Chicago Sõnumid

Steven Levitt viitab lõbusale paberile, mis võrdleb ansambli AC/DC erinevate solistide¹ mõju kuulajale. Majanduspoliitiline järeldus: kui kuulata poliitiliste arutelude või palgaläbirääkimiste taustaks AC/DC muusikat, siis on mõistlik valida midagi Brian Johnsoni perioodist.

Our analysis has direct implications for policy and organizational design: when policymakers or employers are engaging in negotiations (or setting up environments in which other parties will negotiate) and are interested in playing the music of AC/DC, they should choose from the band’s Brian Johnson era discography.

Autor kasutab uurimuses standardmeetodit eksperimentaalökonoomikast — ultimaatummängu. Ultimaatummängus osaleb kaks mängijat (pakkuja ja vastaja), kes peavad otsustama mingi rahasumma (nt 100 krooni) jaotuse. Ühele mängijatest (pakkujale) antakse võimalus pakkuda välja jaotus ja teine (vastaja) saab pakkumisega nõustuda või mitte nõustuda. Kui vastaja on pakutud jaotusega nõus, siis jaotatakse summa vastavalt ettepanekule. Kui aga mitte, siis ei saa kumbki ühtegi krooni. Mängu ainus Nashi tasakaal on jaotus, kus pakkuja saab kõik 100 krooni endale (sest vastajal ei ole mingit ratsionaalset põhjust sellega mitte nõustuda). Eksperimentides on aga tihti leitud, et reaalsed inimesed annavad 20–50% rahast vastasele. Siiani pole üksmeelele jõutud, kas selle altruistliku tegevuse põhjuseks on katses osalejate headus, rumalus või hoopis vigane eksperiment (oleme ühte võimalikku selgitust ka varem maininud).

Võrdlemaks AC/DC solistide mõju, viidi läbi täpselt samasugune eksperiment, kusjuures poolte katsete ajal mängis ruumis AC/DC laul ühe solisti esituses ja poolte katsete ajal teise solisti esituses. Tulemus: Brian Johnsoni laulu ajal tegid pakkujad keskmiselt altruistlikumaid pakkumisi ja vastajad lükkasid tagasi vähem pakkumisi.

Kardetavasti hakkas nii mõnigi lugeja mõtlema majandusteaduse ja terve mõistuse seoste üle. Majandustudengitele võiks anda isegi väikese koduse ülesande — leida võimalikult palju asju, mis selles uuringus valesti on. Paberi autor Rob Oxoby kommenteerib:

To ease everyone’s concerns, yes the paper is a joke. The paper was written using old data from a grad student studying the effects of different genres of music on behavior (following previous research identifying the effect of different genres on heart rate, etc.; her original interest was on the use of music in behavior therapy). She abandoned the project and has since disappeared from her program. The AC/DC spin was due to a mistake in the protocols: different songs were played in two sessions. As far as I know the grad student paid for the experiments. I wrote this piece while delayed in the Vancouver airport.

1. Ansambli esimene solist Bon Scott suri 1980. aastal, pärast seda liitus bändiga Brian Johnson. [tagasi]