Eelmise aasta peale mõeldes tuli meelde veel üks teema, mis meie jaoks päris mitmel korral aktuaalne oli — vaktsineerimine.
Niisiis hoiatuseks neile, kes plaanivad välismaale õppima minna või muidu kolida: kui välisriiki asudes on tarvis dokumente vaktsineerimiste kohta (nt leetrite, mumpsi, teetanuse/difteeria jms vastu), siis võib kõike juhtuda.
- Välisriigi arstid ei pruugi eesti keelt osata. Eesti arstid ei pruugi inglise keelt osata. Kumbki pool ei pruugi tahta midagi kuulda võõrkeelsetest dokumentidest.
- Kõik arstid ütlevad, et kõik vaktsiinid on kusagil dokumentides kirjas ja need tuleb lihtsalt ise üles otsida. See ei pruugi olla väga praktiline soovitus. Eriti kui Sa oled sündinud eelmise riigikorra ajal ja ei ole sündimisest alates igast dokumendist koopiat teinud (eelkõige on olulised just esimesel paaril eluaastal saadud vaktsiinid). Äärmuslikul juhul võib juhtuda, et polikliinik on ära kaotanud isegi paar aastat varem avatud haigusloo, rääkimata eelmise riigikorra ajal koostatud dokumentide säilitamisest.
- Mõni vaktsiin võib olla kõigile lastele Eestis kohustuslik ja tasuta. See võib osutuda kõige ebasoodsamaks juhuks! Sest siis pole täiskasvanutel võimalik seda vaktsiini saada. Neid vaktsiine tuuakse maale täpselt sama palju kui on Eestis lapsi.
- Kui Sul on kahtlased eluviisid või Sa oled viimase viie aasta jooksul külastanud pikemalt mõnda ebasanitaarset riiki (nt Süüria, Belize, Eesti või Hispaania), siis on suur jama. Sest siis on vägagi tõenäoline, et Sul on tuberkuloos.
- Ja loomulikult võib ka seda juhtuda, et arstid on abivalmis, vajalikud dokumendid arhiivis olemas ja paberid saab täidetud ilma probleemideta.
Igatahes, Tartu ja Evanstoni arstide abiga võttis vajalike paberite kordaajamine meil vähem kui aasta. Täpsemalt, me alustasime 2006 juunis ja viimased meist said paberid korda 2007 märtsis.
Postitused sarnastel teemadel: õpingud-USAs, Northwesterni-ülikool.
RSS
kas mitte pole ülemaailmselt kohustus märkida ladina keeles vaktsineerimis passi saadud vakstiin ?ja kogus ning kuupäev?!
seda et kirjutatakse eesti või ingl.keeles, kuulen esimest korda.
pealegi ,kui on vaktsiin saadud lapsena, on see kirjas polikliinika kaardil, millelt see vajadusel tõstetakse üle vaktsiinimis passi.
aga tuberkuloosi kohta…teised maad nõuavad näiteks röngteni läbivaatuse templit. see pole üldse imelik.
Teoorias peakski kõik lihtne olema. Praktikas tegi meie olukorra keerulisemaks asjaolu, et ülikool nõudis nende enda poolt koostatud inglisekeelse vormi täitmist meie arsti poolt. Lisaks, oli meil lapsena saadud vaktsiinide ja põetud nakkushaiguste kohta käiv informatsioon säilinud puudulikult (ilmselt osaliselt seoses elukohtade ja koolide vahel liikumisega).
Tuberkuloosi kohta ei piisanud meil Eesti arstide poolt antud informatsioonist. Kui tegemist on mainitud riskigruppi kuulujatega, siis tahtsid nad siinkandis testi ja/või röntgeni abil ise veenduda, et inimene tuberkuloosi ei põe.
Muuseas, ülikool kasutab üsna efektiivseid meetodeid oma reeglite rakendamiseks: kui tervisepaberid ei ole korras (või ei suuda näidata piisavat progressi nende kordaajamise teel), siis ei saa ainetesse registreerida ja tuleb maksta 100 dollarit trahvi.
Mina olen muidugi juba peaaegu keskealine, aga minu noorpõlves polnud vaktsineerimispasse Eestis olemaski. Mis puutub kaartidesse, siis küllap paljudel on kogemus, et iga kord polikliinikusse sattudes oli kaart kadunud ja tuli uus välja kirjutada
Nii et tunnistan siin pool-anonüümselt, et kümmekond aastat tagasi Ameerikasse õppima asudes läksin lihtsalt kergema vastupanu teed ja lasin vaktsineerimistõendi täita arstist peretuttaval.
Tuberkuloositeema on tuttav, sest sellest oli hiljuti ühe sõbrannaga juttu. Nimelt nõuab tema lapse kool (New Yorgis) tuberkuloositesti AINULT neilt lastelt, kes on hiljuti viibinud KAHTLASTES riikides või kellel on neist riikidest külalisi käinud (selliste riikide hulka kuulub ka Eesti).