Eelmise aasta peale mõeldes tuli meelde veel üks teema, mis meie jaoks päris mitmel korral aktuaalne oli — vaktsineerimine.
Niisiis hoiatuseks neile, kes plaanivad välismaale õppima minna või muidu kolida: kui välisriiki asudes on tarvis dokumente vaktsineerimiste kohta (nt leetrite, mumpsi, teetanuse/difteeria jms vastu), siis võib kõike juhtuda.
- Välisriigi arstid ei pruugi eesti keelt osata. Eesti arstid ei pruugi inglise keelt osata. Kumbki pool ei pruugi tahta midagi kuulda võõrkeelsetest dokumentidest.
- Kõik arstid ütlevad, et kõik vaktsiinid on kusagil dokumentides kirjas ja need tuleb lihtsalt ise üles otsida. See ei pruugi olla väga praktiline soovitus. Eriti kui Sa oled sündinud eelmise riigikorra ajal ja ei ole sündimisest alates igast dokumendist koopiat teinud (eelkõige on olulised just esimesel paaril eluaastal saadud vaktsiinid). Äärmuslikul juhul võib juhtuda, et polikliinik on ära kaotanud isegi paar aastat varem avatud haigusloo, rääkimata eelmise riigikorra ajal koostatud dokumentide säilitamisest.
- Mõni vaktsiin võib olla kõigile lastele Eestis kohustuslik ja tasuta. See võib osutuda kõige ebasoodsamaks juhuks! Sest siis pole täiskasvanutel võimalik seda vaktsiini saada. Neid vaktsiine tuuakse maale täpselt sama palju kui on Eestis lapsi.
- Kui Sul on kahtlased eluviisid või Sa oled viimase viie aasta jooksul külastanud pikemalt mõnda ebasanitaarset riiki (nt Süüria, Belize, Eesti või Hispaania), siis on suur jama. Sest siis on vägagi tõenäoline, et Sul on tuberkuloos.
- Ja loomulikult võib ka seda juhtuda, et arstid on abivalmis, vajalikud dokumendid arhiivis olemas ja paberid saab täidetud ilma probleemideta.
Igatahes, Tartu ja Evanstoni arstide abiga võttis vajalike paberite kordaajamine meil vähem kui aasta. Täpsemalt, me alustasime 2006 juunis ja viimased meist said paberid korda 2007 märtsis.


RSS

Viimased kommentaarid