Monthly Archive for July, 2007

Sülearvuti igale lapsele

Economist kirjutab projektist Sülearvuti igale lapsele (OLPC), mille esimesed kolm miljonit arvutit lähevad teele juba oktoobris. Tegemist on väga ambitsioonika maailmaparandusliku ettevõtmisega, mille eesmärk on aidata (eelkõige) arengumaade lastel saada parem haridus. Konkreetsemalt arendatakse projekti raames välja lastele sobiv pisike roheline arvuti koos sellega kaasneva tarkvaraga ja jagatakse seda tasuta sadadele miljonitele 6–12-aastastele lastele, igaühele üks.

Projekt on huvitav päris mitmes mõttes. Peamine on muidugi asjaolu, et see annab arengumaade lastele juurdepääsu haridusele ja uued tulevikuvõimalused. Tegemist on “õnge” mitte “kala” tüüpi toetusega. Võib muidugi küsida, kas sülearvuti on asi, millest peaks alustama? Ja seda on palju kordi tehtud. Projekti läbiviijad näevad sülearvutis kahte õppimisprotsessi olulist osa — arvuti annab ligipääsu informatsioonile ja samas on õppimise tööriist, millega iseseisvalt uurida ja eksperimenteerida. Loomulikult on selle nägemuse taga hulk teadustööd, aga et sellises mahus projekti pole kunagi toimunud, on peaaegu võimatu enne 10-20 aasta möödumist kindlalt öelda, kui hästi teooria praktikas töötab.

Pilt: OLPC
Pilt: OLPC Wiki

Teiseks sisaldab see pisike roheline masin terve hulga põnevaid tehnoloogilisi ideid, mis loodetavasti varsti ka tavakasutusse jõuavad. Kogu masin on disainitud nii, et ta oleks odav, kerge, vastupidav ja kulutaks minimaalselt elektrit (ning vooluvõrgu puudumisel saab seda ka käsitsi laadida!). Ta peab töötama probleemideta väikeste laste käes, kes ei oska veel lugeda, ja seda isegi külades, kus pole elektrit ja keegi pole kunagi näinud arvutit. Üheks oluliseks tehniliseks innovatsiooniks on selle arvuti ekraan, mis on võrreldes tavalise sülearvuti ekraaniga äärmiselt vastupidav, päikese käes loetav, parema resolutsiooniga ja on sealjuures veel keskeltläbi kümme korda energiasäästlikum ning kordades odavam toota. See laptop kasutab internetti ühendumiseks traadita ühendust, kusjuures iga arvuti on korraga nii vastuvõtja kui ka võrgu jagaja (mesh võrk). See tähendab, et kui Wifi levialas on mõned laptopid, siis nende ümber tekib omakorda levipiirkond ja nii edasi. Nii võimalik internetiga katta palju suurem piirkond.

Kolmandaks on tegemist nii mastaapse projektiga, et see mõjutab turgu üldiselt. Financial Timesi kohaselt toodetakse praegu maailmas umbes 250 miljonit uut arvutit aastas, kui see projekt täismahus käima läheb, võib nende arvutite hulk moodustada umbes 10% kogu maailmas toodetavatest arvutitest. Päris mitmed tootjad (nt OLPC tootja Quanta, ASUS) plaanivad lähiajal turule tulla ilmselt sellest projektist inspiratsiooni saanud toodetega — sülearvutitega, mis pole küll tänapäeva tehnoloogia mõttes võimsad, aga on kerged, odavad ja töökindlad. Ja teevad ikkagi ära kõik, mida kasutajal igapäevaselt tarvis läheb.

Viited edasi uurimiseks: OLPC koduleht, OLPC Wiki, OLPC videod ja korduma kippuvad küsimused. Muide, igaüks saab anda ka oma panuse.

