Monthly Archive for September, 2007

Tugitoolimajandusteadus

Published on September 30, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , .

Terve mõistus ütleb, et maailm on lapik. (Stuart Chase)

Terve mõistus on kogum eelarvamusi, mis on välja kujunenud kaheksateistkümnendaks eluaastaks. (Albert Einstein)

Üldjuhul on terve mõistus nii elus kui ka teaduses päris hea teejuht. Aga mõnikord mitte. Paljudele (majandus)teadlastele meeldivad eriti just need küsimused, kus terve mõistus eksib. Steven Landsburgi1 sõnul on mitteintuitiivse tõeni jõudmine oluline, sest see on korraga nii õpetlik kui ka lõbus. Kui mõne küsimuse põhjalikum läbimõtlemine annab tulemuse, mis esialgu tundus terve mõistusega vastuolus olevat, siis on see protsess mõtlejale midagi õpetanud. Ja enamasti on see olnud huvitav. Niisuguseid ebaintuitiivseid, õpetlikke ja lõbusaid mõttekäike leiab päris palju tema uuest populaarteaduslikust raamatust More Sex Is Safer Sex: The Unconventional Wisdom of Economics.


Image: More Sex Is Safer Sex: The Unconventional Wisdom of Economics

Landsburg näitab, et kasutades loogikat ja ümbriku tagakülje arvutusi saab tugitoolist tõusmata mõelda välja lahendused väga paljudele probleemidele, millest suur osa ei tundu esialgu majanduslikud: tuletõrje, kohtusüsteem, AIDSi levik, ostukorvide suurus jms. Tema peamine tööriist on umbkaudne kulu-tulu analüüs selle kõige laiemas tähenduses, st võttes arvesse välismõjusid.

Majandusteooriast kaugetele inimestele üks praktiline näide välismõjudest: pallimängu vaadates saab püsti tõustes tihti mängust parema ülevaate. See on tulu. Aga püsti tõusmisega kaasneb ka kulu: tagapool istuvate pealtvaatajate vaade halveneb. See on kulu, aga seda kannavad tagapool istujad. Niisugust mõju nimetatakse (negatiivseks) välismõjuks ja on üsna üldine tulemus, et kui mingil tegevusel on negatiivne välismõju, siis teevad inimesed seda “liiga palju” (st ühiskonnale tervikuna oleks parem kui seda tehtaks vähem), näiteks tõusevad liiga sageli püsti. Sellisel juhul on ühiskonna seisukohalt kasulik panna indiviidi tundma oma tegevuse välismõju, kas siis maksude või muude regulatsioonidega (nt reegliga, et püstiseisjatele võib öelda midagi ebameeldivat).

Kõigi niisuguste kaudsete efektide arvesse võtmine on raske, kui mitte võimatu. Landsburg viitab Alfred Marshalli soovitusele2, kuidas lahendada mistahes majandusküsimust:

(1) Kasuta ülesande lahendamiseks matemaatikat kui arutluskäigu kompaktsemat esitust. (2) Hoia matemaatilised teisendused alles kuni oled ülesande täielikult lahendanud. (3) Tõlgi lahendus tagasi kõnekeelde. (4) Illustreeri see arutluskäik oluliste näidetega reaalsest elust. (5) Põleta matemaatika. (6) Kui 4. ei õnnestu, põleta 3.

Miks nii? Matemaatika aitab läbi närida küsimustest, mis oleksid jutuna liiga keerulised, pidades samal ajal silmas olulisi detailide. Aga et tegemist on siiski majandusprobleemiga, mis on ka reaalses elus oluline, siis tuleb aru saada, mida numbrid ja teisendused tegelikult tähendavad. (St oluline on tavakeelde tagasi tõlkida mitte ainult vastus, vaid ka tuletuskäik/põhjendus.)

