in) — tehnoloogilistele toodetele on iseloomulik see, et toote vahetamine toob endaga kaasa suured kulud (ümberlülitumiskulud).
• Positiivse tagasiside tsükkel (ehk võrguefekt) — teine iseloomulik nähtus: mida rohkem on tootel kasutajaid, seda suurem on selle väärtus iga kasutaja jaoks.
• Standardid ja koostöö — paljudes situatsioonides on konkurentidega võitlemise asemel kasulikum teha nendega koostööd (vt eelmist punkti).
• Informatsioonipoliitika — regulatsioonide ja konkurentsipoliitika mõjust informatsioonihüviste tööstusharudes.

Oz Shy “The Economics of Network Industries”

Lõpetuseks pakuks neile, kellel on teema vastu majandusteaduslikum huvi välja ka ühe õpiku. Oz Shy on Haifa ülikooli professor ja tegemist on õpikuga, mis keskendub just võrguefektidega tööstusharudega seotud majandusteooriale. Õpik on üsna lihtne ja peaks sobima kõigile, kes on saanud vähemalt mingi varasema sissejuhatuse majandusteooriasse. Teemad:

• Riistvaratööstus
• Tarkvaratööstus
• Tehnoloogia, areng ja standardiseerimine
• Telekommunikatsioon
• Ringhääling
• Informatsiooniturud
• Raha ja pangandus
• Lennuliiklus
• Muud võrgud

Siit edasi tasub juba ise uurida. Märksõnaks, mille alla peamiselt selle valdkonna õpikud ja teaduskirjandus liigitub, on struktuuriökonoomika (industrial organization, piibel: The Theory of Industrial Organization), aga printsiipide kohta leiab palju infot ka mikroökonoomika ja mänguteooria õpikutest.

Võlusõna: UyWfaqokeJ (need, kellele see mõeldud on, saavad aru).

1. On muidugi erandeid, aga meie teada mitte mitte palju. [tagasi]
2. Aga loomulikult on kõik seal käsitletu pärit majandusteoreetilisest kirjandusest, nii et soovi korral leiab teadusajakirjadest ka vastavad mudelid üles. [tagasi]