Videoloeng: otsingumootorid ja reklaam

Täienduseks eelmisele postitusele Google ja majandusteaduse teemal lisame siia ühe huvitava videoloengu. Nagu öeldud on Hal Varian Berkeley professor ja lisaks ka Google’i peaökonomist (Chief Economist). Loengus räägib ta reklaamist internetis üldisemalt, oksjonitest, mehhanismidisainist ja rahast.

Muuseas, tegemist on Berkeley ülikooli bakalaureuseõppe kursuse Search Engines: Technology, Society, and Business Webcastiga1, kus pidasid loengu veel näiteks John Battelle, Sergey Brin jpt.


  1. Aadressilt http://webcast.berkeley.edu/courses.php leiab paljude erinevate Berkeley kursuste Webcaste. [tagasi]

Google ja majandusteadus

Wall Street Journal avaldas hiljuti oma majandusblogis intervjuu Hal Varianiga, kelle õpiku Microeconomic Analysis, Third Edition austajateks on Eestis terve majandusteadlaste põlvkond. Intervjuust võib lugeda, kuidas sai tuntud majandusteadlasest Google’i täiskohaga töötaja, miks hakkavad lähiajal kõige helgemad majandusteaduse ja statistika lõpetajad tegelema turundusega ja mis kasu on majandusteadlastest tänapäeva firmadele.

Varian: I think marketing is the new finance. In the 1960s and 1970s [we] got interesting data, and a lot of analytic fire power focused on that data; Bob Merton and Fischer Black, the whole team of people that developed modern finance. So we saw huge gains in understanding performance in the finance industry. I think marketing is in the same place: now we’re getting a lot of really good data, we have tools, we have methods, we have smart people working on it. So my view is the quants are going to move from Wall Street to Madison Avenue.

Ettevaatust, asbest!

Ettevaatust, asbest!
Vähi ja kopsuhaiguste risk!
Mitte siseneda!
Siseneda lubatud ainult töötajatel.
Respiraatorid ja kaitseriietus on kohustuslik.

Sellised sildid on meil siin uste peal. Nagu näha tehakse majas remonti. Ja see remont on tervisele ohtlik, kuna majas leidub asbesti.

Kui kevadel teatati, et ühiselamus hakatakse remonti tegema (et kohalike uute seaduste kohaselt paigaldada tulekustutussüsteem ehk siis vett purskavad torud lakke), siis peeti meile kõigepealt kahetunnine loeng asbestist ja sellest kuidas remont saab olema täiesti ohutu. Mäletame, et üks meie Saksamaalt pärit koolikaaslane oli selle ohutuse suhtes väga pessimistlik, uskudes et USAs on sellised tervisekaitse normid liiga leebed. Meile tundus see remondi kirjeldus üsna liialdatud: selleks et puurida ühte auku seina (kus parajasti võib ja võib mitte olla asbesti) tuleb kohale tuua mõõteseadmed õhuproovide võtmiseks ja tund aega paigaldada kaitsvat ehitist, samas kui augu enda puurimine võtab paar minutit. Meil on selliseid auke nüüd korteris 12. Pole ime, et remont kestab terve suve.

Pilt: Ettevaatust, asbest!

Mis siis on see üliohtlik asbest? Asbest on looduslik materjal (mineraal), mis on kasulike omadustega: ta on hea isolatsioonivahend, ei põle, ei lagune vees. (Charlemange’il olevat olnud asbestist laualina, mida puhastati lihtsalt — visati tulle.) Et asbest põhjustab vähki, kopsuhaigusi jms leiti alles 1970ndatel.