Valemeid selles raamatus pole, aga ligikaudseid arvutusi kasutab Landsburg ohtralt. Seda isegi juhtudel, kus tavainimene peaks numbritest rääkimist kalgiks ja ebaviisakaks — inimelu väärtus, tervis, õiglus jms. Neil, kes tunnevad, et inimese väärtust ei tohiks rahas mõõta, soovitab Landsburg täiskasvanuks saada. Tahes või tahtmata paneme me selle rahasse. Iga kord, kui me ostame poest shokolaadi, oleks me võinud sama raha annetada heategevuseks ja säästa elusid. (CARE hinnangul sureb igal aastal 6 miljonit alla 5 aastast last alatoitumisega seotud põhjustel.) Nii et järelikult väärtustasime me shokolaadi rohkem kui näljas olevaid lapsi. Veel selgem on see erinevate majanduspoliitiliste otsuste korral: maksutulu, toetused, kulutused turvalisusele, haridusele, tervishoiule jms on kõik rahas mõõdetavad ja mõjutavad inimeste elusid ja elukvaliteeti üsna otseselt.

Nagu öeldud, üldjuhul kasutab Landsburg arvutuste jaoks ainult väga jämedaid hinnanguid ja ei tugine teadustöödele. Seega jääb lugeja otsustada, kas tema eeldused ja seega ka järeldused on õiged või mitte. Aga igal juhul on õpetlik jälgida tema arutluskäike, sarnaselt arutledes võib lugeja hiljem hakata hoopis teise pilguga näiteks ajaleheartikleid lugema ja võib-olla natuke adekvaatsemalt nende sisu hindama.

Muuseas, raamatus on päris huvitav peatükk kaubandusdefitsiidist: “My Barnes and Noble Trade Deficit”. Ajakirjanduses on ikka aeg-ajalt arvamusi, et USA kaubandusdefitsiit Mehhikoga on kasvanud väga suureks või et USA kaubandusdefitsiit üldiselt (st kogu maailmaga) on suureks kasvanud. Landsburg toob näite oma elust — pärast seda, kui lähedusse ehitati uus raamatupood, on ta sealt üsna tihti raamatuid ostnud. Aga ta pole raamatupoele midagi müünud, nii et tal on raamatupoega kaubandustefitsiit. See ei tähenda aga sugugi, et tema või raamatupood oleks sellest kuidagi õnnetu, samuti ei teki tal mingit soovi raamatupoodi tööle minema (ainus viis otseselt puudujääki tasakaalustada). Ta ütleb, et samal põhjusel ei peaks ühe riigi elanikud muretsema kaubandusdefitsiidi pärast mingi konkreetse riigiga. Aga isegi kaubandusdefitsiit kogu maailmaga ei ole eriti oluline — kui Landsburg pühapäeval midagi ostis ja sel päeval ei töötanud, siis suurenes tema defitsiit maailmaga. Selles pole aga midagi halba. Suur osa inimesi ei hoia oma eelarvet tasakaalus vaid laenavad või säästavad pika aja jooksul. Problemaatiline on olukord siis, kui puudujääk kestab pikka aega. Aga raske on hinnata, mis on riikide jaoks pikk aeg.

Et see raamatuülevaade ei läheks liiga ühekülgseks, siis kritiseeriks natuke ka. Raamatust on tunda, et suurem osa teemadest on alguse saanud ajakirja kolumnist ja raamatuformaadi jaoks uuesti ja põhjalikumalt läbi võetud (aeg-ajalt vastates kriitikute kommentaaridele). Kolumnid aga peavad üldiselt olema väga intrigeerivad, lühikesed ja löövad, mis annab raamatule niisuguse mõnevõrra ebaühtlase taseme, mõni teema on päris põhjalikult läbi mõeldud, aga mõni jälle ehk tarbetult intrigeeriv ja lünklik arvamusavaldus. Lisaks väljub ta aeg-ajalt neutraalse arutelu piiridest ja avaldab mõtteid moraali ja eetika teemadel. Võib-olla oleks ta pidanud järgima omaenda sõnu ja jätma moraali mõne teise raamatu teemaks (tõenäoliselt mõne teise autori kirjutatud).

