Ega me Eestis kantrimuusikast suurt midagi ei teadnud peale asjaolu, et eesti keeles on selle sünonüümiks Justament. Ameerikas elades ja eriti kantrimuusika pealinna külastades oleme aru saanud, et tegemist on väga olulise ja elujõulise osaga muusikast ka tänapäeval.
On tuntud fakt, et enim plaate müünud artistideks on The Beatles (USAs umbes 170 miljonit plaati) ja Elvis Presley (118.5 miljonit). Kes on selles pingereas kolmandal kohal? 116 miljoni plaadiga hoiab Led Zeppelini ees kolmandat kohta kantrimuusik Garth Brooks. Muuseas, eelpoolmainitud legendidest eristab teda ka see, et 1985. aastal polnud temast keegi kuulnud ja juba 2001. a loobus ta aktiivsest muusikategemisest. Ansamblite plaadimüügi ja müüdumate plaatide edetabelites on üsna selge, et kantri on elujõuline muusikatööstuse osa.
Kantrimuusika on kõige populaarsem raadiomuusika USAs. Väidetavalt kuulab kantrikanaleid 77 miljonit ameeriklast ehk 40% kõigist siinsetest täiskasvanutest. Eelkõige on sihtgrupiks loomulikult vanem põlvkond, kelle jaoks kantrimuusika, -tantsud ja vesternid olidki omal ajal popid ja noortepärased. Samas ei piirdu kuulajaskond kindlasti beebibuumi põlvkonnaga. Päikese loojudes läheb näiteks Nashville kesklinnas käima väga aktiivne ööelu, suur osa sellest just kantrimuusika saatel.
Muidugi on ka palju neid, kes kantrist erilises vaimustuses pole. Isegi Nashvilles. Kohalikelt noortelt kuulsime, et nende jaoks on praegune populaarne kantrimuusika ebasiiras — võltsaktsent, sisu puudumine, kaabu ja kannused (ilma hobuseta) jms. Mis on huvitav, sest kantrimuusika on Harlan Howardi definitsiooni kohaselt “kolm duuri ja tõde”.
Postitused sarnastel teemadel: kantrimuusika, Nashville.
RSS
0 Responses to “Kantrimuusika ei ole surnud”
Leave a Reply