Tänapäeval on arengumaades (näiteks Indias, Hiinas) asbest ikka veel laialt kasutatav ehitusmaterjalina. Arenenud riikides on asbesti sisaldavate ainete kasutamine aga keelatud ja on rangelt reguleeritud asbesti sisaldavate materjalide käitlemine (lammutustööd jms). Minevikus on asbest olnud Eestis laialt kasutuses, seda mitte ainult tööstuses (näiteks Kunda tsemenditehas), vaid ka tavalises elukeskkonnas (katusekattematerjal eterniit, isolatsioonimaterjalid jpm). Nüüdseks on Eestis nii nagu kogu Euroopa Liidus asbesti sisaldavate materjalide tootmine, kasutamine ja müümine keelatud, aga ilmselt on võimalik puutuda kokku juba varasemast ajast pärit asbestiga. Et asbesti sisaldav materjal iseenesest ei ole inimesele ohtlik, vaid ohtlik on asbestitolm (st negatiivne mõju tervisele tekib kui materjal laguneb ja inimene hingab asbestikiude sisse), siis seepärast ongi need ranged nõuded asbesti sisaldavate vanade materjalidega töötamisel, nagu näiteks remonditöödel.

Kevadkvartali ökonomeetriakursus Northwesternis

Kevadkvartali ökonomeetriakursust luges Elie Tamer. Kasutades tulemusi sügisesest ja talvisest ökonomeetriakursusest, võeti läbi hulk rakenduslikus ökonomeetrias populaarsemaid mudeleid. Iga teema-mudeli juures küsiti kaks peamist küsimust: mida saab identifitseerida ja kuidas hinnata? Esimene küsimus on loominguline ja sageli uurimisküsimuse spetsiifiline, teine aga matemaatiline.

Läbi võetud teemad: OLS (GLS jms), diskreetse valiku mudelid, tsenseeritud mudelid, paneelandmete mudelid, kestvusmudelid ja mitteparameetrilised hindamismeetodid. Hetkel on selliseid teemasid käsitlevate ökonomeetriaõpikutega olukord selline, et on mitu üsna võrdväärset. Meile öeldigi, et valigu igaüks ise kolme järgmise õpiku hulgast: Cameron, Trivedi (2005), Hayashi (2000), Wooldridge (2001). Meie kasutasime osaliselt Woolridge’i ja esimeste teemade korral Amemiya (1985) õpikut.

Nagu öeldud, kursus oli rakendusliku iseloomuga. Lisaks sellele, et loengus käsitleti nö ökonomeetria retseptiraamatu teemasid, sai ka peaaegu igas ülesannete komplektis muuhulgas andmetega tegeleda. (Muuseas, siin ei ole peaaegu kunagi ette antud missugust tarkvara tudeng peaks kasutama, igaüks võib selle ise vabalt valida, peaasi et ülesanne täidetud saab.)

Viited

  1. Amemiya, Takeshi. Advanced Econometrics — Harvard University Press, 1985.
  2. Cameron, A. Colin; Pravin K. Trivedi. Microeconometrics: Methods and Applications — Cambridge University Press, 2005.
  3. Hayashi, Fumio. Econometrics — Princeton University Press, 2000.
  4. Wooldridge, Jeffrey M. Econometric Analysis of Cross Section and Panel Data — The MIT Press, 2001.

Kevadkvartali makroökonoomika kursus Northwesternis

Kevadist makroökonoomika kursust luges Martin Eichenbaum ja see jätkas makroökonoomikaga sealt, kus sügisene kursus pooleli jäi — kursuses käsitleti majandustsüklite teooriat, varade hinnakujundust (asset pricing), raha- ja eelarvepoliitikat, neoklassikalist ja uuskeinsistlikku teooriat. Lisaks muidugi kõige selle analüüsimiseks vajalik matemaatiline aparatuur.

Martin Eichenbaumi esituses oli kursuses (siinse tavapärasega võrreldes) ebaharilikult palju kokkupuudet huvitava objektiga, mida nimetatakse majanduseks. Iga mudeli puhul räägiti, millised selle eeldused-järeldused on andmetega kooskõlas ja millised mitte, kuidas on kirjanduses puudujääke parandada üritatud ja millised on eriarvamused. Nii nagu Larry Christianogi, on Martin Eichenbaum väga hea loengupidaja. Eichenbaumi omapäraks oli uskumatu kiirus. Kui ta asus esitama tehnilist materjali, siis aeg-ajalt tundus, et läheks vaja kahte inimest selle jälgimiseks — ühte, kes peab järge tahvlil lendlevas algebras, ja teist, kes kuulab mida õppejõud samal ajal räägib.