Mõningaid stiilinäiteid saab lugeda tema kodulehelt, samuti tasub lugeda ka tema vanemat raamatut Armchair Economist: Economics & Everyday Life.


  1. Steven Landsburg on Rochesteri ülikooli majandusprofessor ja ajakirja Slate kolumnist, tema kolumnile Everyday Economics oleme juba varem viidanud. [tagasi]
  2. Marshall kirjutas oma raamatud nii, et tekst sobiks igale lugejale ja kõik matemaatilised teisendused on ääremärkustes ja lisades. [tagasi]

Uued majandusraamatud

Published on September 30, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , , .

Sel aastal on ilmunud palju populaarteaduslikke raamatuid majandusteadusest. Nii et mis oli suvel Harry Potteri kõrval meie lugemislaual?

Viimasest me juba kirjutasime ja teistest üritame ka kohe varsti pikemalt kirjutada.

Aga võib ette ära öelda, et kõik kolm on huvitavad raamatud, mis on mõeldud laiale publikule ega nõua majandusharidust. Samas tuleb märkida, et vähemalt meie arvates on Freakonomics neist kõigist huvitavam. Freakonomicsis on midagi, mis on tal aidanud pikka aega raamatumüügi edetabelite tipus püsida. Võib-olla on see teemade valik, võib-olla esitusviis. Aga oluline erinevus on igal juhul ka see, et Freakonomics tugineb täielikult teadustöödele. See tähendab, et seal mitte ainult ei pakuta välja intrigeerivaid aga loogiliselt põhjendatud hüpoteese, vaid need hüpoteesid on ka põhjaliku analüüsi käigus testitud.

Ülikooli eri

Published on September 30, 2007 in Üliõpilaselu. 0 Comments Tags: , , .

New York Timesi pühapäevasel ajakirjal on kolledzi erinumber. Ajastus võib olla seotud sügisega — kui Eestis mõeldakse ülikooli astumise peale kevadel koolilõpetamise ajal, siis USAs on praegu kõige viimane aeg sisseastumismaterjale koostama hakata ja tihti mõeldakse selle peale oluliselt varem. Järgnevad mõned huvitavad näited.

Northwesterni 2003. aastal lõpetanud noor kirjanik Karen Russell kirjutab (lk 3) oma bakalaureuseõppest siin ja selle kontrastidest vahetusüliõpilase ajaga Sevillas. Sellest, et siin oli suur surve olla akadeemiliselt edukas, mis erines oluliselt Hispaania siesta-kultuurist, kus üliõpilastel ei paistnud üldse mingit koolitööd olevat ja kus temal oli rohkem vaba aega kui kunagi varem.

Ülikooli astumise protsessist kolme keskkoolilõpetaja pilgu läbi võib lugeda siin. Artikkel kirjeldab nende tausta ja sisseastumisprotsessi nende viimase keskkooliaasta jooksul. Võrreldes Eestiga on see igatahes hullumeelne. Nad on edukad noored New Yorgi Bronxville keskkoolist, mitte maksimaalse võimaliku SATi tulemusega, aga kaks neist maksimaalse keskmise hindega, neil on praktiline kogemus oma valdkonnas (kirjandushuvilisel pooleli romaani kirjutamine, ajaloohuviline töötanud tuntud ajaloolase juhendamisel), nad on võitnud erinevaid konkursse ja neil on ette näidata hulk tulemusi koolivälises tegevuses. Ja nüüd nad otsivad viimaseid olulisi informatsiooniraasukesi ülikoolide kodulehtedelt, võrdlevad oma tulemusi internetilehekülgedel (nagu CollegeConfidential) teistega, kes samasse kooli kandideerivad (või on seda edukalt teinud), täidavad vanemate ja nõustajate abiga sisseastumisavalduste vorme, kirjutavad esseesid põhjendades miks nad just nendesse kümnesse kooli tahavad minna, lõpuks käivad intervjuudel ülikoolides ja siis jäävad kevadet ning kandideerimistulemusi ootama.

