Chicago Sõnumid

Robert Frank kirjutab, et kui inimesed kuulevad, et ta on majandusteadlane, on nad üldiselt pettunud. Miks? Tavaline vastus: “ma kuulasin ülikooli ajal ainet Sissejuhatus majandusteooriasse¹ ja seal oli palju hirmsaid võrrandeid ja graafikuid.” Sarnast suhtumist oleme ka ise märganud (Orkuti foorum (Rahva)majandusteooria sakib! kirjeldab seda hästi). Mingil põhjusel ei tundu see kursus paljudele ei huvitav ega kasulik.

Kõigile majandusteoorias pettunutele on ilmselt lohutuseks Cornelli ülikooli professori Robert Franki artikkel New York Timesis (samal teemal ka videoloeng ja raamat), kus ta kirjutab just sellest, mis on sissejuhatava majandusteooriakursuse õpetamises valesti ja pakub välja viisi kuidas seda parandada.

Their unpleasant memories were apparently justified. Studies have shown that when students are tested about their knowledge of basic economic principles six months after completing an introductory economics course, they score no better, on average, than those who never took the course.

Lühidalt kokku võttes, ta ütleb, et traditsiooniliselt õpetatav majandusteooria sissejuhatav kursus on igav ja ka kasutu. Ta viitab testidele, kus on leitud, et kuus kuud pärast kursuse lõppu teavad sissejuhatava majandusteooria kursuse läbinud tudengid majandusteooria põhiprintsiipidest täpselt sama vähe (või palju) kui need, kes seda kursust läbinud pole.

Millest selline ebaefektiivsus? Franki pakutud hüpotees on see, et tudengitele püütakse õpetada korraga rohkem kui nad omandada suudavad — sadu uusi mõisteid, millest paljud on mõistetavad ainult läbi keeruliste valemite või graafikute. Osa sellest jääb meelde ja osa ununeb, aga seos reaalsusega jääb igal juhul kaugeks ja seepärast ei oska tudengid (ja isegi teadlased) majandusteooria põhimõisteid elementaarsete näidete korral rakendada. Robert Franki pakutud lahendus sellele probleemile on keskenduda väiksemale hulgale majanduskontseptsioonidele ja lasta neid tudengitel rakendada võimalikult paljudes situatsioonides. Näiteks on tal endal kombeks anda tudengitele kodune ülesanne, kus nad peavad mõtlema ise välja mingi lihtsa ja intrigeeriva küsimuse, millele saab vastata majandusteooriat kasutades.

Neist peamiselt tudengite poolt koostatud näidetest on ta kokku pannud raamatu The Economic Naturalist: In Search of Explanations for Everyday Enigmas, mis on piisavalt lõbus lugemine, et isegi Postimees refereeris seda. Ja lausa kahes artiklis korraga: Kõrged kontsad kui võidurelvastumine ja Majandusseadus kujundab nii piimapudeleid kui ka abielusid (see on juba iseenesest märkimisväärne panus majandusteaduse populariseerimisel).

Siinjuures täpsustuseks, et see raamat ei ole teaduskirjandus ja ei põhine teadustööl ning raamatus pole tõestusi ega printsiipe. Tegemist on lihtsalt majandusliku mõtlemise kasutamisega lõbusate näidete selgitamiseks. Kindlasti tasub neile Postimehe artiklitele pilk peale visata ja huvi korral raamat kätte võtta. Seal pole jubedad võrrandeid ega graafikuid, aga needsamad lõbusad lookesed võivad tegelikult võrranditele ja graafikutele päris arusaadava sisu anda.

1. Alternatiivsed nimed: “Sissejuhatus rahvamajandusse” või välismaal “Economics 101″ [tagasi]