Põhiõpikuks oli jätkuvalt Ljungqvist, Sargent (2000). Kursuse teine pool tugines rohkem Gali (2007) õpiku käsikirjal, mis on vabalt saadaval Jordi Gali kodulehelt.

Viited

  1. Chari, V. V.; Patrick J. Kehoe. Sustainable Plans — The Journal of Political Economy, Vol. 98, No. 4 (1990), pp. 783–802.
  2. Cochrane, John H. Asset Pricing — Princeton University Press, 2005.
  3. Gali, Jordi. Monetary Policy, Inflation and the Business Cycle — , 2007.
  4. Hansen, Lars P.; Scott F. Richard. The Role of Conditioning Information in Deducing Testable Restrictions Implied by Dynamic Asset Pricing Models — Econometrica, Vol. 55, No. 3 (1987), pp. 587–613.
  5. Kiyotaki, Nobuhiro; Randall Wright. A Search-Theoretic Approach to Monetary Economics — The American Economic Review, Vol. 83, No. 1 (1993), pp. 63–77.
  6. Ljungqvist, Lars; Thomas J. Sargent. Recursive Macroeconomic Theory — The MIT Press, 2000.
  7. Lucas, Robert E.; Nancy L. Stokey. Money and Interest in a Cash-in-Advance Economy — Econometrica, Vol. 55, No. 3 (1987), pp. 491–513.
  8. Lucas, Robert E. Macroeconomic Priorities — The American Economic Review, Vol. 93, No. 1 (2003), pp. 1–14.
  9. Weil, Philippe. The Equity Premium Puzzle and the Riskfree Rate Puzzle — Journal of Monetary Economics, Vol. 24, No. 3 (1989), pp. 401–422.

Tähistamas 4. juulit

4. juuli, iseseisvuspäeva tähistamine USAs näeb välja nagu Eestis oleks kokku pandud 24. veebruar ja jaanilaupäev. Vähemalt sellised on meie muljed Chicago kandist.

Pilt: Ilutulestik Evanstonis

Millegipärast iseseisvuspäeva ürituste tähtsündmus leiab siin Chicagos aset päev varem ehk siis 3. juulil. Tegemist on iseseisvuspäeva eelõhtu kontserdi ja ilutulestikuga Chicago Granti pargis. Väidetakse, et tavaliselt koguneb parki ja järvekaldale ilutulestikku vaatama umbes miljon inimest. Igatahes kontsert, koos hümni, lippude ja vigurlendu sooritavate lennukitega oli igati iseseisvuspäevale kohane ja ilutulestik orkestri saatel kaunis.

4. juulil toimusid paraadid, kontserdid ja ilutulestikud igas Chicago eeslinnas. Märke plaanitavast paraadist panime me tähele juba esmaspäeval. Nimelt, oli tänav, mida mööda paraad kulgema pidi, ääristatud aiatoolidega. Saime teada, et siin on isegi välja antud linna ametlik korraldus, mille kohaselt ei tohi 4. juuli paraadi jaoks toole välja panna enne kui 1. juulil kell 6 hommikul :-)

Nagu öeldud, meenutab iseseisvuspäeva tähistamine siin jaanilaupäeva traditsioone Eestis. Erinevus seisneb vaid selles, et inimesed tulevad oma isiklike lõketega (st grillidega) kõik ühte kohta kokku. Nii koguneti siin varustatuna piknikukraami ja mugavate toolidega parki ja järvekaldale juba päise päeva ajal ja veedeti seal aega grillides ja kontserti kuulates kuni ilutulestikuni.