Ameerika jalgpall: Northwestern vs. Duke

Published on September 17, 2007 in Üliõpilaselu. 4 Comments Tags: , , .

Käisime lõpuks vaatamas ka Ameerika kõige populaarsemat spordiala — jalgpalli. Mäng toimus Northwesterni ülikooli jalgpallistaadionil Ryan Fieldil ja mängisid Northwesterni Wildcats ja Duke Blue Devils. Tuleb kahjuks tunnistada, et selles omamoodi ajaloolise tähtsusega mängus jäid Metskassid Sinistele Kuraditele alla.

See oli meie esimene lähem kokkupuude ameerika jalgpalliga. Olime küll vaadanud Chicago Karude mängu Superbowlil, aga seal olid tähelepanu keskpunktis pigem mängupauside ajal näidatavad reklaamid kui mäng ise. Nüüd siis kulus suur osa mängust reeglitega tutvumiseks ja ega päris selgeks muidugi ei saanudki, sest mäng on päris paljude nüanssidega. Üldjoontes paistab, et tegemist on seguga käsipallist, maadlusest ja malest. Olgugi, et mäng on väga füüsiline, on selle juures oluline just strateegiline aspekt. Enam-vähem kõik 46 meeskonna liiget on mängus aktiivsed (11 mängijat korraga väljakul) ja iga mängusituatsioon käib eraldi mänguplaani järgi. Mõnikord plaan ka õnnestub, aga vähemalt neil kahel võistkonnal mitte just väga hästi.

Pilt: Northwestern vs. Duke jalgpallimäng
Olgugi, et reeglid on keerulised, on kohapeal üsna lihtne aru saada, kas olukord lahenes koduvõistkonnale hästi või halvasti, sest pealtvaatajad elavad omadele väga häälekalt kaasa. Tegemist pole kindlasti ainult spordisündmusega, vaid pigem pereüritusega. Suur osa pealtvaatajaid on pühendunud fännid1, konkreetselt Northwesterni puhul on nad enamasti riietatud lillasse (NU värv) ja üldiselt on riides soojalt, sest Chicago ilm on juba septembris jahe, rääkimata siis hilisematest kuudest (meie hinnangul on tegemist talispordialaga :-) ). Ilmaga seoses on omal kohal kuumad suupisted ja kuum kakao, mida tarvitatakse üsna ohtralt.

Oleme juba kirjutanud, et Northwesterni võistkond ei ole just kõige paremate killast. Täpsemalt on tegemist üsna niru võistkonnaga, kes hoiab enda käes ülikoolivõistkondade pikima kaotusteseeria rekordit — 34 kaotust ehk praktiliselt kolm aastat järjest kaotusi (aastatel 1979-1982). Käesoleval hooaeg algas neil üsna hästi, esimesed kaks mängu võideti, aga nüüd siis kaotati üsna häbiväärselt Duke võistkonnale. Duke võistkond on nimelt samuti üsna kehv ja oli selleks hetkeks juba üsna tõsine kandidaat Northwesterni piinliku rekordi ületamisele, ta oli kaotanud 22 mängu järjest (alates aastast 2005).

Pilt: Orkestrid vaheajal
Natuke veel ka mastaapidest, mis Eestist tulles tunduvad alati natuke uskumatud. Nende kahe suhteliselt tagasihoidliku tasemega võistkonna mängu käis vaatamas umbes 25000 pealtvaatajat ja näiteks mängu vaheajal esinesid orkestrid (marching bands), kokku umbes 1400 muusikut ligi kahekümnest orkestrist. Paremate külalisvõistkondade korral on 49256-kohaline staadion välja müüdud. Üks tuntumaid võistkondi selles liigas on näiteks mõne nädala pärast Northwesterni külastav Michigan Wolverines, kelle oma kodustaadion mahutab 107501 pealtvaatajat ja on sellega maailma suuruselt viies staadion.


  1. Muide, vahepeal tervitati suurel ekraanil fänne kellel sai täis omamoodi juubel — kas siis 50 või 25 aastat järjest hooajapileti ostmist (kokku oli neid paarkümmend). [tagasi]

Värvilised kingad ja 5 miljardit dollarit

Published on September 15, 2007 in Üliõpilaselu. 3 Comments Tags: .

Et Rein kirjutas kingamoest Rootsis, täpsemalt Crocsi kingade populaarsusest, siis võtame jutusabast kinni ja jätkame samal teemal — see on siis Crocsidest.

Kõigepealt, meile jääb ka arusaamatuks, miks need kõikvõimalikes värvitoonides aukudega plastmasskingad on maailmas nii populaarsed. Aga populaarsed nad tõepoolest on ja seda lisaks Rootsile ka paljudes teistes riikides, nii müüdud kingade arvult, ettevõtte käibelt, kasumilt kui ka turuväärtuselt — Crocs Inc (NASDAQ: CROX) on börsiettevõte, mis on siiani tegelenud ainult nende jalanõude tootmisega ja ta turuväärtus on ligi 5 miljardit USA dollarit. Neid kingi hakati tootma aastal 2002 ja algselt need olid mõeldud purjetajatele. Aga mingil põhjusel osutusid need üllatavalt populaarseks ja nüüd toodetakse neid 50 miljonit paari aastas ja müüakse rohkem kui 40 riigis.

Et siis kuidas Crocsi kingad välja näevad? Kaks kõige populaarsemat stiili pidavat olema Crocs Cayman ja rannakingad. Nagu piltidelt näha, on Crocsid ebatavalise välimusega jalanõud. Neid kingi reklaamitakse kui kergeid (üks paar kaalub umbes 150 grammi), mugavaid, mitte-libisevaid, moodsaid ja praktilisi. Välimuse järgi on seda mugavuse osa raske uskuda, aga nii inimesed räägivad ja isiklikku kogemust Crocsidega meil veel ei ole (ehk peaks järgmisel suvel proovima).

PILT: Crocs
Photo by antonde.

Muuseas, käesoleval sügisel laiendab Crocs Inc oma tegutsemisvaldkonda: hakatakse tootma tavapärasema välimusega jalanõusid (mis muuhulgas tähendab ka hinnaskaala muutust — kui seni on peaaegu kõik Crocsi erinevad mudelid maksnud USAs 30 dollarit so umbes 350 Eesti krooni, siis uute mudelite hinnad algavad 70 dollarist) ja lisaks siseneb ettevõte ka rõivaturule.

Internet ja majandusteooria

Published on September 14, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 2 Comments Tags: , , , , , , .

“Ignore basic economic principles at your own risk. Technology changes. Economic laws do not.” (Shapiro & Varian)

Meilt on küsitud soovitusi internetiga seotud majanduskirjanduse kohta ja võib-olla tekib nii mõnelgi Eturundus!e külastajal või värskelt ülikooli astunul sama küsimus. Sest tõepoolest, internetiga seotud küsimusi eestikeelsed majandusõpikud ega eriti ka ülikoolide kursused ei käsitle1. See ei tähenda, et tegemist oleks millegi kardinaalselt uuega, mida Eesti ülikoolides õppida ei saa. Põhiprintsiibid jäävad samaks, tuleb lihtsalt ise natuke rohkem vaeva näha, et neid printsiipe rakendada. Joel Spolsky on hästi lahti kirjutanud, mis temal kui tarkvaratootjal Economics 101-st kasu on. Paneme siia mõned raamatusoovitused, et oleks lihtsam alustada.