Muuseas, vähemalt Evanstonis rahastatakse selliste ürituste korraldamist mitte maksudest ega piletirahast vaid ainult annetustest.

Pilt: Ilutulestik Evanstonis

Jänesed ja pilvelõhkujad

Mis on ühist jänestel ja pilvelõhkujatel? Eestis olles arvasime, et ei midagi: ühed on metsas ja teised suurlinnades. Siin aga on ühe pildi peale püütud mitu jänest ja USA kõrgeim hoone (Sears Tower – kõrgus maast katuseni 442 m, kõrgus koos antennidega 527 m).

Pilt: Jänesed ja Sears Tower

Pildid on tehtud Chicago Milleeniumi pargis, kus jänesed kalpsavad julgelt ringi kartmata ei inimesi ega lahtiselt jooksvaid koeri.

Pilt: Kolm jänest

Kevadkvartali mikroökonoomika kursus Northwesternis

Nüüd on siin kevadkvartal lõppenud ja sellega on läbi ka õppeaasta. Tagantjärgi võib öelda, et üsna kindlasti oli tegemist meie seniste õpingute kõige raskema aastaga. Püüame nüüd anda ülevaate meie kevadsemestri kursustest, mis moodustasid majandusteaduse kraadiõppe baaskursuste viimase kolmandiku.

Kevadsemestri mikroökonoomika kursust luges Jeffrey Ely ja see käsitles peamiselt kahte valdkonda — mänguteooria ja informatsiooniökonoomika. Teemad on meie jaoks üldiselt väga huvitavad ja olime nendega ka varem kokku puutunud, aga mitte niisugusel üldisuse tasemel. Mänguteooria osas käsitletud teemad: ratsionaliseerimine (rationalizability), Nashi tasakaal, mittetäieliku informatsiooniga mängud, laiendatud kujul mängud, täiusliku informatsiooniga mängud, mittetäiusliku informatsiooniga mängud, järjestikuline tasakaal (Sequential Equilibrium), korratavad mängud. Informatsiooniökonoomikas: ebasoodne valik, signaliseerimine, sõelumine, moraalirisk, mehhanismidisain, stiimulite ühildatus (Incentive Compatibility), optimaalsed mehhanismid.

Neile, kes mikroökonoomikat õppinud pole tundub see loetelu ilmselt arusaamatu ja nimetused natuke veidrad. Mida üldse tähendab mänguteooria? Jeff Ely kirjeldas mänguteooriat ja Nashi tasakaalu mõistet üsna piltliku näite abil. Oletame, et mänguteooriat pole veel välja mõeldud ja meie ülesanne on kirjutada üks väga paks raamat, kus on kirjas iga võimaliku mängu kohta1 juhised kuidas neid oleks kõige parem mängida. Meie eesmärk on see, et juhised oleksid nii head, et inimene, kes raamatu kätte võtaks saaks lihtsalt näpuga järge ajada ja instruktsiooni alusel käike valida. Aga raamat peaks olema veel ühe taseme võrra põhjalikum ja parem. Instruktsioonid peaksid jääma kehtima ka juhul kui kõik osapooled on raamatu läbi lugenud ja mängivad selle alusel. See viimane samm eristab majandusteadust näiteks füüsikast. Viimases peab osakeste käitumist kirjeldav raamat ainult kirjeldama, sest osakesed ei muuda oma käitumist pärast seda, kui nad on raamatuid lugenud.

Kursuse põhiõpikuks oli jätkuvalt mikroökonoomika piibel ehk Mas-Colell, Whinston, Green (1995) õpik, mis pole küll päris ülalkirjeldatud kujutletav raamat, aga põhjalikkuselt üsna selle lähedane. Mänguteooria ja informatsiooniökonoomika on pärast selle õpiku trükki palju edasi arenenud, nii et juurde tuli vaadata ka mujalt. Mänguteooria standardviideteks kraadiõppes on Fudenberg, Tirole (1991) ja Osborne, Rubinstein (1994). Tulevastele gurudele soovitatakse Myerson (1997) õpikut ja korratavatest mängude uus standardviide on Mailath, Samuelson (2006). Lisaks tasub oksjoniteooria ja mehhanismidisani teemade juures juurde vaadata Krishna (2002) õpikut.