John Battelle “The Search: How Google and Its Rivals Rewrote the Rules of Business and Transformed Our Culture”


Image: The Search: How Google and Its Rivals Rewrote the Rules of Business and Transformed Our CultureJohn Batelle on ajakirjanik (üks Wiredi asutajatest), õppejõud (UC Berkeley külalisprofessor) ja blogija (Searchblog, mis tekkis raamatu kirjutamisel). Raamat räägib peamiselt Google’i eduloost ja otsingumootoritest (kõige laiemas mõttes), aga tegemist pole kindlasti ei ajaloo- ega ka tehnoloogiaraamatuga, pigem on tegemist äriraamatuga. See võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks neile, keda huvitavad eri sorti internetiärid, internetiturundus vms, aga öökapilugemisega ka majandusteooriahuvilistele.

Carl Shapiro & Hal R. Varian “Information Rules: A Strategic Guide to the Network Economy”


Image: Information Rules: A Strategic Guide to the Network EconomyCarl Shapiro ja Hal R. Varian on mõlemad Berkeley ülikooli professorid ja tunnustatud majandusteadlased. Mõlemad on võrkude, informatsioonihüviste ja internetiga seotud majandusteooriaga tegelenud juba alates 1980-ndatest ja autoriteks mitmetele olulistele mudelitele selles valdkonnas. Hal Varianit oleme lisaks juba maininud seoses tema asumisega Googlesse. Lühidalt võiks öelda, et kompetentsemaid autoreid selles valdkonnas ei eksisteeri.

Raamat on muidugi varsti juba 10 aastat vana, aga ütleks, et kui mõned näited välja arvata, siis sisult ajakohasem kui kunagi varem. Tegemist ei ole õpiku, vaid eelkõige äriraamatuga, nii et seda on lihtne lugeda ja valemeid sealt ei leia2. Raamatu kohta võib pikemalt lugeda selle kodulehelt, lühikokkuvõte teemadest:

  • Toodete ja hindade diferentseerimine — miks ja kuidas teha oma toodetest eri versioone ja pakette, kuidas määrata eri tarbijagruppidele sobivad hinnad jms.
  • Intellektuaalse omandi küsimused — oluline pole mitte kaitsta oma tooteid maksimaalselt, vaid kaitsta nii, et toote väärtus oleks maksimaalne.
  • Lukustumine (lock-in) — tehnoloogilistele toodetele on iseloomulik see, et toote vahetamine toob endaga kaasa suured kulud (ümberlülitumiskulud).
  • Positiivse tagasiside tsükkel (ehk võrguefekt) — teine iseloomulik nähtus: mida rohkem on tootel kasutajaid, seda suurem on selle väärtus iga kasutaja jaoks.
  • Standardid ja koostöö — paljudes situatsioonides on konkurentidega võitlemise asemel kasulikum teha nendega koostööd (vt eelmist punkti).
  • Informatsioonipoliitika — regulatsioonide ja konkurentsipoliitika mõjust informatsioonihüviste tööstusharudes.

Oz Shy “The Economics of Network Industries”


Image: The Economics of Network IndustriesLõpetuseks pakuks neile, kellel on teema vastu majandusteaduslikum huvi välja ka ühe õpiku. Oz Shy on Haifa ülikooli professor ja tegemist on õpikuga, mis keskendub just võrguefektidega tööstusharudega seotud majandusteooriale. Õpik on üsna lihtne ja peaks sobima kõigile, kes on saanud vähemalt mingi varasema sissejuhatuse majandusteooriasse. Teemad:

  • Riistvaratööstus
  • Tarkvaratööstus
  • Tehnoloogia, areng ja standardiseerimine
  • Telekommunikatsioon
  • Ringhääling
  • Informatsiooniturud
  • Raha ja pangandus
  • Lennuliiklus
  • Muud võrgud

Siit edasi tasub juba ise uurida. Märksõnaks, mille alla peamiselt selle valdkonna õpikud ja teaduskirjandus liigitub, on struktuuriökonoomika (industrial organization, piibel: The Theory of Industrial Organization), aga printsiipide kohta leiab palju infot ka mikroökonoomika ja mänguteooria õpikutest.

Võlusõna: UyWfaqokeJ (need, kellele see mõeldud on, saavad aru).


  1. On muidugi erandeid, aga meie teada mitte mitte palju. [tagasi]
  2. Aga loomulikult on kõik seal käsitletu pärit majandusteoreetilisest kirjandusest, nii et soovi korral leiab teadusajakirjadest ka vastavad mudelid üles. [tagasi]

Iluuisutamine, Google Tallinnas, soodushinnaga tarkus ja kummist seinad

Published on September 7, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 0 Comments Tags: , , , .

Võib-olla pakub ka mõnele meie kirjatükkide lugejale huvi teadmine, et järgmisel neljapäeval (13. sept) toimub Tallinnas otsimootoriturunduse teemaatiline konverents — Eturundus! 10 “Otsimootoriturunduse eri” — mille peaesinejaks Petri Kokko1 Google’st. Teised esinejad: Kain Kalju (Neti), Siim Saksing (Mobi) ja Robin Gurney (Altex). Nagu me juba varem kirjutanud oleme, on internet ja sellega seotud uurimisvaldkonnad tänapäeva majandusteaduses põnevad ja ka praktikas olulised teemad. Nii et kui me ise sel ajal Eestis oleksime, siis oleksime kindlasti kohal. Aga see pole veel kõik.

Nagu Tõnis Altexi ajaveebis kirjutab, võivad blogijad saada sinna üritusele tasuta pääsmeid (aga kui selgub, et Sõpruse saali seinad siiski pole kummist, siis võib-olla ka enam mitte). Teistele kehtib aga järgnev pakkumine:

Samuti pakume teie blogi lugejatele 10% allahindlust. Las nad kirjutavad registreerudes “Firma” lahtrisse lihtsalt teie blogi nime.

Pilt: Eturundus! 10


  1. Petri Kokko on kindlasti hea spetsialist otsimootoriturunduse valdkonnas ja arvatavasti saab see olema huvitav ja hariv ettekanne. Aga põnev on ka fakt, et tal on hõbemedal iluuisutamise maailmameistrivõistlustelt. [tagasi]

Kui rebased vaatavad sisse raamatukogu aknast …

Published on September 4, 2007 in Üliõpilaselu. 1 Comment Tags: , , .

… siis on vist sügis käes. Kasutame siinkohal juhust ja soovime kõigile akadeemilistele inimestele head uut aastat!

Septembri alguses on üliõpilaslinnak rebaseid täis, neid näeb suurte kastidega ühiselamutes, suurte korvidega poes ja nõutute nägudega õppehoonetes. Aga eile nägime me siin ka teist sorti rebaseid, niisuguseid nelja käpa ja koheva sabaga. Need kaks noort rebast ei tahtnud vist raamatukokku tulla, ainult vaatasid aknast sisse ja mängisid raamatukogu trepi peal.

Kahjuks väljas oli juba hämar ja seetõttu pildi peale ei õnnestunud neid püüda (lisame siia illustratsiooniks Toronto linnarebase pildi Wikipediast). Eks üritame edaspidigi, kuigi ilmselt nad päevavalguses on natuke kartlikumad. Igatahes meie loomavaatlused on juba kahel päeval järjest edukad olnud – üleeile nägime esimest korda elus vabas looduses (st linnakeskkonnas) skunki. Ta lihtsalt sõi midagi kõnnitee ääres muru peal, inimestest üldse välja ei teinud, me kõndisime temast umbes meetri kauguselt mööda.