Viited

  1. Abreu, Dilip; David Pearce; Ennio Stacchetti. Toward a Theory of Discounted Repeated Games with Imperfect Monitoring — Econometrica, Vol. 58, No. 5 (1990), pp. 1041–1063.
  2. Arrow, Kenneth J. The Property Rights Doctrine and Demand Revelation under Incomplete Information — New York: Academic Press, 1979.
  3. Aumann, Robert J. Subjectivity and correlation in randomized strategies — Journal of Mathematical Economics, Vol. 1, No. 1 (1974), pp. 67–96.
  4. Bernheim, Douglas B. Rationalizable Strategic Behavior — Econometrica, Vol. 52, No. 4 (1984), pp. 1007–1028.
  5. Cramton, Peter; Robert Gibbons; Paul Klemperer. Dissolving a Partnership Efficiently — Econometrica, Vol. 55, No. 3 (1987), pp. 615–632.
  6. D aspremont, Claude; Louis-Andre Gerard-Varet. Incentives and incomplete information — Journal of Public Economics, Vol. 11, No. 1 (1979), pp. 25–45.
  7. Dekel, Eddie; Drew Fudenberg. Rational behavior with payoff uncertainty — Journal of Economic Theory, Vol. 52, No. 2 (1990), pp. 243–267.
  8. Fudenberg, Drew; Jean Tirole. Game Theory — MIT Press, 1991.
  9. Harsanyi, John C. Games with randomly disturbed payoffs: A new rationale for mixed-strategy equilibrium points — International Journal of Game Theory, Vol. 2, No. 1 (1973), pp. 1–23.
  10. Krishna, Vijay. Auction Theory — Academic Press, 2002.
  11. Mailath, George J.; Larry Samuelson. Repeated Games and Reputations: Long-Run Relationships — Oxford University Press, USA, 2006.
  12. Mas-Colell, Andreu; Michael D. Whinston; Jerry R. Green. Microeconomic Theory — Oxford University Press, 1995.
  13. Milgrom, Paul; Ilya Segal. Envelope Theorems for Arbitrary Choice Sets — Econometrica, Vol. 70, No. 2 (2002), pp. 583–601.
  14. Myerson, Roger B.; Mark A. Satterthwaite. Efficient mechanisms for bilateral trading — Journal of Economic Theory, Vol. 29, No. 2 (1983), pp. 265–281.
  15. Myerson, Roger B. Game Theory: Analysis of Conflict — Harvard University Press, 1997.
  16. Osborne, Martin J.; Ariel Rubinstein. A Course in Game Theory — The MIT Press, 1994.
  17. Pearce, David G. Rationalizable Strategic Behavior and the Problem of Perfection — Econometrica, Vol. 52, No. 4 (1984), pp. 1029–1050.
  18. Rubinstein, Ariel. Perfect Equilibrium in a Bargaining Model — Econometrica, Vol. 50, No. 1 (1982), pp. 97–109.
  19. Selten, R. Reexamination of the perfectness concept for equilibrium points in extensive games — International Journal of Game Theory, Vol. 4, No. 1 (1975), pp. 25–55.
  20. Selten, R. The chain store paradox — Theory and Decision, Vol. 9, No. 2 (1978), pp. 127–159.

  1. Esimesel lehel võib-olla trips-traps-trull, kusagil tagapool male, aga kindlasti kusagil ka näiteks Inglise oksjon või lihtsalt turukonkurentsis osalemine. Jah, see raamat tuleks väga paks. [tagasi]