Pilt: Rebane

Halb sissejuhatus majandusteooriasse

Published on September 3, 2007 in Õpingud ja majandusteadus. 4 Comments Tags: , , , , , .

Robert Frank kirjutab, et kui inimesed kuulevad, et ta on majandusteadlane, on nad üldiselt pettunud. Miks? Tavaline vastus: “ma kuulasin ülikooli ajal ainet Sissejuhatus majandusteooriasse1 ja seal oli palju hirmsaid võrrandeid ja graafikuid.” Sarnast suhtumist oleme ka ise märganud (Orkuti foorum (Rahva)majandusteooria sakib! kirjeldab seda hästi). Mingil põhjusel ei tundu see kursus paljudele ei huvitav ega kasulik.

Kõigile majandusteoorias pettunutele on ilmselt lohutuseks Cornelli ülikooli professori Robert Franki artikkel New York Timesis (samal teemal ka videoloeng ja raamat), kus ta kirjutab just sellest, mis on sissejuhatava majandusteooriakursuse õpetamises valesti ja pakub välja viisi kuidas seda parandada.

Their unpleasant memories were apparently justified. Studies have shown that when students are tested about their knowledge of basic economic principles six months after completing an introductory economics course, they score no better, on average, than those who never took the course.

Lühidalt kokku võttes, ta ütleb, et traditsiooniliselt õpetatav majandusteooria sissejuhatav kursus on igav ja ka kasutu. Ta viitab testidele, kus on leitud, et kuus kuud pärast kursuse lõppu teavad sissejuhatava majandusteooria kursuse läbinud tudengid majandusteooria põhiprintsiipidest täpselt sama vähe (või palju) kui need, kes seda kursust läbinud pole.

Millest selline ebaefektiivsus? Franki pakutud hüpotees on see, et tudengitele püütakse õpetada korraga rohkem kui nad omandada suudavad — sadu uusi mõisteid, millest paljud on mõistetavad ainult läbi keeruliste valemite või graafikute. Osa sellest jääb meelde ja osa ununeb, aga seos reaalsusega jääb igal juhul kaugeks ja seepärast ei oska tudengid (ja isegi teadlased) majandusteooria põhimõisteid elementaarsete näidete korral rakendada. Robert Franki pakutud lahendus sellele probleemile on keskenduda väiksemale hulgale majanduskontseptsioonidele ja lasta neid tudengitel rakendada võimalikult paljudes situatsioonides. Näiteks on tal endal kombeks anda tudengitele kodune ülesanne, kus nad peavad mõtlema ise välja mingi lihtsa ja intrigeeriva küsimuse, millele saab vastata majandusteooriat kasutades.

Neist peamiselt tudengite poolt koostatud näidetest on ta kokku pannud raamatu The Economic Naturalist: In Search of Explanations for Everyday Enigmas, mis on piisavalt lõbus lugemine, et isegi Postimees refereeris seda. Ja lausa kahes artiklis korraga: Kõrged kontsad kui võidurelvastumine ja Majandusseadus kujundab nii piimapudeleid kui ka abielusid (see on juba iseenesest märkimisväärne panus majandusteaduse populariseerimisel).

Siinjuures täpsustuseks, et see raamat ei ole teaduskirjandus ja ei põhine teadustööl ning raamatus pole tõestusi ega printsiipe. Tegemist on lihtsalt majandusliku mõtlemise kasutamisega lõbusate näidete selgitamiseks. Kindlasti tasub neile Postimehe artiklitele pilk peale visata ja huvi korral raamat kätte võtta. Seal pole jubedad võrrandeid ega graafikuid, aga needsamad lõbusad lookesed võivad tegelikult võrranditele ja graafikutele päris arusaadava sisu anda.


Image: The Economic Naturalist: In Search of Explanations for Everyday Enigmas


  1. Alternatiivsed nimed: “Sissejuhatus rahvamajandusse” või välismaal “Economics 101″ [tagasi]